Obsah (4)

§ 68§ 75§ 146§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15797 Tsiviilasi AKTSIASELTS TALLINNA VESI ha

) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (

§ 68lg 2).

Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (

§ 68lg 3).

Vajadusel tuleb poolte tahteavaldusi ja lepingut tõlgendada kooskõlas

§-ga 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga

2. Järgnevalt hindab kohus, kas pooled sõlmisid lepingu, mille järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt abonenttasu maksmist vastavalt elamu korterite arvule kaheksa või vastavalt majas asuvate hageja teenuseid tarbivate kohtade arvule seitse. 9.
3. Hageja allkirjastas lepingu redaktsioonis, mis nägi ette kliendi kohustuse maksta abonenttasu vastavalt elamu korteri arvule kaheksa. Kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et majas, kus on moodustatud korteriühistu, asub kaheksa korteriomandit (tl 7). Kostja kui korteriühistu pidi olema teadlik viidatud kinnistusraamatusse kantud andmetest. Allkirjastades lepingut avaldas hageja tahteavaldust saada tasu kaheksa korteri eest. Tahteavalduse saajaks oli kostja. Leping on sõnastatud selgelt ja selle järgi oli hageja tahe üheselt mõistetav. Seega oli hageja tahe

§ 75

lg 1 esimese lause alusel kostjale teada, kui ta sai hageja poolt allkirjastatud lepingu kätte. Hageja poolt allkirjastatud leping on VÕS § 16 lg 1 alusel hinnatav pakkumusena sõlmida leping tingimusel, et kostja tasub abonenttasu kaheksa korteri eest. 9.

1. Kui kostja oli hageja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud, tegi ta sinna muudatuse, märkides kliendi kohustuseks abonenttasu maksmise vastavalt elamu abonentide liitumispunktide arvule seitse. Seejärel allkirjastas kostja lepingu ja saatis selle tagasi hagejale. Kostja väitis, et tema poolt lepingusse tehtud muudatus oli hageja jaoks ebaoluline. Kohus ei nõustu kostja väitega. Kohus leiab, et kostja ei nõustunud eelmises punktis esitatud hageja pakkumusega. Kostja tegi lepingusse olulise muudatuse ning sellega lükkas ta tagasi hageja pakkumuse ja tegi samal ajal uue pakkumuse VÕS § 21 lg 1 mõttes. Muudatuse olulisuse üle otsustades ei ole tähtis, et hageja on suur vee-ettevõte, vaid määrav on see, kui tähtis on lepingupoole jaoks lepingu konkreetne tingimus. Hageja poolt kostjale edastatud lepingu redaktsioonist nähtus selgelt hageja tahe saada abonenttasu kaheksa korteri eest ja hageja selline tahe oli kostjale teada. Seega oli hageja jaoks oluline saada tasu nimelt kaheksa korteri eest. Lisaks saatis hageja 20.01.2012 ehk vahetult pärast vaidlusaluse lepingu kostjale edastamist talle e-kirja, milles avaldas, et kinnistusregistri andmetel 4 on Kütte 7 kinnistul seitse korterit ja üks mitteeluruum. Seetõttu puudub alus muudatuse tegemiseks andmebaasis (tl 11). Hinnates viidatud hageja e-kirja vaidluse asjaolude kontekstis, on selge, et hageja avaldas e-kirjas soovi saada tasu kaheksa korteriomandi eest ja ta ei olnud nõus tasu maksmisega seitsme korteri/tarbimiskoha eest. Kostja käitumine on kohtu arvates hinnatav hageja pakkumuse tagasilükkamise ja samal ajal uue pakkumuse tegemisena (VÕS § 21 lg 2). 9.
2. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja sai kätte lepingu kostja poolt tehtud muudatusega. Kostja poolt lepingusse tehtud muudatus on sõnastatud selgelt ja kostja tahe maksta tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule seitse oli üheselt mõistetav. Seega oli kostja tahe

§ 75

lg 1 esimese lause alusel hagejale teada, kui ta sai kostja poolt muudetud lepingu kätte. 9.

