järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24.mai 2017.a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Z.G ja kolmas isik XX Abiprokurör Paul Pikma Kaitsja Z.G , isikukood: XXX, elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Dmitri Školjar Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 24.mai 2017. a otsus osas, millega konfiskeeriti
lg 1 alusel mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX kui süüteo toimepanemise vahend. Teha uus otsus ning vabastada aresti alt Harju Maakohtu 22.detsembri 2016.a määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud Z.G-le (isikukood XXX) ja XX-le (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluv mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX. Tagastada mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX omanikule. 1 Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Süüdistatava Z.G ja kolmanda isiku XX apellatsioonid rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Z.G süüdistatakse selles , et tema juhtis tahtlikult 19.11.2016 kella 18:27 ajal Harjumaal Tallinnas J.Smuuli tee ja Narva mnt ristmikul liikudes Laagna tee suunas mootorsõidukit Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 1,04 mg/l), rikkudes seega liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Seega pani Z.G toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
MAAKOHTU OTSUS: 2. Z.G tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, lugedes ärkandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tähtajaks 2 aastat.
lg 4 alusel tuleb järgida
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2, 8 alusel määrati kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 8 kuuks.
lg 1 alusel konfiskeeriti mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX. Sama otsusega lahendati menetluskuludega seonduv. APELLATSIOONID:
Mootorsõiduki konfiskeerimise vajaduse ja põhjendatuse kohta on prokuratuur oma põhjendused esitanud kohtuvaidluste käigus, samuti on kohus oma otsuses seda põhistanud (põhistatud kohtuotsuse lk. 10-11) ning apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust seda tühistada. SÜÜDISTATAVA KAITSJA SEISUKOHT:
7.2 Kolleegium sellise maakohtu käsitlusega ei nõustu ja märgib, et sõiduki Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX konfiskeerimisel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Riigikohtu Üldkogu on oma otsuses 3-1-1-37-07 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Arvestades konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist teole vastavaks. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Samas on Riigikohtu Üldkogu rõhutanud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. 7.3 Kolleegium asub seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus ning ei ole arvestanud kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Kolleegium on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku on piisavad, arvestades süüdistatava Z.G süü suurust. Kohtupraktika kohaselt saab vaid isiku poolt korduvast liiklusnõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks kõige rangemate meetmete kohaldamise. Süüdistatavat Z.G ei ole varasemalt karistatud korduvalt kriminaal- ja väärteokorras, vaid teda on karistatud ühel korral kriminaalkorras. Kuigi uus kuritegu pandi toime katseajal, tuleb arvestada seda, et eelmisest teost oli möödunud juba 2 aastat 7 kuud. See annab põhjust eeldada, et kuritegude toimepanek tulevikus süüdistatava poolt on märksa vähemtõenäolisem, kui see oleks isiku puhul, kes paneb uue kuriteo toime suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul peale eelmist tegu. Eelnev mõistetud põhi- ja lisakaristus on jäänud sanktsiooni alammäära lähedale, mistõttu ei saa teha järeldust, et eelnev mõistetud karistus oli selgelt ebapiisav ja on end varasemate katsete käigus ammendanud. Z.G elukäigust ja talle varem mõistetud karistusest ei nähtu, et tema suhtes oleks vaja rakendada
7.4
sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohus mõistis süüdistatavale Z.G-le karistuseks vangistuse 2 aasta 3 kuud, seega tunduvalt üle keskmise määra. Samuti kohaldas maakohus
Pea sanktsiooni maksimumis mõistetud põhikaristus ja kohaldatud lisakaristus 8 kuud täidavad ilmselgelt oma eesmärgi, st mõjutavad süüdlast õiguskuulekalt käituma. Võttes arvesse asjaolu, et konfiskeerimise näol on tegemist isiku omandiõiguse väga intensiivse riivega, ei ole selle kohaldamine põhjendatud, kuna põhi- ja lisakaristusest moodustatud õigusjärelmite kogum on kohtukolleegiumi veendumusel piisav mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 4 7.5 Kolleegium märgib, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve, kuid karistades isikut konkreetse teo eest ja arvestades süü suurust ja ka eripreventiivseid eesmärke, ei saa ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel kohaldada konfiskeerimist. Konfiskeerimise kohaldamine ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on meelevaldne ja ei saa olla vahendiks ainult teiste mõjutamiseks. Vaid isiku poolt korduvast liiklusnõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks rangemate meetmete kohaldamise. Z.G ei ole isikuks keda on eelnevalt karistatud korduvalt liiklusnõuete rikkumise eest. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et enne arutatava kuriteo toimepanemist oli süüdistatavat karistatud ühel korral ja seda 2 aastat 7 kuud tagasi ning sellel perioodil on süüdistatav käitunud igati õiguskuulekalt, sh puuduvad ka väärteokaristused, mis ilmselgelt on asjaoluks, mis tekitavad kolleegiumil edasisest kuritegude toimepanemisest hoidumise veendumuse. Samuti muudavad maakohtu poolt
lg 2 p 2, 8 alusel kohaldatud kohustused, mitte tarvitada alkoholi ja osalemine sotsiaalprogrammis, võimaluse, et süüdistatav asub taas joobeseisundis sõidukit juhtima tavapärasest oluliselt väiksemaks. 8. Maakohus ei ole järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt otsuses nr 3-1-1-68-10 märgitud seisukohta, mille kohaselt sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Maakohus ei ole selliseid asjaolusid oma otsuses üldse käsitlenud, vaid on märkinud, et kuna XX oli teadlik oma abikaasa varasemast käekäigust, siis oli teadlik ka sellest, et süüdistatav kasutas mootorsõidukit
Maakohtu sellisest järeldusest ei tulene, et kolmas isik pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Samuti puuduvad igasugused põhjendused, mil viisil pidas kolmas isik võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Arvestades kõike eeltoodut tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega konfiskeeriti
lg 1 alusel mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX kui süüteo toimepanemise vahend ning nimetatud mootorsõiduk tuleb tagastada omanikule. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p-st 6 tüh istab kohtukolleegium Harju Maakohtu 24.mai 2017a kohtuotsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Süüdistatava ja kolmanda isiku apellatsioonid tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.