4-13-1702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-1702 (12043353) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 54lg 1 järgi 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ülle Aliorg Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Z.J, ik XXX, elukoht XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta Z.J kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) menetlusosakonna vaneminspektori Pavel Pantšenko 13.03.2013 otsusele nr 12043353 2 Z.

§ 54lg 1 järgi 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot, rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) menetlusosakonna vaneminspektori Pavel Pantšenko 13.03.2013 otsus nr 12043353 Z.

§ 542lg 1 järgi 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot, muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 25.04.

1. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 03.05.
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev 27.06.
3. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.06.
4. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) menetlusosakonna 2 vaneminspektori Pavel Pantšenko 13.03.2013 otsusega nr 12043353 karistati Z.J ÜTS § 54 lg 1 järgi 15 trahviühiku ulatuses, so 60 euroga selles, et menetlusalune isik autojuhina rikkus taksoveo üldeeskirja nõudeid sellega, et kasutas tema juhitud sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, so taksoplafooni, hinnakirju ja taksomeetrit. Rikkumine seisnes selles, et Z.J kasutataval mootorsõidukil Mazda 626 registreerimismärgiga XXXpuudus kehtiv sõidukikaart taksoveoks, kuid sõiduki katusel oli taksoplafoon, paremoolse tagaukse aknaklaasil ja armatuurlaua paremal pool olid taksoveoteenuste loetelu ja tariifidega hinnakirjad ning esipaneelil oli printeriga ühendatud taksomeeter. Sellise käitumisega rikkus Z.J Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruse nr 141 § 15 lg 7 ja 71 p-de 1, 2 ja 3 nõudeid ja pani toime Ühistranspordiseaduse § 542 lg-s 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Z.J kaebuse, milles leiab, et väärteoasi on tema suhtes fabritseeritud ning lisatud materjalidest nähtub Tallinna Munitsipaalpolitsei ebakorrektne ja kodanike suhtes pahatahtlik tööstiil, mida sisustab vastulauses tooduga tutvumata jätmine. Kaebuse sisu osas osutatakse kahele aspektile. Esmalt on kaebuse esitaja seisukohal, et tema trahvimine ja originaaldokumentide äravõtmine ilma Tallinna Transpordiameti esindajata on olnud seadusevastane. Teiseks selgitab ta, et tervislikust seisundist tulenevalt töötab ta taksojuhina perioodiliselt. Peale järjekordset pikka haigusperioodi esitas ta laupäeval, so 29.09.2012 läbi e-äriregistri FIE taasavamise taotluse, mis registreeriti riigilõivu tasumise/laekumisega 30.09.
5. Kuna maksed võivad erinevatel põhjustel nädalavahetuseti venida, korrati kaebuse esitaja poolt kõnealust toimingut ka järgmisel päeval, so 01.10.
6. Samas nähtub kaebusele lisatud e-äriregistri väljatrükkidelt, et kanne on teostatud 30.09.
7. Kuivõrd kaebuse esitaja osutab taksoteenust perioodiliselt, siis on talle Tallinna Transpordiameti poolt väljastatud sõidukikaart taksoveoks ja taksoveoluba, mis on kehtivad. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ning kordas juba kohtule adresseeritud kaebuse asjaolusid oma tervisliku seisundi ja sellest tingitud perioodilise töötamise kohta, samuti seda, et teadaolevalt võib äriregistri töös esineda katkestusi. Vastuseks kohtu küsimusele, mida ta tegi
8. septembril kella 00.20 paiku, selgitas Z.J, et sõitis öösel vastu tuttavatele, kes saabusid Viking Line laevaga ning keda sõidutas hotelli. Radissoni hotelli kõrval peeti ta kinni. Selleks ajaks olid tuttavad autost juba väljunud. Täpsustavalt selgitas, et tuttavad võttis ta peale sadamast, peaukse eest, kus võivad peatuda üksnes taksod. Teostatud sõidu eest ta tuttavatelt tasu ei saanud. Tuttavate nimesid kohtuistungil kaebuse esitaja öelda ei osanud ning samuti ei soovinud ta kõnealuste isikute ülekuulamist. Kokkuvõtvalt taotles kaebuse esitaja istungil 60 euro suuruse trahv tühistamist. Kohtuväline menetleja esitatud kaebuse argumentidega ei nõustunud. Aktiivse kaitse tagamiseks peavad väited olema kontrollitavad. Kaebaja väitis, et osutas 30.
