4-09-29770/7

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-09-29770 11.mail 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, kaebuse esitaja G.E ja kohtuvälise menetleja esindaja Talvo Rüütelmaa osavõtul arutas 29.04.2010.a. avalikul kohtuistungil Tallinnas G.E kaebust Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 07.12.2009.a otsusele väärteoasjas nr VP

1. 37 lg 1 alusel rahatrahviga 6 Nimetatud otsusega karistati G.E ’e LS § 74 trahviühikut, s.o 360 krooni. Rikkumine seisnes selles, et G.E parkis 08.11.2009.a kell 16:40 mootorsõiduki Volvo, reg nr xxx, Tallinnas Väike-Karja 10 LM 388 (312, 362 – mootorsõiduki keeld, parkimise keeluala), LM 579 (sõiduki sundteisaldus), LT 891b (v.a erilubadega) mõjupiirkonnas, rikkudes LE § 152 p.1 nõudeid ning pannes sellega toime Liiklusseaduse § 7437 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. G.E esitas kohtule kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks, sest ta ei parkinud Väike-Karja 10 maja juures, vaid peatus. Koht, kus kaebaja peatus, asus ajutise liiklusmärgi „parkimisala“ mõjupiirkonnas. Väike-Karja tn Pärnu mnt poolses otsas on alaline liiklusmärk, mis märgib parkimiskeeluala algust ning ajutine liiklusmärk, mis märgib parkimisala algust LE § 7 sätestab, et määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. Antud juhul seisnes ajutise ja alalise liiklusmärgi vastuolu selles, et alalise liiklusmärgi kohaselt oli tegemist parkimiskeelu alaga, kus pargitud sõiduk teisaldatakse. Ajutine liiklusmärk märkis aga parkimisala algust. Liikluskorraldusvahenditest järeldas kaebaja, et tegemist on parkimisalaga, kus toimub parkimine üldkorra kohaselt ning kui tema peatumist loetakse parkimiseks, ei ole ta ka sel juhul LS vastu eksinud. Otsus tuleb tühistada seetõttu, et kaebaja auto oli peatatud ajutise liiklusmärgi „parkimisala“ mõjupiirkonnas ning LS § 7437 lg 1 sätestatud väärteokoosseis puudub. Kaebaja peatus, et kaupa auto pagasiruumist koju viia, suure hulga tõttu käis ta 3-4 korda, kiiresti riknevad kaubad oli vaja maha laadida otse külmkappi. Samuti pidi peale võtma reisija. Kell 16.45 auto juurde jõudes oli see teisaldatud. Tänav on selles kohas lai, seal peatumine ei sega kaasliiklejaid ega jalakäijaid. Märkis paberile peatumise alguse, et vajadusel tuvastada, et peatumine on lühiajaline. Veose laadimisena sõidukist tuleb käsitleda veose laadimist kohta, kus see peale mahalaadimist ei saaks kahjustada või ei rikneks. Käesoleval juhul oli veose hulgas mitmeid kiiresti riknevaid kaupu, mis selle vältimiseks tuli laadida külmkappi. Tulenevalt sellest kaebaja peatus lühiajaliselt. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja taotles otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt kaebuse esitaja pidi aru saama, et tegemist on parkimiskeelu alaga, kus parkida võib vaid eriloaga kell 10.00 kuni järgmise hommiku kell 2 06.00 või teostada kauba laadimist ajavahemikul kell 06.00-10.
2. Kaebaja poolt oli tegemist sõiduki parkimisega, mitte peatumisega lühikeseks ajaks, sest sõiduki armatuurlaual oli tema enda poolt paberile kirjutatud parkimise algus - kell 16.
3. Kell 16.39 avastati õigusrikkumine. Pärast kell 16.40 tehtud fotot alustati teisaldamiseks sõiduki tõstukile laadimist, mis võtab aega 10-15 minutit. Sel ajavahemikul kaebaja oma sõiduki juurde ei tulnud, parklasse jõudis ta tund aega hiljem. Eriluba tal ei olnud. Ajutine märk kehtestatakse ja paigaldatakse vastavalt EVS standardile 613 2000.a ja 2001.a, teisaldatav alus ei ole ajutise teisaldatava märgi kriteeriumiks, vaid selle kriteeriumiks on märgi kõrgus. Antud koht jääb Tallinna valveta tasulise parkimisala üldisesse piirkonda, kuid konkreetselt antud kohas ja ajal on keelatud ilma vastavate lubadeta parkimine. Sõiduki teisaldamine oli põhjendatud, kuna antud kohas on LE märk 579 ja see on iseseisev teisaldamise alus LS § 202 lg 2 p 4 kohaselt. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema poolt oleks sõiduk olnud peatatud või oleks esinenud hädaolukord. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vaidlusalune koht jääb Tallinna valveta tasulise parkimise üldisesse piirkonda, kus on kehtestatud piirangud - konkreetselt antud kohas ja ajal on keelatud ilma vastavate lubadeta parkimine. Kirjeldatud parkimise kord on ka liiklusmärkidega tähistatud (vt foto tl 4). Kuna antud kohas oli LE märk 579, mis on LS § 202 lg 2 p 4 kohaselt iseseisev teisaldamise alus, oli ka kaebaja sõiduki teisaldamine alalt põhjendatud. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et tema sõiduk asus 08.11.
