) § 35 lg 1 p 2, § 146 lg 1 ja § 147 järgi korraldama elatise maksmise pankrotivarast. Hagejate ema olukord on raske ning hagejate suhtes on ebaõiglane, kui neid pankrotivara arvel jooksvalt ülal ei peeta. 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejate elatise nõue ei kuulu väljamaksmisele võlgniku pankrotivarast. Võlgnikul tuleb ülalpeetavaid ülal pidada oma sissetuleku arvel, mis ei kuulu pankrotivara hulka. Hagejad ei ole ka
lg 1 kohaselt selgitanud, mille arvel oli võlgnik enne pankroti väljakuulutamist võimeline elatist tasuma, millised vahendid on lõppenud pankroti väljakuulutamise tõttu ning kuidas on hagejate olukord võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu muutunud keerulisemaks. Võlgnikul puudub juba aastaid ametlik sissetulek. Võlgnikule kuulub R1 Trading OÜ osa ja KohtlaJärvel XXX asuv korteriomand (korter), mida müüakse avalikul enampakkumisel. Võlausaldajad on võlgniku vastu esitanud nõudeid kokku rohkem kui 500 000 euro ulatuses. Hagejate ema ja võlgnik on sõlminud ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt jäi ema ainuomandisse kinnisasi asukohas XXX, Randvere küla, Viimsi vald ja Triam Baltic OÜ osa ning võlgniku ainuomandisse R1 Trading OÜ osa. Võlgnik loobus seejuures kinnisasjast hagejate ema kasuks hüvitist saamata. Seetõttu pole hagejate olukord äärmiselt raske ning elatise määramine pankrotivarast hädavajalik. Kostja märkis, et
lg 1 kohaselt on võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise väljamõistmine võimalik kuni kaheks kuuks ja selle tähtaja pikendamine on võimalik vaid kaalukatel põhjustel. Seetõttu on alusetu hagejate taotlus mõista elatis välja kuni pankrotimenetluse lõpuni.
lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras elatisenõude, mis on arvestatud kuni pankroti väljakuulutamiseni. Pankroti väljakuulutamisele järgneva aja eest saavad hagejad nõuda elatist eelkõige võlgniku sissetuleku, mitte pankrotivara arvel. 2
Kuivõrd
lg 1 eeldab elatusvahenditest ilmajäämist ning annab aluse vaid hädavajaliku elatise määramiseks, ei piisa elatise määramiseks pankrotivarast ainuüksi asjaolust, et võlgnikul on ülalpeetavad lapsed. Hagejad ei ole praegusel juhul tõendanud, mille arvel oli võlgnik enne pankroti väljakuulutamist võimeline elatist tasuma, millised vahendid on lõppenud pankroti väljakuulutamise tõttu ning kuidas on hagejate olukord võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu muutunud keerulisemaks. Võlgnikul puudub juba aastaid ametlik sissetulek. Seega ei ole hagejad võlgniku pankroti tõttu halvemas majanduslikus olukorras, kui nad olid enne seda, ega ole võlgniku pankroti tõttu elatusvahenditest ilma jäänud. 4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et kuna võlgnik ei täitnud ülalpidamiskohustust enne pankroti väljakuulutamist, ei pea elatist maksma pankrotivarast. Maakohtu kõnealune tõlgendus sisuliselt vabastab ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidva vanema elatise maksmise kohustusest. Lisaks ei ole kostja menetluses väitnud ega tõendanud, et hagejate emal oleks selline sissetulek, mis õigustaks elatise vähendamist nullini. PKS § 96, § 97 ega § 100 ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest seetõttu, et ta ei ole seda varem täitnud.
Väikelaste heaolu tagamine võlgniku pankrotimenetluse ajal on kaalukas põhjus
Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja laste õiguste konventsiooni art 27 lg 4 esimese lause kohaselt on pankrotihaldur teine laste eest materiaalset vastutust kandev isik pankrotivara ulatuses ning elatis tuleb pankrotivarast määrata, kui ei ole tõendatud, et lastel on võimalus saada elatist võlgnikult. Kui hagejad ei saa
lg 1 alusel pankrotivarast elatist nõuda, tuleb see säte jätta põhiseaduse (PS) § 123 lg 2 järgi kohaldamata ning kohaldada tuleb välislepingu sätteid. Hagejad märkisid, et kuna elatis on massikohustus, peab kohtulahend olema sundtäidetav pankrotimenetluse ajal (
MS) § 445 lg 1).
