KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-1184 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.D ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.D, isikukood XXX, xxx Eduard Bulattšik Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta P.D talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Eduard Bulattšik´u taotlus P.D ´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 72 eurot. Välja mõista P.D ´ilt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. P.D ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700018674 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.D ´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.05.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati KrMS 238 lg 2 alusel 8 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 06.04.2017 ja lõpp 06.12.2017. P.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16). Kinnipidamisasutusest P.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid ühel korral pani toime distsipliinirikkumise tunnustega teo, kuid menetlus pole veel lõppenud. P.D soovib vabaneda aadressile xxx. Tegu on 4-toalise korteriga, mille omanikuks on isiku ema, kes ei ole nõus võimaldama P.D elamist sellel aadressil ja on allkirjastanud keeldumise EJ kohaldamisest. Seega ei ole täidetud EJ põhitingimus - sobiva eluaseme olemasolu. Sissekirjutus KOV täpsusega xxx ning isikul on võimalus pöörduda eluasemeküsimuses xxx poole või kasutada sotsiaalhoolekandekeskuse pakutavat varjupaigateenust. Isikul on 8 klassi haridus. Riigikeelt ei valda. Tahab õppida xxx eriala. Vabanedes soovib minna tööle ehitusele firmas xxx, kuid firmapoolset kinnitust selle kohta ei ole. Enne vangistust on töötanud erinevates ettevõtetes nii ametlikult kui mitteametlikult, töösuhted on olnud lühiajalised, omab teatud ehitusalaseid tööoskusi. Vabanemisel ei ole lähedased nõus isikut materiaalselt toetama. Toimepandud kuriteod enamasti majandusliku kasusaamise eesmärgil (vargus, omastamine, kelmus). Vangla andmetel maksmata haginõudeid summas 13 205,02 EUR. Isikul puuduvad piisavad toimetulekuoskused, toimetulekut võib mõjutada ka sõltuvusainete tarvitamine. Tema lähivõrgustiku moodustavad ema ja 2 õde, kellega suhted on pingelised. On lahutatud, omab kahte last. Vägivallakuriteo pani toime oma endise abikaasa suhtes. Isiku ema sõnul ei ole ta valmis toetama poega vabanemisel moraalselt. Seega puudub P.D ´il toetav sotsiaalvõrgustik. Isiku suhtlusringkonda võib kuuluda kriminaalse taustaga isikuid, kuid nende mõju all ta ei ole, kuriteod toime pandud peamiselt üksi. Isiku kuriteod näitavad, et isik on riskeeriva ja teisi ära kasutatava elustiiliga. Eelmine kuritegu on toimepandud alkoholijoobes - perevägivald. Isik tunnistab, et tarvitas vabaduses alkoholi, kuid ei leia, et see oleks probleem. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mida ise ei tunnista, ravivajadust ei näe. Seos narkootikumide tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel pole välistatud. Kriminaalhooldusele on P.D määratud kolmel korral. Mitte ükski katseaeg ei kulgenud rahuldavalt - on sooritanud katseajal uue kuriteo, rikkunud kontrollnõudeid. Oma sõnul pani kuriteod toime, kuna pidi lapsi toitma. Isik suhtub ühiskonda ükskõikselt, lähtub vaid enda vajadustest. Motivatsioon loobuda kuritegudes enda sõnul olemas, kuid isiku varasem käitumine näitab vastupidist. Kriminaalkorras karistatud korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52%. 2
(4)Vangla ei toeta P.D ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist asuda elama ema juurde aadressile xxx, mis kuulub tema emale. Ema ei ole nõus P.D elama asumisega sellel aadressil, samuti pole ta nõus teda vabanemisel toetama. Seega puudub tal vabanemisel kindel elukoht. Tal on võimalik saada xxx. Isik on märkinud enda vabanemisjärseks töökohaks xxx, kuid puuduvad kontaktandmed, et saada tööandjalt kinnitust. isikul puudub. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on P.D määratud kolmel korral. Mitte ükski katseaeg ei kulgenud rahuldavalt – P.D on sooritanud katseajal uue kuriteo, rikkus katseaja kontrollnõudeid. P.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et P.D tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid käims on menetlus ühes ditsipliinikkumises. Isikul puudub vabanemisel elukoht ja lähedaste toetus ning ka garanteeritud töökoht. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isiku suhtes on käimas menetlus distsipliini rikkumise suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul kindel elukoht, kuna kinnipeetava ema ei andnud oma nõusolekut tema elama asumiks aadressile xxx. Kohus ei saa vabastada ennetähtaegselt isikut, kellel puudub kindel elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud elukoha olemasoluga. Samuti puudub P.D toetav sotsiaalvõrgustik. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et xxx garanteeriks P.D-le vabanemisjärgse töökohta. Seega puudub tal ka töökoht. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul ei ole alust 3
(4)arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus arvestab kas asjaolu, et eelnevad kriminaalhooldused pole andud tulemust. Seega tekib kohtul kahtlus, et ta suudaks vabaduses alluda kriminaalhoolduse nõuetele ning mis kõige tähtsam, mitte toime panna uut kuritegu. Samuti puudub isikul vabaduses töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis on suureks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.12.2017, ärakandmiseks on veel ligi 3 kuud vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu P.D temale Viru Maakohtu 19.05.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)