2-22-15201 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming ja Viru Maakohus Angelina Abol 17. nove

) § 218 lg 2 alusel. Kuivõrd puudutatud isik on registrist kustutatud, ei ole tal võimalik olemasolevat vara käsutada.

§ 218

lg 2 näeb ette, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 2
2. lause järgi korraldavad likvideerimise likvideerijad. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

§ 206lg 1 2.

lause kohaselt ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

§ 206

lg 2 kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. 5. Avaldaja endise juhatuse liikme ja ainuosanikuna palus määrata ennast osaühingu likvideerijaks. Kohtul puuduvad andmed, et A.T. ei vastaks likvideerija nõuetele või ei oleks võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Juhindudes TsMS § 603 lg-st 1, määrab kohus A.T.i Osaühingu Arta likvideerijaks. Kohus selgitab, et kustutatud äriühingu likvideerimine tuleb viia läbi kõiki likvideerimismenetluse reegleid järgides. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt

§-st 210 on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Likvideerija kohustusi on täpsemalt reguleeritud

§-des 211-

2. Kohus teostab TsMS § 4772 lg 1 kohaselt likvideerija tegevuse üle järelevalvet ning võib talle anda ülesannete täitmise korraldusi. TsMS § 604 lg 4 alusel on kohtul õigus täpsustada likvideerija ülesandeid. Kohus kohustab A.T.it läbi viima täiendav likvideerimine ning teatama kohtule likvideerimise lõpuleviimisest ja äriühingu kustutamisest äriregistrist. Juhul, kui Osaühingu Arta (kustutatud) täiendavat likvideerimist ei ole lõpule viidud
3. juuniks 2023, on A.T. kohustatud teatama kohtule põhjused, mis takistavad likvideerimise lõpetamist ning andma ülevaate oma kohustuste täitmisest.
4. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6
5. lause alusel puudutatud isiku kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal. Toimikust nähtuvalt on avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus mõistab riigilõivu puudutatud isikult välja. Muud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
6. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele likvideerija määramise osas alates määruse edastamisest puudutatud isikule (TsMS § 606 lg 1). Kuna senini juriidilisel isikul seaduslik esindaja puudus, tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda määrus kätte toimetatuks ka juriidilisele isikule.1 K. Kerstna-Vaks, T.Tigane. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2018, lk 828 1 2