1. Hageja saatis kostjale 20.01.2012 e-kirja, kus ta avaldas, et kinnistusregistri andmetel on Kütte 7 kinnistul seitse korterit ja üks mitteeluruum. Seetõttu puudub alus muudatuse tegemiseks meie andmebaasis (tl 11). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja postitas vaidlusaluse lepingu kostjale 30.12.2011 ja arvestades kostjal lepinguga tutvumisele, muutmisele ja hagejale tagastamisele kulunud mõistlikku aega ca üks kuu, saatis hageja kostjale viidatud e-kirja vahetult pärast kostja muudetud lepingu kättesaamist. 20.01.2012 e-kirjast nähtub hageja soov saada abonenttasu kaheksa korteri eest. Seega ei nõustunud hageja VÕS § 20 lg 1 mõttes kostja pakkumusega tasuda abonenttasu seitsme korteri/tarbimiskoha eest. 9.
2. Hageja selgitas 10.05.2022 menetlusdokumendis, et kostja tasus algselt arved ühe abonenttasu osas vähem. Seejärel tasus kostja 04.03.2012 arve kaheksa abonenttasu osas ja lisaks maksis kostja 23.03.2012 abonenttasu võlgnevuse eelnevate arvete osas. Hageja avaldas, et kostja tasus 07.04.2012 arve täissummas ehk kaheksa abonenttasu osas; 04.06.2012 arve on tasutud samuti täissumas ja lisaks eelnev võlgnevus ühe abonenttasu osas. Kostja ei ole hageja viidatud väited kaheksa abonenttasu tasumise ja ühe abonenttasu võlgnevuse likvideerimise kohta vaidlustanud, mistõttu loeb kohus hageja viidatud faktilised asjaolud tasu maksmise kohta tuvastatuks. Kostja on 31.05.2022 menetlusdokumendis hoopis tunnistanud seda, et ta on tasunud
3. a alguses mitu korda kaheksa abonenttasu. Kostja väide, et ta maksis tasu ekslikult on tõendamata. Kui kostja oli algusest peale kindel, et ta peab maksma abonenttasu vastavalt tarbimiskohtade arvule seitse, siis jääb ebaselgeks, miks ta otsustas maksta tasu vastavalt korteri arvule kaheksa ja lisaks sellele kustutada võlgnevus ühe abonenttasu osas. Kostja väide, et ta maksis abonenttasu kaheksa korteri eest ekslikult, ei ole usutav. 9.
4. Olukorras, kus kostja oli teadlik hageja tahtest saada abonenttasu kaheksa korteri eest ja olles teadlik, et hageja ei nõustunud kostja pakkumusega maksta tasu vastavalt seitsmele tarbimiskohale, nõustus kostja hageja pakkumusega maksta abonenttasu kaheksa korteri eest siis, kui ta maksis esimese arve abonenttasuga kaheksa korteri eest. Nõustumuseks loetakse VÕS § 20 lg 1 järgi ka teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Arve tasumine on hinnatav kostja kaudse tahtevaldusega TsMS § 68 lg 2 mõttes. Arve tasumine näitab selgelt kostja tahet olla seotud hageja pakkumusega. Kostja soovi sõlmida leping hageja pakkumuse alusel kinnitab ka see, et kostja on märtsis ja juunis 2012 tasunud võlgnevuse ühe ehk kaheksanda abonenttasu osas. Seaduses ei ole sätestatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu kohustuslikku vormi, nii võisid pooled selle sõlmida ka oma tegudega. Kostja tegi esimese abonenttasu makse kaheksa korteri eest 04.03.
5. Kohus tuvastab, et alates 04.03.2012 sõlmisid pooled kokkuleppe, et kostjal on kohustus tasuda abonenttasu kaheksa korteri eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et periood, millest alates on hagejal õigus nõuda abonenttasu algas 01.12.
6. 9.
7. Arvestades hageja pakkumust ja kostja poolt arvete tasumist kaheksa abonenttasuga ning ühe abonenttasu võlgnevuse maksmist, tuleb poolte kokkulepet tõlgendada VÕS § 29 lg-te 1, 3 ja 5 selliselt, et kostjal on kohustus tasuda abonenttasu kaheksa korteri eest. Poolte kokkuleppe tõlgendamisel on oluline ka poolte käitumine enne lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). 5 9.7.
8. Hageja selgitas 10.05.2022 menetlusdokumendis, et enne kostja loomist, majandasid korteriomanikud maja ja kinnistut aadressil Kütte 7 korteriomanike ühisuse kaudu. Korteriomanike ühisuse esindajaks oli AS Maardu Kinnisvarahaldus. Kostja ei ole hageja väiteid vaidlustanud, mistõttu loeb kohus neid tuvastatuks. Hageja väidet, et AS Maardu Kinnisvarahaldus tegutses korteriomanike ühisuse esindajana tõendab ka hageja õiguseellase AS MAARDU VESI ja AS Maardu Kinnisvarahaldus vahel 01.11.2004 sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügileping, kus AS Maardu Kinnisvarahaldus on esitatud korteriomanike ühisuse esindajana (tl 73-74). 9.7.
9. Hageja õiguseellase AS MAARDU VESI ja Kütte 7 korteriomanike ühisuse esindaja AS Maardu Kinnisvarahaldus vahel 01.11.2004 sõlmitud lepingu järgi osutas AS MAARDU VESI korteriomanike ühisusele samu teenuseid, nagu hageja osutab praegu kostjale. 01.11.2004 lepingu järgi osutatakse teenuseid aadressil Kütte 7 asuvale kinnistule, millel asub kaheksa korteriga elamu. Lepingu kohaselt kohustus klient maksma muu hulgas vee ja heitvee abonenttasu. 9.7.
10. Hageja 10.05.2022 menetlusdokumendist nähtub ka see, et enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist osutas hageja korteriomanike ühisusele teenuseid hageja õiguseellase AS MAARDU VESI ja korteriomanike ühisuse esindaja AS Maardu Kinnisvarahaldus vahel 01.11.2004 sõlmitud lepingu alusel. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, mistõttu loeb kohus sellise asjaolu tuvastatuks. Hageja väidet kinnitab ka tema poolt AS-le Maardu Kinnisvarahaldus 06.12.2011 väljastatud arve, mille järgi kuulub tasumisele kaheksa abonenttasu (tl 75–80). Hinnates viidatud arvet koos 01.11.2004 lepinguga tuleb asuda seisukohale, et korteriomanike ühisus kohustus tasuma ja maksis abonenttasu kaheksa korteri eest, mis on välja toodud hageja poolt korteriomanike ühisuse esindajale väljastatud arvetel. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et korteriomanike ühisus oleks jätnud tasumata nende esindajale väljastatud arvetel väljatoodud abonenttasu kaheksa korteri eest. Vaatamata sellele, et Kütte 7 elamu ja kinnisasja majandamise võttis üle kostja, saab sama elamu ja kinnisasja majandanud korteriomanike ühisuse käitumist abonenttasu maksmisel arvestada vaidlusaluse kokkuleppe tõlgendamisel.
11. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille järgi on kostjal kohustus maksta hagejale abonenttasu kaheksa korteri eest.
12. Arvestades poolte kokkulepet ei ole olulised kostja väited selle kohta, et korteriomanditest nr 1 ja M2 on ümberehituse tõttu moodustunud üks ruum ühise hageja teenuste tarbimiskohaga. Poolte kokkuleppe järgi peab kostja tasuma abonenttasu kaheksa korteri eest. Kinnistusraamatu andmete järgi asub majas kaheksa korteriomandit (tl 7). Seetõttu ei oma asjas tähtsust elamus toimunud ümberehitused ja hageja teenuste tarbimiskohtade vähenemine ühe koha võrra.
13. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja nõue on aegunud. Hageja esitas tehingust tuleneva nõude, mille aegumistähtaeg on kolm aastat (

