¹ lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava, kannatanu ja teiste isikute elukohti ning kannatanu ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega; kannatanu ning teiste isikute muud isikuandmed asendada tähemärkidega. Kriminaalasi nr 1-17-10716 kokkuleppemenetluses K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 05.detsember 2017.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10716
lg 4 kokkuleppes kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav p 1 alusel kaitsjata kaitsja kohtumenetlusest osavõttu Süüdistatav I.J elukoht XXX isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel, keskharidus, XXX varasem kriminaalkaristus on KarRS § 24 lg 1 p 6 alusel kehtivuse kaotanud alates 26.10.2017 07.06.2017 peeti kahtlustatavana kinni 08.06.2017 vahistati kaheks kuuks, 04.08.2017 pikendati vahistamise tähtaega kahe kuu võrra, vabanes vahi alt 07.10.2017 tõkendita RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 248 lg 1 p 5,
,
lg 4,
,
lg 3,
,
S § 22 lg 3 ja KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada I.J KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. 1 KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista I.J-ile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata I.J-i eelvangistuses 07.06.2017-07.10.2017 viibitud 4 (neli) kuud 1 (üks) päev karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 1 kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui I.J ei pane 2-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud:
lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 alusel, tagamaks väikse sissetulekuga töövõimetuspensionärile I.J-ile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, jätta I.J-i menetluskuludest riigi kanda suurem osa sundrahast ja suurem osa kaitsjatasust, sest täies ulatuses menetluskulude kandmine käib I.J-ile ilmselt üle jõu – I.J-i kanda jätta kõikidest kaitsjatasudest 136€ ja sundrahast 205€.
lg 1,3 alusel välja mõista I.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 677€, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 336€ narkootilise aine ekspertiisi kulu (
lg 1 p 3), • 136€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4), • 205€ sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 2).
lg 3 alusel võimaldada napi sissetulekuga töövõimetuspensionäril I.J menetluskulu 677€ tasuda ositi - kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 56.42€ kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 12.-l kuul tuleb tasuda 56.38€, sest 677 € ei jagu 12-ga täpselt. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99917700079888 ühele järgmistest kontonumbritest: 2 • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „ , 1-17-10716, menetluskulu 05.12.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2 ja
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel jätta narkootilise aine 15.08.2017.a ekspertiisiaktis nr XXX (II, 117-119) nimetatud amfetamiini sisaldavad pulbrilised ained, mis ei hävinud ekspertiisi käigus, Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Jõustunud kohtuotsus edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kannatanu F.F. tsiviilhagi 3719.60€ varalise kahju nõudes rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel ning välja mõista I.J-ilt 3719.60 € F.F. kasuks. Hagiavalduses kajastatu kohaselt tuleb 3719.60 € tasuda kannatanu F.F. poja A.F. pangakontole nr XXXXXX (I, 71-74). Kriminaalasjas nr 1-17-10132 tehtud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.11.2017.a kohtuotsuse (III, 136-139, 136 pöördel) alusel ja käesoleva kohtuotsuse alusel vastutab I.J F.F.le tekitatud 3719.60€ kahju hüvitamise eest solidaarselt G.V.iga ja R.M. suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel ka solidaarselt R.M.ga. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 137 lõikes 1 on sätestatud, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohtuotsus edastada kannatanule F.F.le (e-post:XXX I, 70). Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile, kriminaalhoolduse teostamiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning narkootilist ainet puudutavas osas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3 PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (
) I.J-i (I.J) süüdistatakse selles, et tema 21.04.2017 kella 11 – kella 14 vahel aitas kaasa Tartumaal XXX XXX eramust G.V.i (V.) ja R.M.i (M.) poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole sellega, et tahtlikult osutas G.V.ile ja R.M.ile kuriteo toimepanemisel ainelist ja füüsilist kaasabi. I.J osutas abi G.V.ile, sõites ja transportides G.V.it enda nimele registreeritud sõidukiga Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXXXXX Tartumaal Alatskivi bensiinijaama Olerex, kus saadi kokku G.V.i tuttava R.M.iga. Seejärel osutas I.J tahtlikult kaasabi R.M.ile andes enda sõiduki Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXXXXX varguse toimepanemise ajaks R.M.i ja G.V.i kasutusse, saades enda valdusesse R.M.i sõiduki BMW registreerimisnumbriga XXXXXX. Pärast seda andis R.M. juhised I.J-ile, anda teada mobiiltelefoni teel, kui I.J näeb Alatskivilt möödumas Tartu suunas punast värvi džiipi. Seejärel osutas I.J kaasabi R.M.ile majavarguse toimepanemise ajal sellega, et sõitis Kolkja külas „Sofia“ bussipeatuse lähedusse, mille käigus võttis R.M. (enda) sõidukist varguse toimepanemiseks suurema sõrgkangi. Pärast varguse toimepanemist sõidutas I.J G.V.i Tartusse. Varastatud asjade müügist saadud sularahast sai I.J varguse toimepanemisele osutatud kaasabi eest G.V.ilt 50 eurot. G.V. ja R.M. panid 21.04.2017 kell 12 ja 14 vahel I.J-i poolt kuriteo toimepanemisele osutatud füüsilist ja ainelist kaasabi ära kasutades toime grupis sisse tungimisega varguse Tartumaal XXX XXX asuvas eramajas. Varguse käigus tungiti garaaži ukse kaudu eramusse ning murti lahti esimesel korrusel asuva magamistoa uks, lõhuti ära seina sisse müüritud seifi ukselink ja võeti ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil F.F.le kuuluvad järgmised esemed: naiste kullast sõrmus sinist värvi kiviga väärtusega 500 eurot; kullast abielusõrmused 2 tükki, läbi lõigatud, väärtusega 1 tk 50 eurot, koguväärtusega 100 eurot; naiste kullast sõrmused kiviga 4 tükki, 1 sõrmus väärtusega 200 eurot, 4 sõrmust koguväärtusega 800 eurot; naiste kullast pross väärtusega 100 eurot; naiste kullast lai käekett väärtusega 500 eurot; naiste kullast kaelakett väärtusega 700 eurot; naiste kullast kõrvarõngad 2 paari, 1 paar väärtusega 100 eurot, 2 paari koguväärtusega 200 eurot; naiste hõbesõrmus roosa kiviga väärtusega 10 eurot; naiste kuldset värvi käekell Leijona väärtusega 30 eurot; juubelimündid 1980.aasta Rahvusvahelise Noortefestivali omad 100 tk, 1 tk väärtusega 0,40 senti, koguväärtusega 40 eurot; 1 tk kuldset värvi medal vene keelse kirjaga väärtusega 10 eurot; 1 tk münt vanaaegne 2 kroonine „Eesti Vabariik 1930“ väärtusega 30 eurot; mälestusmedal „Za osvojenije celinõ“ koos lindiga väärtusega 20 eurot. Vargusele kaasaaitamisega tekitas I.J solidaarselt R.M.i, J.S. ja G.V.iga kannatanu F.F.le 3040 eurot varalist kahju ja vargusega seotud lõhkumisega 770 eurot varalist kahju. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so kaasaaitamine võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime grupi poolt ja sissetungimisega. Samuti süüdistatakse I.J-i (I.J) sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kantud amfetamiini käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on 1,3 g amfetamiini. Edasiandmise eesmärgil omandas I.J Tartu linnas Kaunase puiesteel asuva Säästumarketi juures (Kaunase pst 21) maikuus 2017 A.H.ilt vähemalt 3 korral, vastavalt 5, 6 ja 6 minigrip kilekotti amfetamiini (ühes kotis oli umbes 0,4 -0,7 grammi ballastainega amfetamiini). Saadud ainet tarvitas I.J ise ning andis edasi 2017.a maikuu alguses kahel korral G.V.i elukohas Tartu linnas XXX G.V.ile. Esimesel korral ühe doosi tarvitamisvalmis amfetamiini (s.o vähemalt 4 0,8 grammi) ja teisel korral kaks doosi amfetamiini (s.o vähemalt kokku 1,6 grammi). Samuti andis I.J 2017.a maikuus Tartu linnas XXX asuvas XXX ühe
lg 1 p 3 järgi riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisikulu 336 eurot ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Anu Pärtelile määratud tasu (72+24+144+48+48) 336 eurot. 2) Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral
lg 1 p 1 järgi kaasnev sundraha 705 eurot.
lg 3 teisest lausest tulenevalt kuna süüdistataval on 80% töövõimetust ning tema igakuuline sissetulek on 256 eurot vähendatakse sundraha suurust 500 euro võrra ja määratud kaitsja tasu 200 euro võrra.
lg 3 kolmandast lausest tulenevalt määratakse väljamõistetud kohtukulude tasumine igakuuliste osamaksetena ühe aasta jooksul. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimisest tõlk osa ei võtnud. Koopia kokkuleppest edastada süüdistatavale ja kaitsjale ning kriminaaltoimik saata kohtusse: Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja. Süüdistatav avaldas, et ta ei soovi kaitsja osavõttu kohtumenetlusest. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.