9. mittetasulist teenust. Tegemist ei ole usutava faktiga. Kaebaja tegutseb valdkonnas, kus seadusandja on ette näinud kehtiva registreeringu olemasolu ning taksoveo osutamiseks peab olema registreering majandusliku tegevuse registris. Majanduslik registreering oli Z.J sõidukikaardi sõidulike Mazda 626 peatatud 15.08.2012 kuni 4.10.
10. Sõidukil sõidukikaart puudus. Väärteomenetluses kindlaks tehtud ajal, so 30.09.2012 kell 00.20 Rävala pst 5 juures kasutas Z.J sõidukit, millel olid taksotunnused, kuid ei olnud väljastatud sõidukikaarti. Sellise rikkumise eest saab karistada ÜTS § 542 lg 1 alusel kuni 200 trahviühiku suuruse trahviga. Kaebaja süü on kinnitust leidnud, kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ja põhjendatud. Võttes arvesse kaebaja isikut, süü suurust, väärteo raskusastet, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, määrati menetlusalusele isikule 15 trahviühiku suuruse rahatrahvi. See on igati seaduslik ning puudub alus selle tühistamiseks. 2 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud kaebusele lisatud ja kohtule saadetud väärteotoimiku kohtuistungil avaldatud materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud ÜTS § 542 lg-1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Kohtule adresseritud kaebuses on kaebuse esitaja asunud põhimõttelisele seisukohale, et tema teos puudub väärteokoosseis, kuna tema poolt teostati eäriregistris kandemuutmine 29.09.2012 ja sellest lähtuvalt tema tegevus FIEna taastus. Asjaolu, et muutmiskande teostamisel esinesid minetused, loeb kaebuse esitaja temast mittesõltuvateks, kuna need võisid olla tingitud võimalikest viivitustest pankadevaheliste maksete teostamisel või ka muudest IT probleemidest. Märgitule hinnangu andmisel asub kohus seisukohale, et selgitused äriregisti kandemuutmise teostamise kohta 29.09.2012 ja viited võimalikele IT probleemidele või alternatiivselt pangaülekanntete viivitustele on paljasõnalised. Nii tuleb osutada, et ei kohtueelsele menetlejale ega ka kohtule pole menetusalune isik peale enda ütluste esitanud ainsatki tõendit, mis kinnitaks tema poolt 29.09.2012 äriregistrile vastava avalduse esitamist ja pangaülekanne teostamist 29.09.2012 registrikande eest. Kohtuvälise menetleja edastatud materjalidest nähtub küll eäriregistri väljatrükk kuupäevast 30.09.2012 kell 13.01, millel on märge muutmiskande poolelioleku kohta, kuid märgitu kinnitab vaid seda, et muutmiskanne oli seisuga 30.09.2012 kell 13.01 pooleli. Sellest ei ole võimalik teha järeldusi kandeavalduse tegemise ja esitamise kohta 29.09.
11. Teiseks, kuigi menetlusalusele isikule ei saa menetlusõiguslikust aspektis vaadatuna teha etteheiteid väärteoprotokollis ütluste andmata jätmise kohta, ei saa kõrvale jätta, et isik ise on jätnud kasutamata võimaluse viidata koheselt, so vahetult peale temale inkrimineritava väärteo toimepanemist sellele, et tema poolt on kõik vajalikud kandemuutmised teostanud ja seega on kõik taksoveo teostamiseks vajalikud nõudmised täidetud. Vastupidi – menetlusalune isik pole mingilgi viisil teinud viiteid või otseselt osutanud, et teostas kande 29.09.2012 ja seega on väljatrükk tema tegevuse peatamise kohta ebaõige. Samuti ei saa eirata, et menetlusalune isik on kohtuistungil tunnistanud, et teostaski registreerimise hiljem. Seega on kaebuse esitaja selgitused koostoimes tema tegevuse ja käitumisega hinnatavad 29.09.2012 kandevalduse esitamise kontekstis kui ennastõigustavad, suunatud vastutusest vabanemisele ja viitavad üheselt sellele, et mingisugust ekslikkuse või vääriti mõistmise apsekti äriregistris kandeavalduse tegemisel ei esinenud. Siinkohal peab kohus vajaliks osutada ka sellele, et materjalide kohaselt on Z.J nimele taksoveoluba koos sõidukikaardiga taksoveoks Z.J kasutuses olevale sõidukile Mazda 626 registreerimistunnusega XXXväljastatud 13.12.
