← Eesti

1-19-4416/116

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2022 Kohtuasja number 1-19-4416 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Margus Topsi (isikukood 39104216012) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. septembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Margus Topsi kaitsja vandeadvokaat Otto Preem Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. septembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Jätta Margus Topsi kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  6. Tartu Maakohtu
  7. juuni 2019 otsusega tunnistati Margus Tops süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1, § 121 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7 ja 8, § 201 lg 2 p 1, § 215 lg 3, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Topsile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et koheselt peab M. Tops sellest vangistusest ära kandma 6 kuud, mille algust arvata
  8. aprillist 2019, ning ülejäänud 2 aastat ja 6 kuud vangistust jäetakse 3-aastase katseajaga ning käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata. Käitumiskontrolli ajal peab M. Tops järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, peab vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 8 osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis ning ei tohi vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 tarvitada alkoholi. Võlaõigusseaduse § 1055 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3101 alusel kohaldati M. Topsile 3 aastaks R.A. ile ning H.L. ule lähenemise keeldu: M. Tops ei tohi nendega vahetult ega kaugsidevahendite teel suhelda, viibida neile ja nende elukohtadele lähemal kui 50 meetrit (välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides) ning peab neile juhuslikult lähemale kui 50 meetrit sattudes eemalduma neist lubatud kaugusesse ja seejuures nendega mitte suhtlema.
  9. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
  10. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata M. Topsi vangistus täitmisele.
  11. veebruari 2020 määrusega jättis Tartu Maakohus M. Topsi vangistuse täitmisele pööramata ning määras talle KarS § 75 lg 4 alusel täiendava kohustuse teha hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal ühe aasta jooksul kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Määrus jõustus
  12. märtsil
  15. aprillil 2020 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, tehes taas ettepaneku pöörata M. Topsi vangistus täitmisele.
  16. mai 2020 määrusega jättis Tartu Maakohus M. Topsi vangistuse täitmisele pööramata, pikendas tema katseaega 6 kuu võrra ning kohustas teda KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). Määrus jõustus
  17. juunil
  20. septembril 2020 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, tehes jälle ettepaneku pöörata M. Topsi vangistus täitmisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et M. Tops rikkus
  21. juulil ja
  22. augustil 2020 registreerimiskohustust, ei täitnud vereanalüüsi tegemise kohustust, ei esitanud õigeaegselt tõendeid elatusvahendite ja kohustuste tasumise kohta ning alates
  23. septembrist 2020 puudub kriminaalhooldusametnikul temaga üldse kontakt.
  24. Erakorralise ettekande arutamiseks määras kohus kohtuistungi
  25. oktoobriks 2020, mille kohta saadeti M. Topsile ka kohtukutse. Kohtuistungile M. Tops ei ilmunud ning andmeid ei olnud ka selle kohta, et ta on kohtukutse kätte saanud, kuigi kriminaalhooldusametniku sõnul oli tema suhelnud M. Topsi õega ja viimane oli kohtuistungi toimumisest teadlik.
  26. oktoobri 2020 määrusega kuulutas maakohus M. Topsi tagaotsitavaks ja määras, et tabamisel tuleb ta vahistada. Kuna politseile laekus info, et M. Tops viibib Soomes, koostas maakohus
  27. detsembril 2021 M. Topsi suhtes Euroopa vahistamismääruse.
  28. septembril 2022 peeti M. Tops kinni,
  29. septembril 2022 jäeti tema vahistamine muutmata ja erakorralist ettekannet arutati
  30. septembri 2022 kohtuistungil. Vaidlustatud kohtumäärus
  31. Tartu Maakohus rahuldas
  32. septembri 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras M. Topsi kandmata vangistusosa 2 aastat ja 6 kuud täitmisele. M. Topsi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine jättis maakohus kuni kohtumääruse jõustumiseni muutmata ja luges M. Topsi vangistuse kandmise aja algust tema kinnipidamisest ehk
  33. septembrist
  35. Kohus märkis, et M. Topsi suhtes on esitatud juba kolm erakorralist ettekannet. Seega on talle korduvalt antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses. Erakorralise ettekande, toimikus olevate kirjalike tõendite ning kriminaalhooldusametniku ja M. Topsi poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et M. Tops rikkus
  36. veebruaril,
  37. juulil ja
  38. augustil 2020 registreerimiskohustust, ei täitnud alates
  39. juulist 2020 verest CDT näidu määramise kohustust, ei esitanud õigeaegselt tõendeid elatusvahendite ja kohustuste tasumiste kohta, lahkus 2

(4)kriminaalhooldusametnikult luba saamata
  1. detsembril 2019,
  2. jaanuaril 2020 ja
  3. aprillil 2020 Eesti territooriumilt, tarvitas vaatamata kohtuotsusega määratud keelule katseajal alkoholi ega ole senini läbinud sotsiaalprogrammi ega alkoholismivastast ravi. Alates
  4. septembrist 2020 ei saanud kriminaalhooldusametnik M. Topsiga enam kontakti ning seega hoidis M. Tops sellest ajast alates käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisest kõrvale. Mõjuvad põhjuseid käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste mittetäitmiseks M. Topsil ei olnud. Arvestades M. Topsi suhtumist ning tema poolt toime pandud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisi, ei ole kohtul usku, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tema puhul tulemuslik. Senise katseaja jooksul on M. Tops näidanud, et ta ei suuda järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja tingimuslik karistus ei täida tema puhul oma eesmärki. Seetõttu on põhjendatud pöörata M. Topsi vangistus täitmisele. Kuigi M. Tops sooviks teha vangistuse asemel üldkasulikku tööd, siis see võimalik ei ole: lähtuvalt KarS § 69 lg-st 1 saab üldkasuliku tööga asendada vaid kuni 2-aastase vangistuse, aga M. Topsi kandmata vangistusosa on 2 aastat ja 6 kuud. Määruskaebus
  5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Topsi kaitsja vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja ei vaidlusta seda, et M. Tops on rikkunud temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Siiski palub kaitsja maakohtu määrus tühistada ja jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. M. Tops on kinnitanud, et suudab edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita ning seetõttu võiks tema katseaega vangistuse täitmisele pööramise asemel hoopis 6 kuu võrra pikendada. Seejuures on tähelepanuväärne, et kui enne kohtuotsuse kuulutamist oli M. Tops kuritegelikult aktiivne, siis pärast seda on ta elanud õiguskuulekalt – just see peaks olema kriminaalhoolduse lõpp-eesmärgiks. Samuti on positiivne, et katseaja kestel on M. Tops töötanud. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna.
  7. Vaidlust ei ole selles, et M. Tops on katseajal korduvalt rikkunud temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, kusjuures mõjuvaid põhjuseid tal selleks ei olnud. Vaidlus on selle üle, kas rikkumistele tuleks reageerida teisiti kui reageeris maakohus: kui maakohus pööras M. Topsi vangistuse täitmisele, siis määruskaebuses palutakse selle asemel M. Topsi katseaega pikendada.
  8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Topsi rikkumistele tuleb reageerida just vangistuse täitmisele pööramisega – katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine põhjendatud ei ole. Neid meetmeid on M. Topsi puhul proovitud, kuid need tema edasist käitumist ei distsiplineerinud – M. Tops jätkas karistuse kandmise tingimuste rikkumist. Seda arvestades ei ole põhjust uskuda M. Topsi lubadust, et edaspidi käituks ta teisiti. On vägagi tõenäoline, et katseaja pikendamise või täiendavate kohustuste määramise korral M. Tops jätkaks talle seatud tingimuste rikkumist ning hoiduks kohtuotsuse täitmisest uuesti kõrvale.
  9. Tõsi, teada ei ole seda, et M. Tops oleks jätkanud katseajal süütegude toimepanemist ning kaitsjaga võib nõustuda selles, et süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse tagamine ongi kriminaalhoolduse lõpp-eesmärgiks. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada, et 3
(4)kui süüdimõistetu suudab olla katseajal mingi aja õiguskuulekas, on kriminaalhoolduse eesmärk täidetud. Nimelt ei ole kriminaalhoolduse eesmärgiks mitte niivõrd isiku ajutise õiguskuulekuse tagamine, vaid tema püsivale õiguskuulekusele suunamine. Selleks kontrollitakse süüdimõistetu käitumist kriminaalhoolduse ajal ja tegeletakse tema kuriteoriskidega. Kuna M. Tops on olnud suurema osa oma kriminaalhooldusest aga kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu, ei ole viimane saanud M. Topsi tegevust vajalikul määral kontrollida ega tema kuriteoriskidega tegeleda. Muu hulgas on M. Topsil läbimata kuriteoriske maandav sotsiaalprogramm ja ka sõltuvusravi kohustust ei ole ta täitnud. Seetõttu ei saa eeldada, et M. Topsi kuriteoriskid on püsivalt maandatud. Seega oleks kriminaalhooldusametnikul vaja M. Topsiga edasi tegeleda. M. Topsi senist katseajakäitumist arvestades ei ole aga alust uskuda, et selline tegevus saaks olema viljakas. On aga võimalik, et M. Topsi kuriteoriskidega saab efektiivselt tegeleda vanglatingimustes.
  1. Iseenesest on positiivne, et katseaja kestel on M. Tops töötanud. See on oluline tema majanduslikust olukorrast tingitud kuriteoriskide maandamiseks. Siiski ei ole majanduslik olukord M. Topsi ainus kuritegeliku käitumise riskitegur. Nii on tema õigusvastast käitumist soodustanud ka alkoholi tarvitamine ja suutmatus oma probleemidele adekvaatselt reageerida.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. septembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  4. M. Topsi kaitsja taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist. Maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa ei ole lubatav ja hilinenult esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-22-11, p 16)
  6. Lähtuvalt KrMS § 390 lg-st 3 vaatab ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kui suulises menetluses on kohtu nõupidamistuppa siirdumise aeg kohtuistungil selgelt määratletud, siis kirjalikus menetluses see nii ei ole. See aga ei tähenda, et kirjaliku menetluse puhul saaks riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluseid esitada määratlemata aja jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul peab kirjalikus menetluses lahendatava määruskaebuse esitamisel arvestama, et kohus võib vaadata määruskaebuse läbi ja teha lahendi koheselt pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Seetõttu tuleb ka määruskaebusega seonduvad tasutaotlused esitada määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ning pärast seda esitatud taotlused ei ole enam tähtaegsed.
  7. M. Topsi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks
  8. oktoobril
  9. Lähtuvalt ajast, mil M. Tops sai vaidlustatud maakohtu määruse kätte, oli määruskaebuse esitamise viimane päev
  10. oktoober
  11. Seega esitas kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist ehk kaitsja taotlus ei olnud tähtaegne. Et määruskaebuses ega ka hilisemas taotluses ei märgi kaitsja midagi selle kohta, miks tal ei olnud võimalik esitada tasutaotlust määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ning samuti ei palu kaitsja tasutaotluse esitamise tähtaja ennistamist, ei ole alust järeldada, et kaitsjal oleks esinenud taotluse hilisemaks esitamiseks mõjuvaid põhjuseid. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.