) § 35 lg 1 p 12 alusel ning vastavalt
§-le 38 tagatakse juurdepääs sellele osale teabest, millele ei kehti juurdepääsupiirang. X-le saadetud korraldustes on mh kinni kaetud õigustatud subjektide nimed. 4. AKI jättis 18.12.2021 vaideotsusega nr 2.1-3/21/3700 X vaide rahuldamata. AKI leidis, et Tallinna Linnakantselei ei vastanud X teabenõudele viie tööpäeva jooksul, rikkudes
Tallinna Linnakantselei on vaidemenetluse ajal teabenõude siiski 3-21-3034 täitnud, edastades X-le tema küsitud dokumendid osas, millele ei kehti juurdepääspiirangud. Järelikult on vaide ese ära langenud.
lg 1), kuid sellise teabe suhtes võib kehtestada juurdepääsupiirangu (
Vastustajal on kohustus keelduda teabenõude täitmisest sellise teabe osas, mille puhul kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust (
Vastustaja kehtestas juurdepääsupiirangu isikuandmetele, tuginedes
Lähtudes eraelu puutumatuse tagamise eesmärgist avalikustas vastustaja korraldused üksnes ulatuses, millele ei laienenud juurdepääsupiirangud (
Vastustaja jättis maa tagastamist ja kompenseerimist puudutavatest korraldustest nr 946 ja nr 163 kaebajale avalikustamata kolmandate isikute nimed, sünniajad ja elukohad. Tegemist on isikuandmetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus – IKÜM) art 4 p 1 järgi. Mõiste eraelu puutumatus seondub isikuandmetega. Vastustaja kinnikaetud teabe andmesubjekti nõusolekuta avalikustamine rikuks viimase õigust informatsioonilisele enesemääramisele, mis on üks osa eraelu puutumatusest. Asjassepuutumatu on viide kinnistusraamatu avalikkusele. Kinnistusraamatu andmete päring on tasuline ja kolmandad isikud näevad, kes on päringu teinud. Teabenõude puhul see nõnda ei ole. Seega on normid ja mõju kinnistusraamatu andmetega ja avaliku teabega tutvumise kohta erinevad. Vastustajal kui teabevaldajal on kohustus kaitsta kolmandate isikute eraelu puutumatust.
12.
lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiirangu seadmine ei tähenda seda, et andmetele juurdepääs on täiesti välistatud. Teabenõudjal on võimalik saada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet põhjendatud vajadusel (PS § 44 lg 2,
lg 2, § 23 lg 1 p 1, vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2022 määrus praeguses haldusasjas, p 11). Sellisel juhul on teabevaldaja ülesandeks kaaluda põrkuvaid huve ja langetada kaalutlusõiguse alusel otsus, kas kaalukamaks pidada teabenõudja huvi või andmesubjekti huvi. Siinses asjas ei ole kaebaja oma põhjendatud huvi esile toonud ning vastustaja pole saanud seda ka kaaluda. Teabenõudes palus kaebaja juurdepääsu avalikule teabele osas, millele pole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Vaidlustatud keeldumine ei takista tal uuesti linna poole pöördumast, näidates ära oma huvi teabega tutvuda (juurdepääsu alus ja eesmärk
13. Kinnistusraamatu ja kinnistustoimikuga tutvumise normid ei puutu praegusel juhul asjasse, kuna avalikku teavet nõuti Tallinna linnalt, mitte kinnistusraamatu pidajalt. Asjaolu, et huvilisel võib teatud viisil olla võimalik saada muust allikast samu andmeid, ei võta teabevaldajalt kohustust tunnistada
lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav teave asutusesiseseks kasutamiseks (vt analoogia alusel Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus asjas nr 320-1265, p 20). 14. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.