§ 146lg 1).

Hageja on väljastanud kostjale alates 03.01.2018 kuni 07.10.2021 igakuised arved abonenttasu maksmiseks.

§ 147lg 3 teise lause järgi algab hageja nõude aegumistähtaeg järgmiselt: - 2018.

a väljastatud arvete nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2019; -

1. a väljastatud arvete nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2020; -
2. a väljastatud arvete nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2021; -
3. a väljastatud arvete nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.
4. Hageja esitas hagi kohtusse 08.10.
5. Hageja nõue ei ole aegunud. 6
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja abonenttasu võlgnevuse 72,37 eurot, mis hõlmab perioodi 03.01.2018–07.10.
7. Hageja nõude rahuldamise alus on VÕS § 100 ja § 108 lg
9. Menetluse kestel on kostja osaliselt rahuldanud hageja nõuded, mistõttu lõpetas kohus selles osas menetluse. Praegu rahuldab kohus hagi osas, milles kostja vaidles hagile vastu. Seetõttu on põhjendatud jätta kõik menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 2 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
10. Kohtutoimikust nähtub, et hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot (tl 3). Hagejal puuduvad muud menetluskulud. Kohus leiab, et hageja tasutud riigilõiv on põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 1 ja § 139 lg 1). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitise 75 eurot.
11. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 7