Obsah (7)

§ 132§ 29§ 38§ 123§ 55§ 19§ 133

4-18-828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2018. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-18-828 (2780,18,001000) Kohtunik Ene Mut

§ 132p 3 Tühistada Lõuna prefektuuri 30.01.2018.

a kiirmenetlusese tehtud otsus väärteoasjas nr 2780,18,001000 ja

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus J.V suhtes.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. Välja maksta J.V-le 1131,18 eurot (üks tuhat ükssada kolmkümmend üks eurot ja 18 senti) KrMS § 175 lg 1 p 1 nimetatud menetluskulude, valitud kaitsjale väärteomenetluses makstud mõistliku suurusega tasu katteks. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 17.04.

1. a. Kohtuvälise menetleja otsus Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseiniku Sander Hirmo kiirmenetluses 30.01.
2. a tehtud otsusega määrati J.V-le LS § 217 lg 1 ja LS § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 160 eurot. Karistuse määramise aluseks olevad asjaolud tuvastati 30.01.2018 08:00 Kastre vallas, Tartu maakonnas, TARTU - RÄPINA -VÄRSKA, tee
3. km. J.V juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jättis eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde kestvused perioodil 10.01.2018 kell 22:07 kuni 10.01.2018 kell 22:50, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Kasutas 24 tunni jooksul, pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 10.01.2018 kell 07:23 kehtestatud 9 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus 10.01.2018 kell 22:47 kuni 11.01.2018 kell 07:23 oli 8 tundi ja 25 minutit. Isik rikkus LS § 131 lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 34 lõige 5 nõudeid ning LS § 130 lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 8 lõige 2 nõudeid. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused ning kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kohtuvälise menetleja etteheite kohaselt ei kasutanud menetlusalune isik nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jättis eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde kestvused perioodil 10.01.
4. a kell 22.07 kuni 10.01.
5. a kell 22.50, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Menetlusalune isik selgitab, et 10.01.
6. a kell 22.07, lõpetades tööpäeva ning olles eelnevalt sisestanud sõidumeerikusse puhkeaja alguse, on menetlusalune isik juhikaardi sõidumeerikust eemaldanud ning palunud tööandja esindajal H.H. tulla talle X külla, kuhu veok peatuma jäi, järele. Menetlusalune isik palus tööandja esindajal tulla talle X külla järele eesmärgiga jõuda koju. Tööandja esindaja saabus isikliku sõiduautoga ning sisestas kell 22.17 enda juhikaardi sõiduki Volvo FH, riikliku registreerimismärgiga XXX, sõidumeerikusse. Eeltoodud tegevused nähtuvad kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja materjalide juurde lisatud sõiduki Volvo FH igapäevaste tegevuste aruannetest. Seejärel sõitsid menetlusalune isik (erasõidukiga) ning H.H.(sõidukiga Volvo FH) Tõrvandisse, kust menetlusalune isik sõitis isikliku sõiduautoga koju. Kaebuse esitaja väitel direktiiv 2002/15/EÜ artikkel 3 punkt a määratleb tööajana ringi liikuvate töötajate puhul töö alustamise ja lõpetamise vahele jääva aja. Tööaja mõistega on hõlmatud ka 2 ajavahemik “muu töö”. Tööinspektsiooni poolt väljastatud „Sõidukijuhi töö- sõidu- ja puhkeaja korraldus“ (https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Soidukijuhi_kasiraamat.pdf) selgitab samuti (viide käsiraamatu lk 25), mida saab pidada puhkeajaks. Menetlusalune isik rõhutab, et ta lõpetas enda töö 10.01.
