KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-126471 Tsiviilasi A. P. C. hagi N. D. vastu võlgnevuse vä

) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. 2-22-126471

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

1. Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud XXX. Rahvastikuregistri kohaselt on alates
2. märtsist 2021 kostja elukoha aadressiks XXX ja lisa-aadressiks XXX. Varasemad kostja elukoha andmed rahvastikuregistrist puuduvad. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas XXX korteriomanik
3. oktoobril 2022, et N. D. ei ela antud aadressil ning ta ei tunne sellist isikut. XXX korteriomanikuga ei õnnestunud aadressi õigsuse kontrollimiseks kontakti saada. Kostja sugulane kinnitas
4. oktoobril 2022, et kostja elab XXX, sugulasel kontaktid puudusid.
5. Politsei- ja Piirivalveamet kinnitas kohtule
6. novembril 2022, et piirikontrolli andmekogu andmetel ei ole N. D. alates
7. juulist 2021 (vaidlusaluse lepingu sõlmimisest) XXX piiri ületanud. N. D. on
8. märtsil 2021 esitatud Eesti kodaniku passi/isikutunnistuse taotlusele märkinud kontaktandmetena XXX. Maksuameti andmetest nähtuvalt ei ole kostja Eestis ametlikult tööd teinud. Kostjaga on leping sõlmitud digitaalselt, mistõttu ei eeldanud lepingu sõlmimine kostja Eestis viibimist. Kogutud andmetest nähtub, et puuduvad igasugused tõendid sellest, et kostja oleks kunagi Eestis elanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja elab alaliselt XXX.
9. TsÜS § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja XXX. Seega asub kostja elukoht vastavalt TsÜS § 14 lg-le 1 kohtu kogutud andmetel XXX, mitte XXX.
10. XXX õigusabilepingu (õigusabileping) artikkel 21 lg 1 kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Eelnevalt tuvastas kohus, et kostja elukoht on XXX, mistõttu pädevateks kohtuteks on XXX kohtud.
11. Õigusabilepingu artikkel 21 lg 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Seega peab kohus kontrollima, kas on olemas õigusabilepingu artikli 21 lg-s 2 nimetatud poolte kirjalik kokkulepe asja arutamiseks Eesti kohtus või on pooled muul viisil avaldanud kirjalikult oma nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus.
12. T. E. A. järelmaksu tingimustes ei ole kohtule nähtavalt kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtute kasuks. Tulenevalt

§ 104

lg-st 1 saab kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida juhul, kui vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Leping ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Täidetud ei ole ka

§ 104lg-s 3 sätestatud erandid kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks.

Hageja ei ole kohtualluvuse kokkuleppele ka tuginenud. Vaatamata korduvatele katsetele ei ole kohus kostjaga kontakti saanud, mistõttu ei ole kostja avaldanud ka kirjalikult oma nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooltel ei ole sõlmitud kirjalikku kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtute kasuks ning kostja ei ole ka muul viisil avaldanud kirjalikult nõusolekut tsiviilasja menetlemiseks Eesti kohtutes. 2

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Hagi ei allu Eesti kohtule, seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. 11.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus 12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

13.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik 3