4. kell 16.40 Tallinnas Väike-Karja tn 10 maja juures, kusjuures nõutavat eriluba parkimiseks tal ei olnud. Kaebaja seisukoht, et ta peatas oma sõiduki ajutise liiklusmärgi (teisaldataval alusel) „parkimisala“ (LE Lisa 2 387) mõjupiirkonnas, on ekslik, kuna rikkumise avastamisel kohtuvälise menetleja tehtud fotost (tl 4) nähtuvalt antud kohas ajutist liiklusmärki ei olnud. EVS 613:2001 (Eesti Standardikeskuse ametlik väljaanne “Liiklusmärgid ja nende kasutamine”, mis on kinnitatud Eesti Standardkeskuse 16.10.2001.a. käskkirjaga nr.107) p 3.5 kohaselt pannakse märke (ja tahvleid) ka posti külge jalgtee ja kõnnitee kohale ning jalgteel, kõnniteel ja ühissõiduki peatuskoha ooteplatvormil, kusjuures posti külge pandud märgi allserva kõrgus peab olema vähemalt 2,2m; ajutiselt (teisaldatava alusega) teele pandud märgi kõrgus on vähemalt 0,6m. Antud juhul oli tasulist parkimisala tähistav märk 387 pandud kirjeldatud viisil posti külge kõnniteele ja tegemist ei ole ajutise liiklusmärgiga. Kohus asub seisukohale, et parkimiskord Väike-Karja tänaval on arusaadavalt reguleeritud ning vaidlustatud kohas on igal liiklejal piisavalt hästi võimalik aru saada, et tegemist on esiteks mootorsõidukile sõidu keelualaga ja teiseks tasulise parkimisalaga, millele on kehtestatud parkimise piirangud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja parkis oma sõiduki LM 388 (LM 312 - mootorsõiduki sõidu keeld ja LM 362 - parkimise keeld, LM 579 (sõiduki sundteisaldus), LT 891b (v.a erilubadega 10.00-06.00) mõjualas. Kaebuse esitaja poolt kellaaja märkimine (auto tuuleklaasi all paberilehele kirjutatud „16.33“) tähendab kaebuse esitaja kavatsust märgistada parkimise algust, parkimine aga eriloata on selles kohas keelatud (nagu ka mootorsõiduki sõidu keeld üldse, LM 312). Peale selle, kaebuse esitaja arvamus on iseendaga vastuolus: 3 arvates, et parkimisala tähistava märgi näol on tegemist ajutise märgiga, mis tühistab alalised märgid, ei täitnud ta tasulise parkimisala nõudeid, kuigi märgilt on selgelt loetav informatsioon, et vanalinnas alates sellest märgist kehtib ööpäevaringne tasuline parkimisala (erinevalt ülejäänud linnas kehtestatud parkimiskorrast, mis sõltub kellaaegadest). Kaebuse esitaja ka ise möönab auto parkimist, kinnitades, et juhindus liiklusmärgist, mis tähistab parkimisala. Ei ole asjakohane kaebuse esitaja väide, et ta jõudis käia 3-4 korda autost asju viimas, sest ajavahemikul alates kella 16.33-st kuni auto teisaldamiseni kell 16.50 (vähemalt 10 minutit võtab teisaldamine aega ja kell 16.40 autot veel pildistati) ei viibinud kaebuse esitaja oma sõiduki juures. Ei haaku tuvastatud asjaoludega ka kaebuse esitaja väide, et ta peatas auto lühikeseks ajaks, sest Suurtüki tänavale jõudis kaebuse esitaja tund aega hiljem (protokoll koostati kell 17.41). Peale selle LE § 2 lg 31 kohaselt tuleb peatumisena käsitleda ettekavatsetud seismajäämist sõitjate peale või maha minekuks või veose laadimise ajaks. Kohus asub seisukohale, et toiduainete laadimist külmkappi ei saa käsitleda veose laadimisena LE § 2 lg 31 tähenduses. LE § 2 lg.31 mõistes teostatava veose laadimise või sõitjate mahamineku ajal ei ole ka põhjendatud peatumise alguse kellaaja märgistamine. Ning peatudes lühikeseks ajaks oleks kaebuse esitaja ka kindlasti jõudnud auto juurde tagasi enne selle teisaldamist. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et G.E ’i rikkumine oli õigesti kvalifitseeritud ja vajas karistuse määramist. Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kahetsust ei avaldanud kaebuse esitaja ka kohtuistungil, seega kohus ei tuvastanud ka kergendavaid asjaolusid. Trahv ei ole määratud sanktsiooni ülemmäära suuruses. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult, arvestades süü astet ja väärteo toimepanemise asjaolusid ning kohtul puudub alus otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1 ja § 135 lg.5 kohus o t s u s t a s: Jätta G.E kaebus rahuldamata ja Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 07.12.2009.a otsus väärteoasjas nr VP 010165 - muutmata. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 11.05.2010.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav kassatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: