Obsah (4)

§ 34§ 12§ 20§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2022. a, Tallinn Kohtuasja number

) § 31 lg 1 p 2 alusel taluma. Hageja väitel kukkus seinast alla ka täiendavad 2 kahhelkivi. Selle fakti kohta puudub aga tõend.

1. Kohtu hinnangul ei omanud tähtsust hageja väide selle kohta, et kostja on osade korterite mööbli paigalduse ja WC-poti vahetuse töid hüvitanud, sest antud juhul hindab kohus kas kostja on käitunud hageja korteris õigusvastaselt ning vastutab kahju tekkimise eest. Kohus ei analüüsi kostja, hageja ja teiste korteriomanike suhteid, sest see küsimus on korteriühistu sisesuhte küsimus.
2. Hageja nõue köögimööbli ja püstiku niššide ekraani demonteerimise ja tagasipaneku ja vannitoa viimistluse taastamiseks on alusetu. Samuti on põhjendamatu ka ehitusauditi teostamise ning õigusalase nõustamise kulude hüvitamise nõue.
3. Kuna kostja pole taotlenud menetluskulude hagejalt väljamõistmist, jäävad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 4 2-21-8471 Apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusnorme. Alusetult on jäetud rahuldamata hageja taotlus olulise tõendi väljanõudmiseks (KÜ Tallinn, Sõpruse pst 232 üldkoosoleku protokoll ja töövõtuleping). Samuti on alusetult jäetud rahuldamata hageja taotlus enda vande all üle kuulamiseks ning tunnistajatena korteri nr 86 omaniku D ning korteri nr 92 omaniku H üle kuulamiseks.
6. Tuvastatud on, et vastavalt kostja ja töövõtja vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingule pidi töövõtja vahetama majas 16 kanalisatsioonipüstikut. Samuti on tuvastatud, et 02.11.2020 korteris nr 62 kanalisatsioonipüstiku vahetamisel lõhkus töövõtja köögi ja vannitoa vahelisesse seina sisse augu, mis oli olemasolevast tehnilisest seinaavast suurema mõõduga (40x32 cm). Selle tagajärjel kukkus seinalt alla ja purunes 4 keraamilist seinaplaati. Eeltooduga ja ehitusauditiga on tõendatud, et kostja kohustuse rikkumise tõttu on hagejale tekitatud varaline kahju. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja pidi taluma köögikapi monteerimise ja demonteerimise kulu, samuti seda, et vannitoas on toru juurest lõhutud 2 kahhelkivi. Hageja hinnangul on korteriühistu kohustatud tekitatud kahju hüvitama

§ 34ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

24. Kahju hüvitamine seoses köögimööbli demonteerimisega ja selle tagasipanemisega, on põhjendatud sellega, et

§ 12

lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

§ 20

lg 1 järgi käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. 21.01.2021 esitatud kostja vastusest nähtub, et

1. aastal ei ole toimunud üldkoosolekut, kus oleks arutatud KÜ majanduskava, sh korterimaja kanalisatsioonipüstikute renoveerimistöid.
2. a KÜ juhatuse poolt korraldatud kortermaja kanalisatsioonipüstikute vahetamist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid tehnosüsteemides muudatuste tegemine eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut. Sellist korteriomanike kokkulepet KÜ juhatus esitanud ei ole.
3. Hageja leiab, et

§ 12

lg 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral

§ 12lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel.

Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (v.a hagejalt väljamõistetava menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätmise osas). Maakohus jättis esimeses astmes pooltele andmata lõpliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus küll sedastas, et kostja pole selgesõnaliselt taotlenud menetluskulude välja mõistmist, kuid kohus ka ei andnud pärast menetluse algust mistahes tähtaega, et pooled saaksid menetluskulude osas oma 5 2-21-8471 nimekirjad ja menetluskuludesse puutuvad taotlused esitada. Seetõttu taotleb kostja, et ringkonnakohus tühistaks menetluskulude suuruse rahaliselt mittekindlaksmääramise osas esimese astme kohtu otsuse ja mõistaks hagejalt ise välja ka esimeses astmes kostja kantud menetluskulud vastavalt kostja poolt esimeses astmes istungiks ette valmistatud menetluskulude nimekirjale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus kostja 24.10.2022 taotluse 14.10.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja soovib parandada järgmist protokollis olevat lauset: „Seepärast ongi meil hea tava ja 8% torudest oli juba vahetatud selleks ajaks, kui see case oli. Jäänud on veel 28 korterit, kes on kuidagi seotud nende torude vahetamisega." Kostja selgitab, et majas on 144 korterit, kanalisatsioonitoru on vahetatud 116 korteris, s.o 80% torudest ja palub vastava paranduse protokolli sisse viia. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab TsMS §-st 50 tulenevatele nõutele, kajastades istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokollis on kajastatud kostja seadusliku esindaja selgitused sellisena nagu need istungil on väljendatud. Kostja poolt taotluses märgitut ei saa kolleegiumi hinnangul käsitleda mitte protokolli parandamisena, vaid kostja seisukohtade täiendamisena. TsMS § 53 lg 2 ei näe ette, et menetlusosaline saaks taotleda protokolli täiendamist.
5. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuses esitatud taotluse osas. Kostja esitas taotluse maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude suuruse rahaliselt mittekindlaksmääramise osas ja hagejalt menetluskulude välja mõistmiseks. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse tähelepanuta, kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud apellatsioonikorras. Maakohtu otsuse resolutsiooni on võimalik vaidlustada üksnes sellele apellatsioonkaebust või vastuapellatsioonkaebust esitades (TsMS § 630 lg 1 ja TsMS § 635 lg 1).
6. Samas väärib tähelepanu kostja poolt maakohtule tehtud etteheide menetluskulude nimekirja esitamise võimaluse andmata jätmise kohta. Selle etteheitega on ringkonnakohtu istungil nõustunud ka hageja. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, kuid jättis need rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostja ei taotlenud menetluskulude hagejalt väljamõistmist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus selliselt menetlusnormi. TsMS § 176 lg 2 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Käesolevas asjas ei ole maakohus pooltele andnud tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja taotles vastuses hagile menetluskulude hageja kanda jätmist, samuti taotles hageja hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist. Seega ei esinenud olukorda, kus menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja andmiseks puudus vajadus. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu rikkumise ja võimaldas pooltel esitada ringkonnakohtule maakohtu menetluskulude nimekirja. Pooled on oma maakohtu menetluskulude nimekirjad ringkonnakohtule esitanud. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, määrab maakohus need kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 6 2-21-8471
7. Hageja esitas kostja vastu nõude tulenevalt korteriühistu poolt korteriomanikule kahju tekitamisest. Selline nõue tulnuks TsMS § 613 lg 1 alusel lahendada hagita menetluses (vt ka Riigikohtu 22.04.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-19561/13, p 14 ja Riigikohtu 19.03.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 20 ja 21). Samas sätestab TsMS § 631 lg 4, et apellatsioonkaebus ei või tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus. Käesoleval juhul ei ole pooled tuginenud maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses või selle vastuses sellele, et asi tulnuks lahendada hagita menetluses. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul, et käesoleval juhul võis asja lahendamine hagimenetluses oluliselt mõjutada asja lahendamise tulemust (vt Riigikohtu 19.03.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 23).
8. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 järgi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Riigikohus on selgitanud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanike vahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt Riigikohtu 15.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19; 13.02.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10; 16.10.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Nimetatu kehtib ka kahju hüvitamise nõude esitamisel korteriühistu vastu. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteromanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1,

§ 31

lg 1 p 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad

§ 12

lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu, vastutab korteriühistu solidaarselt korteriomaniku või -omanikega (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-12913, p-d 50 ja 51).

§ 34

lg 3 kohaselt peab isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, selle esitama korteriühistu vastu. Seega saab korteriomanik eelnevalt nimetatud eelduste esinemisel esitada kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Lisaks võib korteriühistu vastutus kolmanda isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest tuleneda ka TsÜS § 132 lg-st 2, mille kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega (vt Riigikohtu 18.12.2019 otsust tsiviilasjas nr 217-15364, p 14). 34. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 11.05.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25.02.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Hageja on kostja vastu esitanud kahju hüvitamise nõude asja parandamise kulude hüvitamiseks. Samas on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja oli kohustatud kanalisatsioonile juurdepääsemise töödega kaasnevaid mõjusid taluma (

§ 31lg 1 p 2).

Seega ei ole kostja oma kohustusi rikkunud. 7 2-21-8471

1. Ülejäänud osas vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
2. Hageja on apellatsioonkaebuses toonud esile, et
3. aastal ei ole toimunud üldkoosolekut, kus oleks arutatud KÜ majanduskava, sh korterimaja kanalisatsioonipüstikute renoveerimistöid ning puudub ka sellekohane korteriomanike kokkulepe. Ringkonnakohtu 14.10.2022 istungil nõustus hageja ringkonnakohtu selgitusega, et üldkoosoleku otsuse puudumine ei saa antud juhul olla põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus hageja sellekohaseid apellatsioonkaebuse väiteid, sealhulgas hageja etteheidet maakohtule seoses KÜ Tallinn, Sõpruse pst 232 üldkoosoleku protokolli ja töövõtulepingu välja nõudmata jätmisega. Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja ülejäänud apellatsioonkaebuse väidetele.
4. Maakohus on põhjendatult jätnud hageja 29.12.2021 esitatud taotlused rahuldamata. Hageja taotles maakohtus tunnistajatena korteri nr 86 omaniku D ning korteri nr 92 omaniku H üle kuulamist, tõendamaks kostja ja korteriomanike vahel kokkulepete puudumist selle kohta, et korteriomanik peab ise kandma mööbli demonteerimisega seotud kulu. Maakohus märkis õigesti, et asjaolu puudumist (negatiivset asjaolu) ei saa tõendada. Hageja pole taotlenud tunnistajate üle kuulamist mingi vaidlusaluse asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks. Samuti on maakohus jätnud põhjendatult hageja vande all üle kuulamata. Hageja 29.12.2021 taotlusest ei nähtu, millist asjaolu on vajalik tõendada hageja vande all antud ütlustega.
5. Pooled ei vaidle selle üle, et korterit nr 62 läbivate kanalisatsioonitorude puhul, mille välja vahetamine leidis aset 20.11.2020, on tegemist kõikide korteriomanike kaasomandis oleva asjaga. Kostja on põhjendanud kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist sellega, et tegemist oli amortiseerunud ja lekkivate torudega. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). Seega on korteriomanikel ka kaasomandis olevate kanalisatsioonitorude korrashoiu kohustus.

§ 34

lg 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras (vt Riigikohtu 19.03.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Sellest tulenevalt on korteriühistu kohustatud tagama kaasomandi eseme korrashoiu ja õigustatud teostama korteriomanike kaasomandis oleva asja korrashoiu töid, sealhulgas antud juhul teostada kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kaasomandis oleva kanalisatsioonitorustiku väljavahetamisega seotud vajalik kulu tuleks kanda korteriühistul.

§ 31

lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et kuigi

§ 31

lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. Lisaks peavad korteriomanikud

§ 12

lg 2 järgi omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides (vt Riigikohtu 19.03.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 16). 8 2-21-8471 Olukorras, kus korteriomanik on ligipääsu kaasomandi esemele kinni ehitanud, on ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud Riigikohtu seisukoha järgi korteriomanik kohustatud taluma sellele juurde pääsemist ja kandma ise ka sellega seotud vajalikud kulud. Tallinna Ringkonnakohus leidis varasemalt asjas nr 2-18-19201, et korteriomanik vastutab kaasomandi esemele juurdepääsemiseks tehtud mööbli demonteerimise ja monteerimise kulude eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-19201, p 19). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Küll aga märgib ringkonnakohus, et kaasomandi esemele juurdepääsu tegemisega seotud kulu jääb korteriomaniku kanda üksnes kaasomandi esemele juurdepääsuks vajalikus ulatuses. Juhul, kui kaasomandi eseme juurdepääsuks või kaasaomandi eseme remonditööde käigus kahjustatakse korteriomandit ülemääraselt (kaasomandi esemele juurdepääsuks ebavajalikus ulatuses), siis sellise kahjustuse kõrvaldamise kulu ringkonnakohtu hinnangul korteriomaniku kanda ei jää, kuna

§ 31

lg 1 p 2 alusel peab korteriomanik taluma mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiresse. Vaidlust ei ole selles, et köögimööbli demonteerimine oli vajalik kanalisatsioonitorudele juurde pääsemiseks. Hageja selgitas aga maakohtu ja ringkonnakohtu istungil, et kostja tellitud töövõtjal puudus vajadus lõhkuda WC-s köögi ja WC vahelisse seina sellise suurusega auku, mille tõttu said kaks augu servas asuvat seinaplaati kahjustada. Hageja väitel oli toru väljavahetamine võimalik ka olemasoleva WC-s asuva tehnilise ava kaudu. Kostja vaidles sellele vastu. Seega tuli hagejal tõendada, et kanalisatsioonitorustiku välja vahetamine olnuks WC-s asuva seina poolelt võimalik olemasoleva tehnilise juurdepääsu kaudu. Selliseid tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud täiendavalt kahe seinaplaadi kahjustamist (mis väidetavalt kukkusid alla kõrgemalt seina küljest). Maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagejal tuleb seda tõendada, kuid hageja tõendeid ei esitanud.

1. Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohus järeldada, et tegemist oleks olnud ülemäärase (kaasomandi esemele juurdepääsuks ebavajaliku) hageja korteriomandi kahjustamisega. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja ei vastuta antud juhul hagejale kuuluvas korteris kanalisatsioonitorude vahetamise seotud kulude eest ning jättis põhjendatult hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 9