← Eesti

4-13-2375/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-2375 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. augusti 2013 määrus R.J-ile riigi õigusabi andmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.J määruskaebus RESOLUTSIOON 1 Juhindudes VTMS § 194 jätta Viru Maakohtu
  3. augusti 2013 määrus muutmata ning menetlusaluse isiku R.J määruskaebus rahuldamata.
  4. VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD
  5. Maksu- ja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti peainspektor Milvi Välja tegi 16.04.2013 üldmenetluse otsuse R.J karistamisest tolliseaduse § 73 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot.
  6. 23.04.2013 esitas R.J kohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti Milvi Välja 16.04.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr
  7. Kaebuse esitaja ei ole nõus määratud karistusega. Kaebaja vaidlustab Maksu- ja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti 16.04.2013 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930013000609 ning soovib menetluses kaitsja osalemist.
  8. 03.05.2013 ja 04.05.2013 esitas R.J Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku kaitsmiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi seotud asjaoluga, et taotleja esitas kaebuse kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse peale väärteoasjas. Taotleja on advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles. Taotlejal puuduvad vajalikud õigusalased teadmised õigusdokumendi koostamiseks. Riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatises märgib R.J , et ta on vallaline ja ülalpeetavaid ei ole, andmeid kinnisvara kohta ta ei tea. Taotluses ja sellele lisatud majandusliku seisundi teatises märgib R.J, et ta on töötu. Taotlejal on arve Eesti Krediidipank AS-s, rahaliste vahendite olemasolu taotleja ei märgi. Samuti taotlejal on mootorsõiduk - Ford Mondeo, registreerimise number XXX, registreerimise aasta
  9. R.J vältimatud püsikulutused 1 kuus on eluasemekulud 180 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 30 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kokku 430 eurot. Esimese astme kohtumääruse sisu
  10. Maakohus, juhindudes RÕS §-dest 15 lg 1, 14 lg-test 1,2, § 18 lg-test 1,2 ja § 8 p-st 3 ning selgitades, et RÕS § 27 lg-st 2 tulenevalt vabaneb riigi õigusabi saanud isik kriminaal- ja väärteomenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest KrMS §
  11. peatükis ning VTMS seadustiku §-s 23 ja 38 lg-s 1 ettenähtud alustel ja korras põhistas oma otsustust rahuldada R.J taotlus riigi õigusabi saamiseks järgmiselt. Tutvunud esitatud materjalidega ja vararegistritega (kinnistusraamat, sõidukite register) ning Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Narva Linna Sotsiaalameti, Eesti Töötukassa ja krediidiasutuste andmetega, samuti arvestades asja tähtsust taotlejale, tema majanduslikku olukorda, võimalusi ja asjast tulenevat võimalikku kasu ning seda, et R.J majanduslik seisund ei võimalda pärast kohest õigusteenuse tasumist lihtsat toimetulekut, tuleb riigi õigusabi määrata kohustusega tasuda see osamaksetena täielikult 10 kuu jooksul pärast väärteoasjas tehtava lõpplahendi jõustumist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
  12. Määruskaebuses taotleb R.J tühistada maakohtu määrus. Ta märgib, et rahalised vahendid tal puuduvad ja ta keeldub tasulise advokaadi määramisest, nõustudes vaid tasuta advokaadi määramisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  13. Ringkonnakohus leiab, et R.J määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul, kus isik võib saada riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud või kohustusega ühekordse maksena või osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Käesolevas asjas on maakohus hinnanud igakülgselt R.J taotlust ja rahuldanud taotluse tingimusel, et riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb tasuda osamaksetena täielikult 10 kuu jooksul pärast väärteoasjas tehtava lõpplahendi jõustumist. Erandiks sellest on olukord, kui väärteoasjas tehakse lahend, millega väärteomenetlus lõpetatakse või isik õigeks mõistetakse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et R.J majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest kohest tasumist tema toimetulekut. Samas arvestab ringkonnakohus sedagi, et vaatamata avaldatud andmetele, mille kohaselt puuduvad õigusabi taotlejal igasugused sissetulekud, on tema väljaminekud kuus suured (kokku 430 eurot). Seega ei saa R.J pidada maksujõuetuks. Väärteoasja materjalidest nähtub, et R.J on esitanud kaebuse Maksu – ja Tolliameti 16.04.2013 otsuse vaidlustamiseks talle määratud karistuse osas. Ringkonnakohus leiab, et R.J huvid ei jää antud asjas kaitseta, sest VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel maakohtus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus peab välja selgitama VTMS §-s 133 loetletud küsimused, mis on kaebuse lahendamisel otsustava tähtsusega. Kohtuvälise menetleja karistamisotsuse muutmata jätmiseks peab kohus tõendatud asjaoludele tuginedes argumenteerima, miks ta leiab, et väärtegu on toime pandud, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud ning kas selle väärteo on süüliselt ning õigusvastaselt toime pannud 2 menetlusalune isik. Ühtlasi peab kohus kontrollima, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. juuni
  15. a otsus väärteoasjas nr 3-11-49-04 - RT III 2004, 17, 207, p 6 ning
  16. märtsi
  17. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-08 -RT III 2008, 12, 86, p 7.3). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et isegi olukorras, kus R.J loobub talle määratud riigi õigusabist, on ta võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seega jätab ringkonnakohus R.J taotluse maakohtu määruse tühistamiseks ja tasuta advokaadi määramiseks rahuldamata. Maarika Kuusk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.