4-11-1994/8

(237611001919)Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo sekretär Terje Libert Väärteoasi H.B väärteoasi KOKS§ 66 AB 1134328 alusel Menetlusalune isik H.B, isikukood XXX, elukoht xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna (asukoht: Karjääri 11) esindaja Ene Muttika. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.B väärteoasjas nr: AB 1134328 KOKS§ 663 lg 2 järgi ja määrata karistuseks rahatrahv 50 3 lg 2 tunnustel väärteoprotokolli trahviühiku suuruses summas, s.o. 200 eurot. KarS § 66 lg.3 alusel määrata, et rahatrahv kokku summas 200 eurot kuulub tasumisele ositi igakuiselt 5 kuu jooksul summas 40 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal - viitenumberiga

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 17.11.2011.a. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna poolt on 27.04.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1134328 selle kohta, et H.B 21.03.2011.a. kella 23:00 ajal Betooni tn, Lagedi, Rae vald, Harju maakond lubas oma koeral õhtusel ajal tänaval lahtiselt joosta ning rünnata möödujat, hammustades teda puusapiirkonnast tekitades tervisekahjustuse. Oma sellise tegevusega pani H.B toime KOKS§ 66 3 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. H.B oma süüd väärteo toimepanemises ei tunnistanud ning selgitas, et tegemist ei olnud tema koeraga ning nimetatu on täielikult tuvastamata. Menetlusalune isik H.B andis kohtus ütlusi selle kohta, et 21.03.2011 öösel oli politseiauto tema maja väravas. Naispolitseinik ütles, et tema koer oli kedagi rünnanud, mis peale tahtis tema seda isikut näha. Tüdruk tuli autost välja ja näitas, et tuhara peal on kaks punast täppi. Seepeale tahtis menetlusalune isik tuua fotoaparaadi, et seda jäädvustada, kuna on eelnevalt kogenud alusetut süüdistust. Kui tagasi jõudis, keelasid politseinikud fotografeerimise. Tema koerad on öösel aias ja oma koertemajas kinni, väljas olev koer on ketis, seega ei saanud tema koerad kedagi tänaval hammustada. Teab, et Lagedil elab veel sarnasid koeri, üks Side –Betooni tn nurgal. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja nimelt: Tunnistaja EH andis ütlusi kohtus selle kohta, et H.B ta ei tunne, on paar korda teda näinud seoses sellega, et elavad lähesikku ja on näinud kuidas H.B jalutab koertega või läheb poodi.
2. märts
3. a. 23.00 ajal tuli tunnistaja mööda Betooni tänavat, jõudnud Betooni tn 1 majani, läks H.B majast mööda ja nägi, et koer on aiast väljas tänaval ja kuna ta koeri ei karda, läks edasi, aga koer tuli talle kallale, hüppas tagumikku ja jalga. Tunnistaja üritas tasakesi edasi minna koera jala küljes kaasa lohistades. Ta karjus „fuu“ ja siis pistis tasakesi käe taskusse, et telefon võtta ning helistas oma elukaaslasele ja ütles, et H.B koer tuli kallale. Siis lasi koer ta lahti ning tunnistaja pääses tuppa ning helistas politseisse. Politsei tuli ning koos mindi H.B´u maja juurde, politsei pani autol sireeni tööle. Keegi ei reageerinud, seesama koer haukus politseiauto ümber ning nad ei julgenud autost välja tulla. H.B tuli välja koerale järgi ja viis koera aeda. Ta ei uskunud, et tema koer ründab. Tahtis teha pilti, läks tuppa ja tõi oma kaamera, kuid tunnistaja ei lubanud ennast pildistada. Algul H.B eitas, ütles politseile, et tema koerad ei hammusta ja kui politsei ütles, et meil on kannatanu ning tunnistaja näitas hammustuse jälgi, tõi H.B fotoaparaadi. Arsti juurde pöördus tunnistaja paar päeva hiljem, kuna seoses tööga ei olnud see varem võimalik. EH´ile tekitatud vigastusi tõendab ka 24.03.2011 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaart (tl 8), millest nähtub: vasakul tuharal kaks 3cm pikkust koorikuga kaetud auku, nende ümber vähene nahaalune hematoom, vasaku sääre ülaosas tagaküljel üks 1,5 cm koorikuga kaetud haav, kolm hematoomi suurusega ca 3*3 cm. Selles, et tegemist oli just H.B ’u koeraga, oli tunnistaja kindlalt veendunud, kuna politsei palus H.B tänaval olnud koer aeda viia, mida H.B ka tegi. On vägagi loogiline järeldada sel juhul, et inimene viib oma aeda oma koera, mitte võõra. See ei ole esimene kord, kui H.B koerad kedagi ründavad. Inimesed kardavad H.B koeri. 2 Tunnistaja ALS andis kohtus ütlusi selle kohta, et töötab Ida-Harju patrullpolitseinikuna ja on H.B ’ut näinud seoses väljakutsega ja nimelt 21.03.2011 oli tööl oma ülesannete täitmisel, kui sai juhtimiskeskusest väljakutse Rae valda, Lagedi alevikku, Betooni tänavale, kus EH´it oli rünnanud suur koer. Kohale saabudes tuli tema juurde noor naisterahvas, keda oli suurem koer tuhara piirkonnast hammustanud, muljumise jälg ja paistetus oli näha. Naisterahvas arvas, et see koer elab Betooni tänaval. Aadressi järgi tegi ta andmebaasist kindlaks isiku, kes seal elab ja helistas telefoni teel talle, majast tuli välja naisterahvas ja pani oma koera kinni. Ta arvas, et tema koer ei ole seda teinud, tema koer ei ründa inimesi. Siis ta tõi fotoaparaadi ja tahtis pilti teha, kannatanu ei olnud nõus sellega. Tunnistaja selgitas, et neil endil puudus vajadus pildistamiseks, kuna muljumise jälg ei ole nagunii fotol nähtav ja kui kannatanu ei soovi enda pildistamist, siis ei saanud seda ka H.B ’ul lubada teha. Naisterahvas läks tagasi majja ja välja rohkem ei tulnud. EH teadis, et see koer elab menetlusaluse isiku aadressil. Koer oli tänaval, haukus ümber politseiauto ning nad ei julgenud välja tulla autost. Autost helistaski tunnistaja H.B ´ule. Kui tuli välja H.B , siis tunnistaja palus koera panna aeda kinni ja seda ta ka tegi, ta viis koera oma aeda. Kui H.B oli teist korda fotoaparaadiga välja tulnud ja ei saanud pilte teha, siis temaga ei saanud pikemalt enam rääkida, ta oli ärritanud ja kannatanu oli samuti ärritunud. H.B läks majja ja ei tulnud enam tagasi. Kannatanul soovitati minna arsti juurde, kui soovib avaldust teha. Seda tunnistaja ei osanud öelda, kas on varem ka olnud probleeme nende koertega, ei ole selle piirkonna konstaabel. Ka tunnistaja kinnitas, et kui nad H.B välja kutsusid ja küsisid, kas tegemist on tema koeraga, siis H.B kinnitas seda ja viis koera aeda. Tunnistaja MLandis kohtus ütlusi selle kohta, et H.B ´ut teab, kuna ta elab samal tänaval Betooni
4. Tunnistaja ei oska selle intsidendi kohta midagi öelda. Seoses selle
5. märtsil juhtunuga küsiti temalt nende koerte kohta ning tunnistaja selgitas, et vähemalt üks H.B’u koer on olnud aegajalt jooksus ning viibinud tema aias. Seega on võimalik eeldada, et koertel võimalus aiast välja pääseda on olemas, kui rünnanud ei ole teda ükski H.B’u koer. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistajad ning kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, milleks on väärteomenetluse alustamise teatis ( tl 2,3), millest nähtub, et 21.03.2011 Jaama tänaval, eramaja hoovis olnud koer hüppas üle aia ja tänaval ründas avaldajat ning hammustas teda ning Anne-Ly Sireli 22.03.2011 ettekanne (tl 4,5), millest nähtub, et 21.03.2011 oli tööl oma ülesannete täitmisel, kui sai juhtimiskeskusest väljakutse Rae valda, Lagedi alevikku, Betooni tänavale, kus EH´it oli rünnanud suur koer. Jõudnud Betooni tn 1 maja juurde, nägi tänaval jalutavat koera, kes haukus seni, kuni majast tuli välja koera omanik H.B. Koera omanik H.B eitas juhtunut ja soovis fotografeerida kannatanu vigastusi. Palus H.B´ul koera kinni panna ja naasta politsei sõiduki juurde, kuid menetlusalune isik seda ei teinud ning asub 3 seisukohale, et H.B poolt KOKS§ 66 lg 2 sätestatud rikkumine on tõendatud, menetlusaluse isiku käitumises esinevad nii KOKS§ 663 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, menetlusaluse isiku süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. Samuti ei ole põhjendatud käesoleva väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ning 3 seetõttu tuleb H.B KOKS§ 66 lg 2 järgi karistada. Kohtul puudub igasugune alus kahtluse alla seada tunnistajate ütluseid, millised kõik tervikuna riimuvad omavahel täies mahus. Kuigi H.B on järjekindlalt eitanud, et aiast väljas viibinud koer ei saanud olla tema oma, loeb kohus sellised ütlused pigem ennastõigustavaks sooviga vabaneda vastutusest. Kohus soostub siinkohal