7. a kell 22.07 ning asus kolmandale isikule kuuluva erasõidukiga sõitma isikliku sõiduki parkimiskoha juurde, eesmärgiga jõuda peale tööpäeva lõppu koju. Eeltoodud tegevuse näol ei saa olla tegemist “muu tööga” EL määruse nr 165/2014 art 34 lg 5, direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punkti a järgi, kuna juht ei liikunud tavapäratusse kohta sõidukit töö alustamiseks üle võtma, vaid liikus sõiduki juurest, mis asus tavapäratus kohas, isikliku sõiduauto juurde. Samuti puudub, tulenevalt LSist ning EL õigusaktidest reisijateveoks mittekasutatava alla 9 kohalise isikliku sõiduauto puhul sõidumeeriku kohustus, mistõttu menetlusalune isik ei pidanud liikumist erasõidukiga salvestama, kui sõiduaega. Seega on kohtuväline menetleja menetlusalust isikut karistanud alusetult, põhjusel, et menetlusalune isik sõitis peale tööpäeva lõppu tööandjale kuuluva sõidumeeriku kohustuseta erasõidukiga isikliku sõiduki juurde. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule teinud etteheite LS § 130 lg 1, EÜ määrus nr 561/2006 art 8 lg 2 rikkumises. EÜ määruse nr 561/2006 art 8 lg 2 järgi peab juht 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi olema võtnud uue ööpäevase puhkeperioodi. Väidetavalt on menetlusaluse isiku pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus ajavahemikus 10.01.
8. a kell 22.47 kuni 11.01.2018.a kell 07.23 olnud 8 tundi ja 25 minutit (ette oli nähtud 9 tundi). Sõidukipõhiselt Tachoscan väljavõtet analüüsides nähtub tõepoolest, et puhkeaeg kohtuvälise menetleja poolt väljatoodud perioodil on jäänud ettenähtust lühemaks. Juhipõhiselt Tachoscan väljavõtet analüüsides nähtub, et menetlusalune isik on kell 22.07 sisestanud sõidumeerikusse puhkeaja ning juhikaardi sõidumeerikust välja võtnud. Tingmärgid “Muu töö” ning sõiduaeg, mis nähtuvad sõidukipõhiselt Tachoscan väljavõtet analüüsides, on juba tööandja esindaja H.H.juhikaardile salvestatud ning H.H.poolt sõidukis Volvo FH teostatud toimingud (alates kella 22.18st). Nagu kaitsja juba eelnevalt on selgitanud ei laiene reisijateveoks mittekasutatavale alla 9 kohalisele isiklikule sõiduautole sõidumeeriku kohustus, mistõttu menetlusalune isik ei olnud kohustatud sõitu erasõidukiga salvestama, kui sõiduaega. Arvestades, et menetlusalune isik on asunud puhkeajale kell 22.07 ja tal puudus kohustus sisestada sõidumeerikusse tingmärke “muu töö” või “sõiduaeg”, mis lühendaksid puhkeperioodi, siis on menetlusaluse isiku pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus ajavahemikus 10.01.2018.a kell 22.07 kuni 11.01.2018.a kell 07.23 olnud 9 tundi ja 5 minutit. Menetlusalune isik ei ole rikkunud LS § 130 lg 1, EÜ määruse nr 561/2006 art 8 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Kokkuvõtvalt on menetlusalune isik seisukohal, et tema suhtes algatatud väärteomenetlus LS § 131 lg 1 ja EL määrus nr 165/2014 art 34 lg 5 ning LS § 130 lg 1 ja EÜ määrus nr 561/2006 art 8 lg 2 rikkumise osas tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kohtuistungil jäi J.V esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et vaidlustatava otsuse koostamisel on järgitud menetlusnorme ja J.V-le etteheidetav väärtegu on tõendatud. LS § 130 lg 1 räägib sellest, et sõidu- ja puhkeaja kestust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006. Eeltoodud määruse art 9 räägib sellest, et aega, mida juht 3 kulutab käesoleva määruse reguleerimisalast välja jääva sõiduki juhtimiseks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sõiduki juurde või selle juurest, mis ei asu juhi kodus või juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses, käsitletakse muu tööna. Tunnistaja ja menetlusalune isik on oma ütlustes üheselt väitnud, et sõitu alustati Vara saeveski juurest. Tunnistaja on kinnitanud, et Vara saeveski juures asuva parkimisplatsi kasutamiseks puuduvad igasugused lepingud, ei saa kohtuväline menetleja lähtuda asjaolust, et seal oleks tegemist tegevuskeskusega. Vara saeveski juurest liikumine kuulub kohtuvälise menetleja hinnangul muu töö alla. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud teoga rikuti nii liiklusseaduse kui teiste õigusaktide nõudeid, mis on kehtestatud raskeveokijuhtide töö- ja puhkeaja jälgimiseks. Ei ole saladus, et sellised tööd saadakse enampakkumise teel, seal avalduvad konkurentsieelised. Ei saa tähelepanuta jätta töö- ja puhkeaega. Aega, mille juht kulutab tööülesandeid täites väiksema sõiduki juhtimiseks, ei saa vabalt kasutada. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta otsus muutmata. Kuna menetlusalune isik on öelnud, et karistuseks määratud summa on tema jaoks liiga suur, näeb kohtuvälise menetleja esindaja võimalust rahatrahvi tasumiseks ositi. Kaitsja rõhutab, et vastavalt vaidlustavale otsusele on menetlusalusele isikule tehtud etteheide LS § 131 lg 1, LS § 130 lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 165/2014 art 34 lg 5 ja määruse 561/2006 art 8 lg 2 nõuete rikkumises. Riigikohus on selgitanud, et väärteoprotokoll ja kiirmenetluse otsus on sisult võrreldavad süüdistusaktiga. Menetlusalusele isikule peab olema teada süüdistuse sisu. Konkreetsed sätted, millele kohtuväline menetleja on otsuses tuginenud, sätestavad töö- ja puhkeaja arvestuse. Kaebuses on sätte sisu välja toodud ja on lahti selgitatud, mida muu töö tähendab. Kohtuväline menetleja on sätte sisust väga hästi teadlik. Kiirmenetluse otsus kui süüdistusakt ei sisalda menetlusalusele isikule etteheitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 9 rikkumist, mida menetleja alles kohtusaalis tunnistajale küsimuste esitamise käigus esile tõi. Kuna menetlusalusel isikul on õigus teada süüdistuse sisu, siis sellise kohtuvälise menetleja käitumise näol on tegemist kaitseõiguse rikkumisega. Kui jätta hüpoteetiliselt kaitseõiguse rikkumine kõrvale ja arutleda, kas tegu oli tavapärase peatumiskohaga või mitte, siis on kaitsja hinnangul selgunud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest see, et olidki tavapärased platsid, kus nende firma ja teiste firmade veokid seisid. Alles istungil kõlanud etteheide määruse nr 561/2006 2006 art 9 rikkumise kohta ei saa kohalduda, sest tegemist on tavapärase veokite, konkreetse veoki peatumiskohaga. Kaitsealune ei pidanud võimalikuks ega saanud aru, et tegu on sellise rikkumisega, kuna tavapärasest kohast sõita auto juurde on tavapärane. Menetlusalune isik on enda hinnangul käitunud õiguskuulekalt. Ta peatas veoki Volvo koheselt, kui ilmnes, et võib tekkida pikem tööaeg ja puhkeaja rikkumine. Ta jättis veoki seisma tavapärases parkimiskohas. Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi asjaolusid ja õiguslikke asjaolusid. Kohus uuris suulisi tõendeid: menetlusaluse isiku J.V ja tunnistaja H.H.ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid: J.V nädalagraafik 08.01.2018 – 14.01.2018; tööaja väljatrüki eelvaade, juhi rikkumised, tahhograafi andmete aruanne. Suulised tõendid on omavahel kooskõlas ja kinnitavad üksteist. Tõendites ei ole vastuolusid. Suulised tõendid on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega ning seetõttu hindab kohus suulisi tõendeid usaldusväärseteks. 4 Uuritud tõenditega on tuvastatud, et J.V täitis 10.01.