Samas ringkonnakohus märkis, et elatise nõudmine pankrotivarast pankrotimenetluse ajal
§-s 147 sätestatud korras toimub hagita menetluses. Praegu lahendas maakohus asja hagimenetluses. Hagita asja lahendamine hagimenetluses ei ole aga üldjuhul selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Kuigi kostja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et
alusel esitatud nõuet menetletakse hagita menetluses, ei ole menetlusosalised välja toonud, kuidas mõjutas menetlusliigiga eksimine asja lahendamise tulemust. Samuti ei ole kumbki menetlusosalistest tuginenud maakohtus menetlusliigiga eksimisele. Arvestades, et asjaolude kohtu ette toomine on menetlusosaliste kohustus ning kohus ei pea ka hagita menetluses aktiivselt informatsiooni otsima, ei nähtu, et kohtu uurimispõhimõtte rakendamata jätmise tõttu jäid asja lahendamiseks olulised asjaolud menetlusosalistel esile toomata või tõendamata. Seega ei mõjutanud menetlusliigiga eksimine asja 3
Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või tal ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda hädavajaliku elatise määramist pankrotivarast
lg-te 1 ja 2 järgi kuni kaheks kuuks (kaalukatel põhjustel võib kohus tähtaega pikendada). Seega määratakse vaid hädavajalik elatis eeldusel, et füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest. Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus tõendeid õigesti, leides, et võlgnikul puudub juba aastaid ametlik sissetulek. Hagejad ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Seetõttu ei saa järeldada, et hagejad on võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu halvemas majanduslikus olukorras, kui nad olid enne. Ka apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Arvestades, et praegusel juhul ei ole tegemist PKS § 101 järgse lapse elatisnõudega, mida saab PKS § 102 järgi vähendada, ei ole tähtsust, kas kostja tõendas hagejate emal sellist sissetulekut, mis õigustaks elatise vähendamist nullini. Ringkonnakohus märkis, et iseenesest on õiged hagejate viited Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, lapse õiguste konventsioonile, lastekaitseseadusele (LasteKS) ja perekonnaseadusele, kuid kuna
on erinorm, lahendas maakohus asja õigesti
Ringkonnakohus märkis lisaks, et elatist ei saa pidada massikohustuseks. Vaatamata
lg-s 1 toodud massikohustuste lahtisele loetelule on võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis ning massikohustused
Seega
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses tühistada kohtute otsused ning teha uue otsuse asja alama astme kohtutele tagasi saatmata. Hagejad paluvad tunnistada
elatise saamise tingimusi kehtestavas osas PS § 27 lg-tega 3 ja 4, §-ga 123 ja § 152 lg-ga 1 vastuolus olevaks ning jätta see praeguses asjas kohaldamata. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt kohaldasid kohtud materiaalõigust valesti. Hagejate arvates ei välista ülalpidamist andma kohustatud vanema pankroti väljakuulutamine elatisenõuete rahuldamist pankrotivarast pankrotimenetluse ajal. Ülalpidamisnõude õiguslik alus on PKS § 96, § 97, § 100 ja § 101 lg 1, mille kohaselt rahuldatakse tulevikku suunatud elatisenõuded võlgnikust vanema pankrotivarast.
lg-id 1 ja 2 ning § 2 arvestades ei saa eeldada, et pankrotivõlgnikul on täiendavat vara või sissetulekuid ulatuses, et maksma panna tulevikku suunatud ülalpidamisnõudeid rahas. Kostja ei ole ka praeguses asjas tõendanud võlgnikul sellise vara või sissetuleku olemasolu. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, kas võlgnikul puuduvad sissetulekud pankroti väljakuulutamise tõttu või muul põhjusel, oluline on, et hagejad ei saa kohustatud isikult perekonnaseadusega tagatud ülalpidamist.
tuleb tõlgendada selliselt, et hagejatel on õigus nõuda tulevikku suunatud elatise maksmist kohustatud vanema pankrotimenetluse ajal pankrotivarast. Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas nii pankroti- kui ka perekonnaseaduse eesmärkidega. Kohtute tõlgendus asetab võlgniku alaealised lapsed halvemasse olukorda kui näiteks korteriühistu, kellele peab pankrotihaldur makseid tegema ka pankroti väljakuulutamise korral (
lg 1 vastuolus PS § 27 lg-tega 3 ja 4, §-ga 123 ning § 152 lg-ga 1, kuna sellega riivatakse lapse õiguste konventsiooni art-st 3, PKS §-st 96, §-st 97, §-st 100, § 101 lg-st 1, §-st 123 ja LasteKS § 21 lg-st 1 tulenevaid õigusi ja huve. Ülalpidamist andma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamine ei lõpeta alaealiste laste ülalpidamise kohustust. Alaealise lapse ülalpidamise nõuet tuleb eelistada ja täita pankrotivarast.
lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad
lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega elatisenõude osas, mis on muutunud sissenõutavaks enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, saab elatist saama õigustatud isik esitada pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotivõlausaldajana
lg 3 mõttes ning paluda selle tunnustamist teise järgu (
Võlgniku pankroti väljakuulutamisele eelneva aja elatise nõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, tuleb rahuldada võlgniku pankrotivara arvel jaotise alusel. Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev
järgi saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatise nõuded, kuna perioodilise elatise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks iga kuu uuesti. See tähendab, et elatist saama õigustatud isik saab
lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni (vt Riigikohtu 23. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12, p 13). 5
Samas on seadusandja näinud ette erisuse elatise nõudmisel, mis tekkis ja muutus sissenõutavaks pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgniku vara arvel, mis ei kuulu pankrotivara hulka ning millele ei saa seaduse järgi pöörata sissenõuet (
Pankrotivara hulka ei kuulu
Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustikus nimetatud varale, sh võlgniku sissetulekule või sissetuleku osale. Mh näeb TMS § 132 lg 2 ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb tema mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisenõuet. Seega saab võlgnik pidada pankrotimenetluse ajal oma ülalpeetavaid ülal eelkõige selle sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks (vt Riigikohtu
lg 3 kohaselt pankrotivaraks, arvestades täitemenetluse seadustikus ettenähtud piiranguid (vt käesoleva otsuse p 10.2). Kui võlgniku suhtes on pankroti väljakuulutamise ajal pooleli täitemenetlus elatise sissenõudmiseks, lõpeb see TMS § 51 lg 1 järgi (v.a TMS § 511 lg-s 1 sätestatud juhul) võlgniku pankroti väljakuulutamisega üksnes osas, mis puudutab ülalpidamiskohustuse täitmist kuni pankroti väljakuulutamiseni. Ühtlasi lõpevad enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arestid (
Sellise elatisenõude kohta saab õigustatud isik esitada pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotivõlausaldajana (vt käesoleva otsuse p 10.1). Täitemenetlus saab jätkuda pärast pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutuva elatisenõude osas, kuid kohtutäitur ei saa sellisel juhul pöörata sissenõuet pankrotivarale, kuid ta saab pöörata sissenõude võlgniku sissetulekule, mis ei muutu
lg 3 kohaselt pankrotivaraks, arvestades täitemenetluse seadustikus ettenähtud piiranguid (vt käesoleva otsuse p 10.2). 10.4. Täitedokumendi puudumisel saab isik, kellel on võlgniku vastu pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud elatisenõue, pöörduda kõnealuse nõudega
lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohtusse, kuna ta ei ole selle elatisenõude osas pankrotivõlausaldaja. Kohtumenetlus saab toimuda ka pankrotimenetluse ajal. Kohus vaatab
lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitatud elatisenõude läbi hagimenetluses sarnaselt tavapärase elatise hagimenetlusega. Kuigi
§-s 43 sätestatut arvestades kohtumenetluses võlgniku asemel. Kui võlgniku suhtes on juba enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetlus elatisenõude üle, mille kohta ei ole veel lahendit tehtud, jätab kohus
lg 2 alusel nõude läbi vaatamata üksnes osas, mis puudutab ülalpidamiskohustuse täitmist kuni pankroti väljakuulutamiseni, kuna see elatisenõue seostub pankrotivaraga (vt käesoleva otsuse p 10.1). Kohtumenetlus saab jätkuda osas, mis puudutab pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutuvat elatisenõuet, kuna seda ei rahuldata pankrotivara arvel. Pärast kohtumenetluses täitedokumendi saamist saab elatist saama õigustatud isik pöörduda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud või tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise sissenõudmiseks (vt käesoleva otsuse p 10.3). 10.5. Kui võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik taotleda elatise määramist
Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus
lg-te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus määrata elatise maksmiseks pikema perioodi. Kuna
alusel saab elatise määramist taotleda pankrotivara arvel ja pankrotimenetluses, tuleb vastav taotlus esitada pankrotimenetluses, pankrotiasja menetlevas kohtus läbi vaadatava taotlusena. Vastava taotluse saab olemuslikult lahendada üksnes kohus, kelle pädevuses on pankrotiasja lahendamine. Puudutatud isikud on nii pankrotivõlgnik kui ka pankrotihaldur. Käesoleval juhul esitasid elatist saama õigustatud isikud pankrotihalduri vastu hagi, milles palusid määrata elatise
Eespool toodud põhjustel saab
alusel pankrotivara arvel elatise määrata üksnes pankrotiasja menetlev kohtukoosseis pankrotiasja raames. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel menetleda käesolevat elatise määramist pankrotiasja raames esitatava taotlusena. Kohus teeb
Asjaolud, mida kohus avalduse lahendamisel kaalub, on ennekõike see, kas õigustatud isikule on elatise saamine tagatud muul viisil ning kas on pankrotivara, mille arvel elatis määrata. Kohus määrab pankrotivarast hädavajaliku elatise eeldusel, et võlgnikul ei ole elatise maksmiseks sissetulekut ning pankrotivara hulka kuulub selline vara (raha või muu kergesti rahaks muudetav vara), mille arvel saab elatist maksta. Elatise määramisel pankrotivarast ei ole seejuures tähtsust asjaolul, kas elatist saama õigustatud isikul on võlgniku suhtes kehtiv täitedokument, ega sellel, kas võlgnik enne pankroti väljakuulutamist elatist maksis. Kohus ei määra elatist pankrotivarast ning jätab avalduse rahuldamata üksnes juhul, kui võlgnikul on piisav sissetulek elatise maksmiseks või kui võlgnikul sellist sissetulekut küll pole, kuid pankrotivara puudub ning on kindel, et seda ei teki ka pankrotimenetluse ajal. Kui pankrotivara puudub või kuulub pankrotivara hulka selline vara (nt kinnisasi, osaühingu osa või sõiduk), millest ei ole võimalik elatist maksta, kuid on tõenäoline, et pankrotimenetluse ajal tekib elatise maksmist võimaldav pankrotivara, ei jäta kohus avaldust rahuldamata, vaid lahendab selle siis, kui vastav pankrotivara tekib. Välistatud ei ole seejuures olukord, kus kohus rahuldab avalduse elatise maksmist võimaldava pankrotivara tekkimisel ka tagasiulatuvalt, s.o alates avalduse esitamise ajast. Lisaks eelmärgitule peab kohus kõnealuse avalduse lahendamisel hindama pankrotivarast määramisele kuuluva hädavajaliku elatise suurust (sõltumata täitedokumendi olemasolust) ja perioodi. Eelduslikult on hädavajalik elatis PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis. Kuigi kohus 7
lg 1 kohaselt määrata hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks, võib ta seda tähtaega kaalukatel põhjustel pikendada. Seetõttu ei ole pankrotivara olemasolul välistatud määrata elatis ka pikemaks ajaks, kuid mitte pikemaks ajaks kui pankrotimenetluse lõpuni. Kaalukas põhjus tähtaja pikendamisel võib mh olla jätkuv pankrotimenetlus ning see, et õigustatud isikule ei ole elatise saamine muul viisil tagatud.
lg-te 1 ja 2 alusel esitatud avalduse rahuldamise korral maksab pankrotihaldur elatise
Pankrotiseadus ei võimalda lugeda elatisenõuet massikohustuseks
Massikohustus on üksnes selline kohustus, mida seadus loeb massikohustuseks. Seetõttu ei kohaldu ka
11. Praeguses asjas on hagejad kui võlgnikult elatist saama õigustatud isikud esitanud avalduse pankrotivarast elatise saamiseks
Põhjendatud on hagejate kassatsioonkaebuse väide, et kohtud tõlgendasid
Kohtud lähtusid ekslikult pankrotivarast elatise määramise otsustamisel sellest, kas võlgnik maksis õigustatud isikutele elatist enne pankroti väljakuulutamist ning milline oli tema sissetulek pankrotimenetluse eelsel ajal. Elatist saama õigustatud isik võib jääda pankroti tõttu ilma elatusvahenditest ka siis, kui talle enne pankroti väljakuulutamist elatist ei makstud.
See, et võlgnik elatist enne pankroti väljakuulutamist ei maksnud või kui tal ei olnud selleks sissetulekut, ei võta õigustatud isikult võimalust nõuda elatise määramist pankrotivarast. Elatist saama õigustatud isik võib elatisenõude (nii kohtulikult aga ka kohtuväliselt) esitada igal ajal, sh ka peale pankroti väljakuulutamist.
lg 1 kontekstis on oluline hinnata, kas pankrotimenetlusest tulenevad piirangud kitsendavad objektiivselt elatise saamise võimalusi. Kehtiv õigus ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna see ei välista õigustatud isikule elatise maksmist pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, kui õigustatud isikule ei ole elatise saamine muul viisil tagatud kui pankrotivarast ning on sellist pankrotivara, mille arvel elatist maksta. 12. Kohtute otsused tuleb
Hagejate nõue on käsitatav võlgniku pankrotimenetluses esitatud taotlusena määrata neile võlgniku pankrotivarast hädavajalik elatis. Seetõttu tuleb hagi saata maakohtule menetlemiseks kui võlgniku pankrotimenetluses esitatud taotlus. 13. Kolleegium tühistab nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seetõttu jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.