4-13-5228/8

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 5228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: J.N kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse esindaja Mari – Liis Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2013 J.N kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2373, 13, 002237 tema suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 06.augustil tuli Kohilast ja postkastis oli kohtutäituri teade otsuse kohta, millest nähtuvalt talle tehtud rahatrahv ja kohtutäituri tasu kokku summas 739.08 eurot. Samuti oli kohtutäituri otsus tema arve arestimiseks igakuiselt 50 % pensionist kinnipidamiseks. Ta elab Tallinna Linnavaraameti korteris ja maksab kõik kulud. Ta ei tule üksi toime ja määratud hooldaja. Seekord ta tuli sõidukiga Kohilast ning Kiisal peeti kinni. Viis sõiduki remonti. Ta saab aru, et tegi vea aga sõidukiga ei teinud lõbusõitu. Taotleb mõistetud rahatrahvi ja kohtutäituri tasu tühistamist ning aresti all olev pension vabastada aresti alt. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et ta sai rahatrahvist teada alles
3. augustil, mil sai kätte kohtutäituri kirja, mille juures oli ka otsus. Talle keegi ei teatanud, et peab otsusele järgi minema. Jääb selle juurde, et sõitis autoga onupoja juurde, kuna oli vaja auto remonti viia. Tal on ainuke sissetulek 260 eurot, septembris kohtutäituri poolt peeti kinni 134 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ja kaebus läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja pole saanud kaebetähtaja ennistamise määrust. Kohtule esitatud materjalidega on tuvastatav, et väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt J.N juhtis 14.04.2013 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Seega J.N pani toime LS § 201 lg. 2; § 239 lg. 1 p. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. J.N selgitab, et toimetas sõiduki parandusse ja enne sõidu lõppu tegi turvavöö lahti. Sündmuse fikseerimise kohta on video ja tunnistaja ütlused. Kohtuvälise menetleja otsuse kirjelduse kohaselt väärtegu on leidnud tõendamist väärteoprotokollis märgitud asjaolude ja tõendite alusel. J.N on toime pannud väärteod s.o. juhtimisõiguseta juhtimise ja turvavöö kinnitamata jätmise, seega teod on kvalifitseeritavad LS § 201 lg. 2 ja § 239 lg. 1 p. 1 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna LS § 201 lg. 2 ja § 239 lg. 1 p. 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg. 1 kohaselt karistus LS § 201 lg. 2 järgi. Määrati LS § 201 lg. 2 alusel rahatrahv 140 trahviühikut s.o. 560.00 eurot. Kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalide kohaselt ning kohtuistungil antud selgitustega on tuvastatud J.N poolt toimepandud väärteod, seda eelkõige tema enda ütlustega, samuti videosalvestusega. Kohus leiab, et tema poolt toimepandud väärtegude eest mõistetud karistus ei ole kooskõlas tegude toimepanemise raskusega. Kaebuse lisana J.N esitas kohtule püsiva töövõimetuse otsuse, millega J.N on 100 % -ne üldhaigestumise töövõime kaotus. Samuti esitas ka teatise, et seisuga 01.08.2013 J.N ei ole tasunud üüri ja selle mitte tasumisel võidakse üürileping tühistada ja võidakse taotleda korteri vabastamist. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada isiku tervislikku seisundit, majanduslikult rasket olukorda ( töövõimetuspension 268.36 eurot ), samuti puhtsüdamlikku kahetsust ( kohtuväline menetleja on otsuses märgitu kohaselt karistuse mõistmisel ka kahetsust arvestanud ), tegude toimepanemise tehiolusid, seetõttu kohtu arvates vajalik mõistetud rahatrahvi vähendada. Kohus peab vajalikuks märkima, et vastavalt väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt J.N pani ühe teo, mis vastavad kahele erinevale väärteole, seega peab teda süüdi tunnistama ka LS § 239 lg. 1 p. 1 järgi. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt isik pani toime ühe teoga kaks erinevat tegu, kuid otsuses jäi fikseerimata tema poolt LS § 239 lg. 1 p. 1 järgi toime pandud tegu. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: 1 Kohtumäärusega ennistatud kaebuse esitamise tähtaeg. 2 J.N poolt esitatud kaebus kuulub osalisele rahuldamisele. 3 Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2373, 13, 002237 J.N karistamise kohta LS § 201 lg. 2 järgi rahatrahviga 140 trahviühikut s.o. 560.00 eurot osaliselt tühistada. 4 Kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatu kohaselt J.N pani toime ka LS § 239 lg. 1 p. 1 järgi kvalifitseeritava teo, kuid teda selles süüdi ei tunnistatud. 5 J.N pani toime ühe teo, mis vastab kahele väärteole, seega J.N tuleb süüdi tunnistada ka LS § 239 lg. 1 p. 1 järgi s.o. lõplik kvalifikatsioon: J.N süüdi tunnistada KarS § 63 lg. 1 alusel LS § 201 lg. 2 ; § 239 lg. 1 p. 1 järgi. 6 J.N suhtes KarS § 63 lg. 1 alusel LS § 201 lg. 2; § 239 lg. 1 p. 1 järgi mõista rahatrahv 20 trahviühikut s.o. 80.00 eurot. 7 Kohtuotsuse jõustumisel kohtutäituril kanda kohtuvälise menetleja arvele kohtuotsusega mõistetud rahatrahv, ülejäänud sissenõutud rahatrahvi summa tagastada J.N arveldusarvele. 8 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool kohustatud 7 päeva jooksul kirjalikult teatama, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik