4-10-667/3

4-10-667 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2010.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Menetlusliik Kirjalikus menetluses Väärteoasi D.S kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku Terje K 12.02.2010.a koostatud kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr ÜTkm 00067077 kaebuse esitaja: D.S (ik. XXX), elukoht: xxx; Menetlusosalised kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, aadress: Pärnu mnt 139c-1, 11317, Tallinn; Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 109-111; § 132 p 1; § 133-135;
2. Jätta D.S poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei RESOLUTSIOON Ameti ametniku Terje K 12.02.2010.a. koosatud kiirmenetluse otsuse ÜTkm 00067077 peale rahuldamata, kohtuvälise menetleja tehtud otsus muutmata.
3. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. 2 KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU 25.02.2010.a. esitas D.S Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku T. K 12.02.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr ÜTkm
4. Kohtule esitatud kaebuses D.S taotleb kiirmenetluse otsuse ÜTkm 00067077 tühistamist või temale mõistetud rahatrahvi vähendamist. Kaebuse esitaja märgib, et
5. veebruaril viibis tema vilistlasena Tallinna Ühisgümnaasiumi 90 juubelil Salme Kultuurikeskuses. Peo lõppedes ootas ta isa järgi, kellega koju Laulasmaale sõita, et viimane ei olnud veel jõudnud otsustas ta isale vastu jalutada. Jõudes Balti Jaama lähistele hakkas tal hirmus külm ning ainus võimalus sel kellaajal sooja saada oli sõita trammiga. D.S on selgitanud kohtule esitatud kaebuses, et tema töötab poole koormusega Laulasmaa lasteaias õpetajaabina ja tema elukaaslane KKkaotas töö 2008.a. lõpus tööandja pankroti tõttu nng nende peres kasvab kolm alaealist last. Võimaluse korral palub ta kohtul vähendada või tühistada talle määratud rahatrahv perekonna raske majandusliku olukorra tõttu. Ühtlasi taotleb D.S kohtult, et tema esitatud kaebust arutataks kirjalikus menetluses ilma tema osavõtuta. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 01.03.2010.a edastas Harju Maakohus kohtuvälise menetlejale D.S poolt esitatud kaebuse koos kaebusele lisatud materjalidega, paludes kohtuvälisel menetlejal hiljemalt
6. märtsiks 2010.a esitada kirjalikult omapoolne seisukoht kaebuse esitaja D.S esitatud kaebuse põhjendatuse osas. 25.03.2010.a. (postitamise kuupäev 24.03.2010.a). laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Kaimo Järvik koostatud seisukoht D.S esitatud kaebuse põhjendatuse osas, millises kohtuväline menetleja ühtlasi teatab, et nemad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja selgitab, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid kontrollisid 12.01.2010.a. kella 21:45 ajal Tallinnas Linnahalli peatuse juures trammis nr 2/56 sõitjaid ning tuvastasid, et D.S sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor Terje K määras D.S ’ule 12.02.2010.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 00067077 ÜTS § 547 lg 1 alusel 6 trahviühiku s.o. 360.- krooni suuruse rahatrahvi. Rikkumine seisnes selles, et D.S’ul puudus kontrollihetkel sõiduõigust tõendav dokument. 3 Kohtuväline menetleja ei nõustu D.S esitatud kaebusega, vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kus see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 547 lg 1, mille kohaselt „sõiduõigust tõendavad dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut“. Väärteomenetluse käigus tehti kindlaks, et ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal puudus D.S ’ul 12.02.2010.a. kella 21:45 ajal Linnahalli juures trammis nr 2 sõites sõiduõigust tõendav dokument ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kirjutab D.S omakäeliselt, et Kohtuväline menetleja märgib, et Majandus – ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a. määrusega nr 141 kinnitatud § 7 lg 3 p 1 kohaselt sõitja peab omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009.a määrusega nr 42 kehtestatud § 8 lg 1 kohaselt sõitja on kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit, sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et sõitja on kohustatud talongi kohe pärast sisenemist ühissõidukisse märgistama. Menetlusaluse isiku D.S’u käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas eelpool märgitud eeskirja ja määrusega, st ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal ei olnud tal inspektorile ette näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, samuti puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja märgib, et D.S ’u puhul ei ole Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Lähtudes KarS § 56 lg 1 põhimõtetest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edasipidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, kohtuväline menetleja leidis, et 6 trahviühiku suurune rahatrahv 360.- krooni on proportsionaalne toimepandud teoga, seega on karistuse määramisel arvestatud ka proportsionaalsuse põhimõtteid. Lähtudes eeltoodust palus kohtuväline menetleja kohtul jätta D.S-i kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4 Kohus peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebuse esitaja D.S poolt 25.02.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor Terje Kiisa 12.02.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele ÜTkm 00067077 ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt menetlusalune isik D.S 12.02.2010.a kell 21.45 rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 42 § 10 lg 2 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav ÜTS § 547 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et menetlusalune isik sõitis Tallinna ühistranspordis - trammis nr 2, sõiduki reg. nr 56 Linnahalli peatuses suunaga Mere pst poole sõiduõigust tõendava dokumendita, mille eest määrati talle karistuseks rahatrahv 6 trahviühikut s.o summas 360.- krooni. Käesolevat väärteoasja ei ole kaebuse esitanud isik vaidlustanud tema suhtes koostatud otsust sisuliselt, tunnistades rikkumise toimepanemist. Menetlusalune isik taotleb kohtult temale mõistetud rahatrahvi vähendamist või tühistamist ja seda tema perekonna majandusliku raske olukorraga seoses. Oma raske majandusliku olukorra tõendamiseks on kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuse juurde lisanud koopia Keila Vallavalitsuse vallavanema K. Tillemann 19.01.2010.a. koostatud ja allkirjastatud palgatõendist, millises Keila Vallavalitsus tõendab, et D.S ’u töötasu 2009.a. oli alljärgnev ja nimelt: jaanuaris 3300,00.- krooni, veebruaris 2509,00.- krooni, märtsis 3300,00.- krooni, aprillis 3300,00.- krooni, mais 2145,00.- krooni, juunis 3300,00.- krooni, juulis 3635,00.- krooni, augustis 3290,00.- krooni, septembris 3300,00.- krooni, oktoobris 3579,00.krooni, novembris 2986,00.- krooni ja detsembris 3300,00.- krooni s.o kokku 37935,00.- krooni, veel on lisatud koopia Keila Vallavalitsuse väljastatud tõendist selle kohta, et D.S elab alates 01.03.1999.a. Keila vallas, Xxxja samal aadressil elavad veel: KK, KK, KK ja HK. Lisaks on kaebuse esitaja kohtule esitanud koopia Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse 16.02.2010.a. väljastatud tõendist selle kohta, millises Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskus kinnitab, et KKei ole saanud 2009.a. maksustatavat tulu ning Eesti Töötukassa 28.01.2010.a teatise selle kohta, millises märgitakse, et KKon töötuna arvele võetud alates 15.05.2009.a. ja viimase järgmine pöördumine Eesti Töötukassasse on 25.02.2010.a ja, millises on lisaks märgitud, et Eesti Töötukassa 15.05.2009.a. otsusega on KKmääratud 5 töötutoetus ajavahemikuks 22.05.2009.a. kuni 15.02.2010.a., mida makstakse tagantjärele pöördumiste vahelise aja eest ning, et KK on saanud töötutoetuse väljamakse järgmistel kuupäevadel ja summas: 28.01.2010.a 921,20.- krooni, 31.12.2009.a. 921,20.- krooni, 03.12.2009.a. 921,20.- krooni, 05.11.2009.a. 954,10.- krooni, 07.10.2009.a. 855,40.- krooni, 11.09.2009.a. 921,20.- krooni ja 14.08.2009.a. 2796,50.- krooni ning ühtlasi on kaebuse esitaja kohtule esitanud oma alaealiste laste KK, K K ja H K sünnitunnistuste koopiad. Kohtu hinnangul kaebuse esitaja eelpool kohtule esitatud tõendid ei ole piisavaks aluseks kohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks, karistuse vähendamiseks või tühistamiseks. ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühiku ulatuses. D.S ´ule on rahatrahv määratud mitte maksimaalses võimalikus määras, vaid sanktsiooni keskmises määras, seega on karistuse mõistmisel sisuliselt arvestatud karistust kergendava asjaolu –puhtsüdamliku kahetsuse – olemasolu ning määratud karistus vastab kohtu arvates D.S´u süü suurusele. Kuna menetlusaluse isiku – D.S poolt väärteo toimepanek on tõendatud, siis puudub ka alus menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1, jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik