Obsah (8)

§ 162§ 657§ 173§ 652§ 5§ 231§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022. a, Tallinn Kohtuasja nu

§ 162lg-le 1 menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
2. Hageja leidis, et maakohus ei tutvunud objektiivselt kõigi hageja poolt esitatud dokumentidega ega andnud nendele otsuses hinnangut. Hageja tõi välja, et esitas kohtule tõendi oma õpingute jätkamise kohta, pangaväljavõtte, et tal pole sissetulekut, ja esitas igakuised kulud ning selle, et vanem, kellega hageja elab, kannab neid kulutusi. Hageja leidis, et elatise määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ja vajadustest. Elatise nõudmisel miinimummääras ei ole vaja tõendada lapse kulusid. Kohtuotsus on põhjendamata. Maakohus ei ole teinud tagaseljaotsust, kuigi kostja ei vastanud hagile. Vastustaja seisukoht
3. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele enda seisukohta.
4. Kostja esitas enda seisukoha
5. oktoobril
6. a, milles märkis, et raha tahab hageja ema. Kostja tõi mh välja, et hageja kolis emaga Belgiasse ja läks seal kooli, koolikapist leiti narkootikume, mistõttu oli hageja Belgias 2 kuud vanglas, pärast seda enam koolis ei õpi; hageja teeb juhutöid, tema ema teda üleval ei pea. Kostja palus, et kohus küsiks Belgia politseilt väljavõtte hageja karistusregistrist ning koolist kinnituse, et hageja enam seal ei õpi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb

§ 173lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja
2. oktoobril
3. a esitatud tõendite kogumise taotluse osas. Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses on tõendite esitamine oluliselt piiratud.

§ 652

lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab

§ 652

lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei saanud mõjuval põhjusel varem esitada. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole kostjal

§ 652lg 3 järgi alust esitada apellatsioonimenetluses täiendavat tõendit.

Kostja ei ole esile toonud, miks tal ei olnud võimalik esitada hageja karistusregistri väljavõtet või tõendit õppimise lõpetamise kohta või taotleda selliste tõendite kogumist maakohtu menetluses, samuti ei ole kostja esitanud sellist taotlust ka apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaja jooksul. Arvestades, et kostja taotlus on esitatud hilinenult ning kostja ei ole taotluse hilisemat esitamist põhjendanud, jätab ringkonnakohus kostja väited tähelepanuta ja taotluse rahuldamata (

§ 652lg 3, 4).

1. Hageja on esitanud PKS § 97 p 2 ja PKS § 99 alusel tagasiulatuva ning igakuise elatise nõude kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus on iseenesest õigesti otsuses selgitanud, et ülalpidamise ulatus sõltub isiku 3 2-21-2002 abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär, mistõttu tuleb hagejal esitada tõendeid ja põhjendusi hageja igapäevaste vajaduste ja kulude kohta lähtudes hageja tavalisest elulaadist.
2. Samas asus maakohus kolleegiumi hinnangul ekslikult seisukohale, et ka olukorras, kus kostja ei vaielnud hagile vastu, pidi hageja enda igapäevaseid vajadusi ja kulusid tõendama. Hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus (

§ 5

lg 1) ja kohus kontrollib tõendite põhjal hageja väiteid ulatuses, milles kostjad on neile vastu vaielnud. Arvestades, et kostja ei vastanud hagile, ei ole võimalik järeldada kostja vaidlustamise tahet ning saab eeldada omaksvõttu hageja elatisnõude aluseks olevate asjaolude suhtes (

§ 231lg 2 ja 4).

Kostja tugines esmakordselt väitele, et hageja ei õpi Belgias koolis ning peab ennast ise üleval tehes juhutöid

1. oktoobril
2. a apellatsioonimenetluses esitatud lõplikus seisukohas.

§ 652

lg 3 kohaselt võib apellatsioonimenetluses esitada uusi asjaolusid, mida maakohtus ei esitatud, üksnes mõjuval põhjusel. Kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta nimetatud asjaolusid maakohtus ei esitanud, mistõttu ei saa ringkonnakohus sellega asja lahendamisel arvestada.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja sai
2. oktoobril
3. a täisealiseks ja õpib
4. septembrist
5. a
6. juunini
7. a Belgia XXX koolis ega ole jätnud õpinguid pooleli (dtl 5, 8) ning kostja, kes on hageja isa, ei ole hagejat üleval pidanud alates
8. a märtsist. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 2 sätestatud eeldused, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on välja toonud enda igakuised kulud (dtl 21) ning asjaolu, et ei saa õppetöö tõttu hankida piisavalt sissetulekut enda vajaduste rahuldamiseks. Hageja kontoväljavõtte kohaselt on tema kontojääk perioodil
9. november
10. a kuni
11. märts
12. a 0.15 eurot. Kuivõrd hagejal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, on tal õigus nõuda ülalpidamist. Hageja igakuised kulud kokku on 635 eurot (dtl 21), millest hageja taotleb kostjalt igakuise elatisena välja mõista 292 eurot. Arvestades Belgia elatustaset peab ringkonnakohus hageja igakuiseid kulusid mõistlikeks ja põhjendatuteks. Kostja ei ole esile toonud, et täisealise lapse ülalpidamine 292 euro ulatuses ei oleks tema sissetulekuid ja varalist seisundit arvestades võimalik või tingiks kostja tavapäraste vajaduste piiramise (PKS § 102 ja § 195 lg 3). Eelnevast tulenevalt on hageja igakuise elatise nõue summas 292 eurot põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
13. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja selgitas, et taotleb tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi
14. oktoober
15. a kuni
16. veebruari
17. eest arvestusega 292 eurot kuus. Seega on tagasiulatuva elatise summa 1236.13 eurot (4 x 292 eurot + (7 päeva x 292 eurot/30 päevaga kuus)).
18. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus hagis märgitud asjaolusid arvestades hagi põhjendatuks, mistõttu tühistab maakohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi
19. oktoober
20. a kuni
21. veebruar
22. a eest summas 1236.13 eurot. Lisaks mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja 4 2-21-2002 kasuks välja igakuise elatise 292 eurot kuus alates
23. veebruarist
24. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu
25. kuupäevaks hageja arvelduskontole. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et tsiviilasjas esitatud tõend on välja antud hageja õppimise kohta Belgia XXX koolis
26. septembrist
27. a kuni
28. juunini
29. a (dtl 5, 8). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit rahuldades hagi, muudab ringkonnakohus

§ 173lg 3 esimese lause alusel ka poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust arvestades jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

20. Kuivõrd maakohus jättis vaidlustatud otsuses menetluskulud hageja kanda, mistõttu ei määranud kindlaks hageja menetluskulusid, ei määra ka ringkonnakohus

§ 174

lg 4 kohaselt kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulusid (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-19203, p 36).

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 5