tunnistajate endi järeldustega, miks nad eeldasid koera H.B’u oma olevat ning asub ka ise seisukohale, 3 et eluliselt on ilmselge ja loogiline järeldada, et kui politsei palub majaomanikul väravast väljas olev koer aeda toimetada, siis ükski aruselge inimene ei hakka oma aeda toimetama võõrast koera, kes liiatigi käitub agressiivselt ja hüppab ümber politseiauto, hirmutades seal sees olevaid inimesi sedavõrd, et viimased ei julge isegi ilma omaniku juuresolekuta autost väljuda. H.B rikkus Rae valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 5 mille kohaselt loomaomanik on kohustatud looma pidama kooskõlas avalikku korda reguleerivate õigusaktidega. Käesoleva seadustiku § 3 lg 1 kohaselt on looma lubatud pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil, mis peab olema piiratud viisil, et oleks välistatud looma omal tahtel välja pääsemine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. Rae valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 5 kohaselt looma poolt inimeste, ohustamine või neile kahju tekitamine on keelatud. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et H.B ´u koer ründas EH´it väljaspool oma kodu territooriumit, nimelt ründas koer tunnistajat Betooni tänaval, Betooni tn 1 maja juures, millest järeldub, et menetlusaluse isiku koer jooksis järelevalveta tänaval. Samuti on EH kinnitanud, et tunneb seda koera ja on seda koera korduvalt näinud Betooni tn 1 maja õues ning tänaval jooksmas. Kohus ei näe ühtegi põhjust mitte uskuda tunnistaja ütlusi, kuna tema antud ütlused on olnud algusest peale ühesugused. See, et kannatanule tekitas H.B ´u koer tervisekahjustusi on tõendatud nii tunnistaja enda ütlustega kui arsti poolt välja antud tõendiga mis kinnitab, et EH´ile tekitati kehavigastusi. Asjaolu, et H.B´ule kuuluv koer tänaval hulkus, kinnitab tunnistaja Anne-Ly Sirel, nimelt kui politseipatrull koos EH´iga Betooni tn 1 maja juurde jõudis, oli koer tänaval ja haukus politseiauto peale seni, kuni omanik väljus majast ja koera kinni pani. Asjaolu, et H.B´u koer jookseb tänaval lahtiselt on kinnitanud tunnistaja ML oma ütlustes, nimelt talvel on Betooni tn 1 koer tulnud korduvalt nende aeda. Tema tunneb seda koera seetõttu, et ka temal endal on sama tõugu tõukoer Hovavart. Kohus hinnanud tõendeid kogumis tuvastas H.B süü, tema käitumises esinesid väärteo objektiivsed tunnused, H.B ei ole suutnud loomapidajana tagada teiste isikute turvalisust ja nimelt ei suutnud tema oma koera hoida loomapidajale kuuluval territooriumil. Kohus leiab, et tegemist on põhimõttega ehk tegevusetus on saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses, kui tegemata jäetud tegu ei saa juurde mõelda, ilma et langeks ära ka tagajärg. Lähtudes eelnevast on H.B´u väärtoe subjektiivne tunnus tegevusetus, ehk menetlusalune isik jättis aiaäärest lükkamata lume, mille tulemusena sai tema koer hüpata 3 üle aia tänavale. Oma sellise tegevusega rikkunud H.B KOKS§ 66 lg 2 mille kohaselt koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine on väärteona karistatav ning kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja andnud õige juriidilise hinnangu, H.B süü väärteo toimepanemises on kinnitust leidnud, tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 lg 2 järgi. Karistuse määramisel arvestab kohus süü suurust, väärteo raskust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti seda, et H.B on isikuks, keda on korduvalt varasemalt analoogsete rikkumiste eest karistatud: viimati 2009 a. märtsil rahatrahviga 7980,-krooni, (2004.a. kahel korral suulise hoiatusega piirduti VTMS § 53 lg 2 alusel ja 2007.a. oli kaebajale KOKS § 66-3 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 1800,krooni). Samas võtab kohus ka arvesse H.B ütlusi selles osas, et selline tegu võis 4 juhtuda üksnes kõrge lume tõttu ning tegelikkuses on ta enda poolt püüdnud teha kõik, et koerad aiast välja ei pääseks ning eeltoodud alusel on kohtu hinnangul piisav karistada teda toimepandu eest rahatrahviga. Kohus juhindus Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 5