← Eesti

1-17-10716/21

Obsah (7)§ 22§ 199§ 183§ 64§ 68§ 74§ 75

Kriminaalasi nr 1-17-10716 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2018, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10716 Kohtunik Liivi Loide Taotlus Menetluskulud

§ 22

lg 3 ja

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust;

§ 183

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti K.A-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati K.A eelvangistuses 07.06.2017-07.10.2017 viibitud 4 kuud 1 päev karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määras kohus, et karistust ei pöörata 1

(2)täitmisele, kui K.A ei pane 2-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 punktis 21 sätestatud lisakohustust. Kr

MS § 180 lg 1 alusel mõisteti K.A-lt välja riigituludesse menetluskuluna kokku 677 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati K.A tasuda menetluskulu kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu vältel. Süüdimõistetu pidi tasuma iga kuu

  1. kuupäevaks vähemalt 56,42 eurot, viimase osamakse suurus on 56,38 eurot. Kohtuotsus jõustus 21.12.
  2. 13.12.2018 saabus kohtule K.A avaldus temalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasumise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt oli süüdimõistetu töötu ja viibis 25.04.2018 kuni 17.10.2018 Viljandi haiglas. Praegu käib ta tööl ja on tasunud 56,38 eurot. K.A sooviks menetluskulud tasuda maksegraafiku alusel 11 kuu jooksul. Taotluse kohta on andnud oma seisukoha Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist, kes ei pea K.A senise maksekäitumise juures taotluse rahuldamist põhjendatuks. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks s issetuleku ja vara puudumine, mistõttu on objektiivselt võimatu rahalist nõuet täita või on see ebamõistlikult koormav. K.A on avaldusele lisanud xxxxxxxxxxxxxxxxxx tõendi, mis kinnitab, et süüdimõistetu viibis alates 25.04.2018 kuni 17.10.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eeltoodust võib järeldada, et sissetuleku hankimine ning rahaliste kohustuste täitmine oli sel perioodil süüdimõistetu jaoks raskendatud kui mitte võimatu . Kohtul ei ole põhjust arvata, et K.A võiks olla muud vara, mille arvelt lihtsasti rahalisi nõudeid täita. Juba varasemast menetlusest, kui kohus arutas K.A kohta esitatud erakorralist ettekannet, on kohtule teada K.A keeruline majanduslik olukord. Avalduse kohaselt omab K.A nüüd regulaarset sissetulekut ning on võimeline edaspidi kohustust täitma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et esimese makse summas 56,42 eurot (avalduses ekslikult 56,38 eurot) on K.A menetluskulu katteks teinud 07.12.
  3. Erinevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajast leiab kohus, et K.A-le tuleb anda võimalus oma rahalise kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Asjaolu, et K.A on asunud menetluskulusid tasuma, anna alust loota, et ta suudab seda ka edaspidi nõuetekohaselt teha. Eelnevast tulenevalt pikendab kohus riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasumise tähtaega. Kohus määrab menetluskulu tasumisele ositi üheteist kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisele järgnevast kuust vastavalt kohtumääruse resolutsiooni sätestatud korrale. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 424, § 423, § 432 lg
  4. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.