S § 63 lg 1 alusel ja LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 30 (kolmkümmend) päeva.
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et süüdistus on arusaadav ja tunnistab end väärtegude toimepanemises süüdi. Sel päeval läks sõber naisega tülli ja jõi õlut. Ei lubanud sõbral rooli minna ja ütles, et viib ta ise koju. Sõitis kuskil 10 meetrit ja peeti kinni. Teab, et juhtimisõigust ei ole, kuid autokool on lõpetatud. Kogu aeg on mingi nõiaring, aastat ei möödu ja uus karistus. ARKis on käimata. Arvas, et sõidukil on kindlustus olemas, igal autol peab olema, ei teadnud, et ei ole. Eelnevalt on selle inimesega rääkinud, et sõiduk on hooldatud, ülevaatus tehtud ja kindlustus olemas, kuid see päev ei tundnud huvi. Aresti ei tahaks kanda, ehk saaks üldkasulikku tööd teha. Sai just uue töökoha. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud. Teadis, et juhtimisõigust ei ole ning põhjus, et mitte lubada alkoholi tarvitanud isikut rooli ei anna õigust ise rooli minna. Hädaseisundit sel puhul ei olnud. Menetlusalune isik on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest ja tema suhtes on kohaldatud kergemaliigilisi karistusi, kuid mõju need avaldanud ei ole. Juhindudes KarS § 63 lg 1 palub LS § 201 lg 2 alusel mõista Ken Lorberile karistuseks 30 päeva aresti, mis asendada süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga 30 tundi. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 (p 3). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Ken Lorberil kehtivat juhtimisõigust ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Ken Lorber 14.11.2017 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 14.11.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, s.t menetlusalune isik ei ole juhtimisõigust saanud, on see otsus senini kehtiv. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 02.08.2022 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91. Menetlusalune isik oli eelnevast juhtimiselt kõrvaldamisest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik ning ka sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja varasemast kogemusest asus ta aga siiski mootorsõidukit 2 juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LKindlS § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu infosüsteemi päringu vastuse kohaselt lõppes Chrysler 300C reg.märgiga XXXXXX kindlustuspoliisi kehtivus 19.07.2022 kell 23.39 ning süüteo toimepanemise ajal 02.08.2022 kell 17.57 kindlustuspoliis enam ei kehtinud, mistõttu oli vaidlusalune sõiduk liikluskindlustuseta. LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Menetlusalusele isik selgitas, et juhtis sõbra naisele kuuluvat sõidukit, kuna sõber oli tarbinud alkoholi. Ken Lorberile ei ole omistatud B-kategooria juhtimisõigust, mis aga ei välista juhi kohustust enne sõidu alustamist veenduda sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Kohtu arvates on tegemist vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud teoga, s.t süüdlane võttis kasutusse võõra sõiduki ja asus seda juhtima, tundmata huvi selle vastu, kas selle sõidukiga võib üldse liikluses osaleda, s.t pidas võimalikuks süüteo toimepanemist ja ka möönis seda, kuivõrd ta ei pidanud juhi kohustuse täitmist oluliseks ja seadis eesmärgiks sõiduki juhtimise sõltumata sellest kas sõidukil on kehtiv kohustuslik liikluskindlustus või mitte. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldu ja pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS §
järgi inkrimineeritud väärteod 02.08.2022 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel ühe karistuse, mõistes LS §
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse 3 mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid ja LKindlS § 81 karistuse liigina ainult rahatrahvi, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus, mille puhul on määratud rahatrahv, mis on tasutud käesoleva aasta juulis ning 120 euro tasumiseks kulus menetlusalusel isikul 10 kuud. Samuti on menetlusalusel isikul üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Karistuseks määrati rahatrahv, mida isik ei tasunud, seega pöörati karistus täitmisele ning rahatrahv asendati vangistusega, mis omakorda asetati üldkasuliku tööga ja karistus on täidetud 2021 aasta detsembris. Seega ei ole varasemad rahalised mõjutusvahendid soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik on jätkanud süütegude toimepanemist. Seejuures on karistusandmetest näha, et rahaliste mõjutusvahendite tasumine käib menetlusalusele isikule üle jõu ja tal on rahaliste kohustuste täitmisega raskusi. Seega ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav, mistõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani 02.08.2022 toime ühe teoga kaks väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd lugeda keskmisest suuremaks. Kuivõrd menetlusaluselt isikult on kriminaalkorras karistatud süstemaatiliselt sõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ning teda on ka varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud, oli ta teadlik sellest, et ta sõidukit juhtida ei tohi, mistõttu oli ta teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii üle keskmise süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu peab kohus vajalikuks nõustuda kohtuvälise menetleja ettepanekuga mõista karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ning menetlusalune isik soovis mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, millise ettepaneku tegi ka kohtuväline menetleja, leiab kohus, et kuigi varasem üldkasulik töö asenduskaristusena soovitud mõju ei avaldanud, siis vältimaks menetlusalusel isikul töö kaotust pikaajalise aresti kandmise tõttu peab kohus võimalikuks asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tundide arvust tulenevalt üldkasuliku töö tegemiseks kahekuulise tähtaja alates otsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.