1. a alates tööülesandeid ja juhtis tööandjale kuuluvat metsaveosõidukit, millel oli kohustus kasutada digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikut (edaspidi ). Sõidumeerikus on tema kui juhi kanded kella 07.22 kuni 22.
2. J.V viis viimase veose Vara saeveskisse, parkis metsaveoauto saeveski vahetus läheduses asuvale parkimisplatsile ja kutsus järele tööandja esindaja H.H.. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste järgi töötas J.V AS-is XXX metsaveoautojuhina. Tema kasutada olnud sõidukil Volvo FH registreerimismärgiga XXX, oli sõidumeerik. 10.01.
3. a lõpetas J.V töö Vara saeveski juures ja kutsus H.H.endale järele. H.H. sõitis enda isikliku sõiduautoga Vara saeveski juurde, andis oma isikliku sõiduauto J.V-le ja sõitis ise metsaveoautoga edasi. Mõlemad sõitsid Varalt Tõrvandisse – H.H. metsaveoautoga ja J.V sõiduautoga. H.H. kasutas metsaveokil Volvo 990 sõidumeerikut. Isiklikul sõiduautol sõidumeerikut ei ole. Metsaveoauto jäi Tõrvandisse. H.H. viis J.V koju XXX ja sõitis ise koju. Tahhomeetri andmete aruanne igapäevaste tegevuste kohta (tl 35 – 37) tõendab sõiduki XXX sõidumeeriku kasutamist 10.01.
4. a. Kaart on alates kella 02.00 kuni 07.22 olnud väljas. Kell 07.22 on kaart sisestatud J.V nimel ja püsinud sisestatud asendis kuni kella 22.07-ni. Kaart on olnud väljas kella 22.07 – 22.
5. Kell 22.17 on kaart sisestatud H.H. nimel ja püsinud sisestatuna kuni 22.
6. Kell 22.55 – 02.00 on kaart väljas. Uuritud tõenditega on tuvastatud, et Varal vahetasid J.V ja H.H. sõidukeid. Mõlemad sõitsid Tõrvandisse. J.V H.H. isikliku sõiduautoga ja viimane metsaveoautoga. Tunnistaja H.H. ütlused kinnitavad, et tema sõiduautos oli viis kohta, s.o vähem kui 9 kohta ja sõiduautol ei olnud sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Vaidlus on selles, kas J.V rikkus sõiduautoga Tõrvandisse sõites töö-, sõiduja puhkeajale kehtestatud nõudeid ning kas ta kasutas sõidumeerikut nõuetekohaselt. Vaidlus on 10.01.
7. a ajavahemikus kella 22.17 – 22.
8. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 33 minutit tuli kajastada muu tööna, mis on tööaja hulgas. Menetlusalune isik leiab, et tema tööaeg lõppes metsaveosõiduki üleandmisega teisele isikule ja sõidumeeriku kasutamist mittenõudva sõidukiga koju sõitmise aega ei tule arvata tööaja hulka.

§ 55

lg 1 järgi kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud

§-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et vaidlustatava otsuse koostamisel on järgitud menetlusnorme ja kõik asjaolud olid otsuse tegemisel selged. Formaalselt on

§ 55lg 1 sätestatud nõudeid järgitud.

Menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud

§-s

1. Talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ka on isik nõustunud kiirmenetlusega. Eeltoodut on J.V kinnitanud kiirmenetluse otsuses allkirjaga. 5 J.V andis kohtus ütlusi, et kui teda kinni peeti, tehti sõidumeerikust digiväljavõte ja avastati paari nädala tagune mingi rikkumine, millega ta ei ole nõus. Politseiniku sõnul on väikse autoga sõitmine muu tööaeg, st et tööpäev pikeneb. Sellega on rikutud midagi. Menetlusalune isik teab, et ta ei või metsaveoautoga sõita üle kehtestatud normaja, ükskõik millise teise autoga aga võib. Tema puhkeaeg kestis 9 tundi. Ta ei osanud ette näha, et sõitu kolmanda isiku sõiduautoga isikliku sõiduauto juurde tuleb käsitleda kui muud tööaega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et J.V kuulati menetlusaluse isikuna üle 30.01.
2. a. Ta on seletanud, et sõidukite vahetus toimus Vara külas ja lõpp-peatus oli Tõrvandis. Oma tööaega ta käsitsi ei salvestanud. Menetlusalune isik ei ole kohtuvälises menetluses antud ütlustes ega kohtus antud ütlustes rääkinud muust tööajast, mille märkimata jätmisega ta teadlikult rikkus kehtestatud eeskirju ja selle tulemusena pani toime väärteotunnustega teod. Kuigi KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, omab tahtluse väljaselgitamine tähtsust põhjusel, et hinnata kas väärteo toimepanemise asjaolud olid selged ning kas sai kohaldada kiirmenetlust. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole J.V-le etteheidetava käitumise ebaseaduslikkust konkretiseeritud. LS § 130 lg 1 ja LS § 131 lg 1, samuti LS § 217 lg 1 ja LS § 249 lg 1 on blanketsed normid ja nende sisustamiseks ei piisa osutamisest vastavalt määruse 561/2006 art 8 lõikele 2 ning määruse 165/2014 art 34 lõikele
3. Ka kohtuväline menetleja ei käsitlenud kohtuistungil määruse 561/2006 art 8 lõiget 2, vaid sisustas etteheidetavate norminõuete rikkumise art 9 sisuga. Eeltoodust ei selgu, kiirmenetluse otsusest, missuguseid töö-, sõidu- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid menetlusalune isik rikkus ja kuidas ta oleks pidanud õiguspäraselt toimimiseks käituma. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-5-15, p 6). Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Menetlusalusele isikule peab olema teada temale etteheidetava teo sisu ja nimetatud õigusnormid, mille rikkumist ette heidetakse. Kuigi kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei tähenda see, et kiirmenetluses võib etteheidetava teo sisu ja rikutud õigusnormid jätta kirjeldamata või kirjeldada osaliselt. Küsimus on selles, kas väärteoprotokollis blanketset normi sisustava õigusakti konkreetsetele sätetele osutamata jätmine on käsitatav eksimusena, mis tingib väärteomenetluse lõpetamise

§ 29lg 1 p 1 alusel, või saab maakohus kohtumenetluses sellise vea ise kõrvaldada.

Väärteoasja arutamisel kohtus kaebemenetluses viitas kohtuvälise menetleja esindaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artiklile 9, mitte artikli 8 lõikele 2, nagu on märgitud kiirmenetluse otsuses. Otsuses puudub viide artiklile 9. Kiirmenetluse otsuses on viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 art 34 lõikele 5. Art 34 lg 5 sisaldab mitut punkti ja punktid sisaldavad omakorda mitut alapunkti. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluses tehtud otsuses menetlusalusele isikule teinud etteheite LS § 131 lg 1, EL määruse nr 165/2014 art 34 lg 5 rikkumises. 6 LS § 131 lg 1 järgi toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi. EL määruse nr 165/2014 art 34 lg 5 järgi tagab juht salvestuslehel registreeritud aja vastavuse sõiduki registreerimisriigi ametlikule ajale ning kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt „juhtimisaja“, “muu töö”, „valmisolekuaja“ ja „vaheajad või puhkuse“. Art 34 lg 5 p b alap

1. ii)„muu töö”, mis tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a sätestab tööaja järgmiselt: 1. ringi liikuvate töötajate puhul: töö alustamise ja lõpetamise vahele jääv aeg, mille jooksul ringi liikuv töötaja viibib oma töökohas tööandja käsutuses ja täidab oma ülesandeid või sooritab oma tegevust, teiste sõnadega: - kogu autoveoga seotud tegevusele kulutatav aeg. Sellise tegevuse hulka kuulub eelkõige:
2. i)sõidukijuhtimine;
3. ii)peale- ja mahalaadimine; iii) reisijate abistamine sõidukile minemisel ja sealt lahkumisel;
4. iv)puhastustööd ja tehniline hooldus;
5. v)kõik muud tööd, mille eesmärk on tagada sõiduki, selle lasti ja reisijate ohutus või täita konkreetse toimuva veotoiminguga otseselt seotud õigus- või halduskohustusi, sealhulgas järelevalve peale- ja mahalaadimise üle, haldusformaalsused politsei-, tolli- ja immigratsiooniametnikega jne, - aeg, mille jooksul ta ei saa vabalt käsutada oma aega ja peab viibima oma töökohal, olles valmis alustama oma tavapärast tööd, ja mille jooksul tal on teatavad teenistusega seotud kohustused, eelkõige peale- või mahalaadimisega seotud ooteaeg, kui selle prognoositav kestus ei ole eelnevalt teada, see tähendab kas enne väljasõitu või vahetult enne kõnealuse aja tegelikku algust, või tööturu osapoolte vahel kokku lepitud ja/või liikmesriikide õigusaktides sätestatud üldiste tingimuste kohaselt. LS § 130 lg 1 järgi sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. Määruse nr 561/2006 art 8 lõike 2 järgi 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Sama määruse art 9 lg 1 järgi erandina artiklist 8 tohib juht, kes saadab oma parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit, regulaarset ööpäevast puhkeperioodi katkestada mitte rohkem kui kahel korral teiste töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs magamis- või lamamisasemele. Art 9 lg 2 järgi aega, mida juht kulutab sõiduki kasutama hakkamiseks käesoleva määruse reguleerimisalas oleva sõiduki asukohta minemiseks või sealt asukohast naasmiseks, mis ei ole juhi kodus ega juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses ei tohi käsitleda puhkeaja või vaheajana, v.a kui juht on laevas või rongis ning tal on juurdepääs magamis- või 7 lamamisasemele. Art 9 lg 3 järgi aega, mida juht kulutab käesoleva määruse reguleerimisalast välja jääva sõiduki juhtimiseks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sõiduki juurde või selle juurest, mis ei asu juhi kodus või juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses, käsitletakse muu tööna. Kohus leiab, et blanketset normi sisustava õigusakti konkreetsetele sätetele osutamata jätmine on käsitatav eksimusena, millest saab järeldada, et väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud menetlusalusele isikule selged, mistõttu ei saanud asja lahendada kiirmenetluses. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise asjaolud peavad olema selged mõlemale poolele, ka isikule, kelle suhtes väärteomenetlust alustati. Kui menetlusalusele isikule ei ole asjaolud selged, tuleb koostada väärteoprotokoll ja väärteoasja menetleda üldmenetluses. Kohus leiab, et kohtuvälises menetluses on blanketset normi sisustava õigusakti konkreetsetele sätetele osutamata jätmine käsitatav eksimusena, mida tuleb käsitleda kaitseõiguse rikkumisena. Rikutud on

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei saa kohtumenetluses eksimust ise kõrvaldada ja see asjaolu tingib väärteomenetluse lõpetamise

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust läbi vaatav kohus tuvastab mõne

§ 29

lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, võib ta jätta kohtuotsuses

§ 133pdes 2-9 loetletud küsimused käsitlemata.

Antud juhul välistab väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 sätestatud asjaolu ning seetõttu ei käsitle kohus

§ 133p-des 2-9 loetletud küsimusi.

Eeltoodud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Seetõttu ei käsitle kohus ka küsimust sellest, kas Vara saeveski juures olevat parkimisplatsi saab käsitleda tavapärase peatumiskohana või tavalise tugipunktina. Menetluskulud Kohtuistungil esitas kaitsja menetluskulude nimekirja õigusabi osutamise kohta 1131,18 euro ulatuses ja taotles menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamist.

§ 38

lg 1 järgi kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses menetlusega. KrMS § 183 lg 1 järgi kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 alusel tuleb menetlusaluse isiku valitud kaistjale makstud õigusabi kulud menetlusalusele isikule hüvitada. Kohus leiab, et asja lahendamisel õigusabi andmiseks kulunud aeg on proportsionaalne arvestades asja lahendamiseks vajalike õiguslike küsimuste keerukust ja taotletud tasu on mõistlik tasu. Kuna kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse, tuleb Kr

MS § 183 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda ja hüvitada menetlusaluse isikule tema tehtud õigusabi kulud täies ulatuses. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8