12. Märgitu tähendab, et taksovedude teostamine on Z.J jaoks alates 2010 perioodiliselt olnud tema kutsetegevuseks ning eelduslikult tähendab see, et konkreetses kutse- või majandusvaldkonnas tegustemiseks on isik teadlik kõikidest seal valdkonnas kehtestatud normidest ja nõuetest. Käesoleval juhul hõlmab eelmärgitud teadmine kohtu hinnangul ka kontrolli ja veendumust selles, et vastav kandeavaldus e-äriregistiris FIEna tegutsemise jätkamiseks oleks korrektselt esitatud ning selle adressaat selle ka kätte saanud. Märgitud nõude täitmist Z.J puhul täidetuks lugeda ei saa. Kohtuistungil väljendas Z.J sedagi, et sõidutas 30.09.2012 kell 00.20 sadamast hotelli oma tuttavaid ning selle eest tasu ei saanud. Teisisõnu vaidlustas menetlusalune isik taksoteenuse osutamist väärteootsuses märgitud ajal. Kohtu hinnangul on sellegi väite näol tegemist menetlusaluse isiku kaitseversiooniga, mille kummutavad nii isiku enda kohtuistungil antud ütlused, kui väärteomenetluse käigus kogutu. Tuleb osutada, et kohtuvälise menetleja edastatud materjalide ja väärteootsuse kohaselt kasutas Z.J 30.09.2012 kell 00.20 Rävala pst 5 juures sõidukit, millel olid taksotunnused, so plafoon katusel, parempoolse tagaukse aknaklaasil ja armatuurlaua paremal pool taksoveoteenuste loetelu ja tariifidega hinnakirjad, esipaneelil printeriga ühendatud taksomeeter. Menetluse käigus ei ole 3 mentlusalune isik kõnealust menetleja tuvastatud fakti vaidlustanud. Samas tuleneb MKM määruse nr 141 § 15 lg-st 7 selgesti mõistetavalt, et sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõdukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust; Seega isegi kui pidada võimalikuks ja nõustuda Z.J-iga, et ta ei teostanud väidetavate tuttavate sõidutamisel taksovedu, siis on selline tegevus, so sõiduki kasutamine taksotunnustega vaadeldav ikkagi MKM määruse nr 141 § 15 lg 7 rikkumisena, sest nagu viidatud, peab osundatud õigusnormi teise lause kohaselt taksoveo mitteosutamisel olema plafoon ja hinnakiri eemaldatud. Antud juhul seda kohustust menetlusaluse isiku poolt ei järgitud. Puutuvalt tuttavate sõidutamise väitesse, märgib kohus, et sellise versiooni esitamisega asus menetlusalune isik enese aktiivsele kaitsele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab see, et isikul endal lasub aktiivsele kaitsele asumisel kohustus oma väiteid tõendada või selle võimatuse korral peab ta looma võimaluse vastavate väidete kontrollimiseks. Antud juhul on menetlusalune isik kohtuistungil märkinud, et ta ei tea oma tuttavate nimesid ning samuti ei taotle ta nende isikute ülekuulamist. Seega loeb kohus menetlusaluse isiku väite tasuta sõidu kohta paljasõnaliseks ning selle väitega ei ole võimalik arvestada. Maakohtule adresseeritud kaebuses on menetlusalune isiku oma tegevust õigustanud ka sellega, et talle on väljastatud taksoveoluba kehtivusega kuni 12.12.2015 ning tema kasutuses olevale sõidukile sõidukikaart taksoveoks samuti kehtivusega kuni 12.12.
13. Vastuseks tõstatatule selgitab kohus, et tõepoolest nähtub kõneall olevate dokumentide koopiatest, et dokumendid on väljastatud kehtivusega kuni 12.12.2015, kuid kui ettevõtja on oma ettevõtlustegevuse peatanud ja selle ka registreerinud, on tegemist olukorraga, kus nii taksoveoluba kui taksoveoks väljastatud sõidukikaardi kehtivus peatuvad kuni ettevõtja ettevõtlustegevuse uuendamiseni vastavas registris. Seega ei ole võimalik vaadata taksoveoloal ja sõidukikaardil märgitud kehtivusaega menetlusaluse isiku tegevust õigustava asjaoluna. Arvestades kaebuse esitaja enese esitatud tõendeid, so väljatrükki Äriregistri teabesüsteemist, siis saab tulla järeldusele, et kaebuse esitajal on registrikannete tegemise osas juba küllaldane ja piisav kogemus ning temale on teada ka kandeavalduste staatuste kirjeldused. Sellest tulenevalt saanuks ta taksotunnustega sõidukit juhtima asuda vaid juhul, kui kandeavalduse kohta oleks ilmunud märge „Muutmiskanne lõpetatud“ ja toimiku dokumentide menüüs märge kehtiva kandeavalduse kohta. Sellise märke kohta on kaebuse esitaja esitanud ka tõendi, mille kohaselt oli kandeavaldus kehtiv 30.09.2013 kell 23.
14. Seega tegutses kaebuse esitaja temale inkrimineeritud süüteo toimepanemise ajal teadmises, et tal puudub ettevõtjana tegutsemiseks õiguslik alus. Vaidlusaluses otsuses on inkrimineeritud kaebuse esitanud isikule sõiduki kasutamist, millele ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks ning sõidukil oli taksotunnused, so taksoplafoon, hinnakirjad ja taksomeeter. Vastavalt ülalmärgitud Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 15 lg 71 p-dele 1, 2 ja 3 sätetele loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks seda, kui sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb üldeeskirja § 15 lg 6 p-s 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga; kui sõidukile on paigaldatud taksomeeter ja kui nähtavale kohale sõidukile või sõidukisse on paigaldatud hinnakiri, mis sisaldab tasulise sõitjateveo teenuseid. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 7 on sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku kasutuses olnud ja juhitud sõidukisse Mazda 626 registreerimismärgiga XXXpaigaldatud taksoplafooni, taksomeetri ja hinnakirjade olemasolu ajal, mil kaebuse esitajal puudus ettevõtjana tegutsemise õigus selle õiguse peatamise tõttu kaebuse esitaja enese poolt, millest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et sõidukile ei olnud ka väljastatud sõidukikaarti taksoveoks, sisaldab endas MKM määruse nr 141 § 15 lg 7 ja 71 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud keelu rikkumisi ning selline käitumine on hinnatav ühistranspordiseaduse § 542 lg-s 1 ettenähtud väärteona. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 542 lg 1 järgi ja inkrimineeritud teo toimepanemine on väärteoasjas kogutud tõenditega täies ulatuses tõendamist leidnud ning alus kaebuse esitanud isiku käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu muutmiseks puudub. Ühistranspordiseaduse § 542 lg-1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning 4 karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikale lähtutakse esmalt süü suurusest, mis on eelduseks karistuse mõistmisele ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning seejuures arvestatakse karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, millede olemasolul siis vastavalt kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Samuti lähtutakse võimalusest süüdlast mõjutada edaspidi ning õiguskorra kaitsmise huvidest. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitanud isikut rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd kohtueelne menetleja ei ole väärteootsuse vastuvõtmisel osutanud ja ka materjalidest pole tuvastatav menetlusaluse isiku varasem õigusvastane käitumine, asub kohus seisukohale, et selliste süüteoasjaolude ning isikuandmete juures on karistuse mõistmine sanktsiooni alammära lähedasena seaduslik ja põhjendatud, kuna sellise sanktsiooni määraga on menetleja arvestanud nii isiku süü suurust, kui ka ühistranspordi korrastamise huvisid. Samuti on kohus ka seisukohal, et just selline sanktsiooni määr peaks avaldama positiivset mõju menetlusaluse isiku edasisele käitumisele ja tagama tema õiguskuulekuse. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik 5