← Eesti

4-10-321/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-321 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi L.V (isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht/õppeasutus üliõpilane) väärteoasi ÜTS § 541 järgi Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.09.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 09046482 Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 172, VTMS § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus määras: Jätta L.V taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.09.2009.a. otsusele väärteoasjas nr. 09046482 rahuldamata. Jätta L.V kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.09.2009.a. otsusele väärteoasjas nr. 09046482 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud L.V esitas 25.01.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor KMatkuri poolt 22.09.2009.a. väärteoasjas nr. 09046482 tehtud otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat ÜTS § 541 alusel rahatrahviga summas 1500 krooni. Seonduvalt väärteomenetluse käigus toimunud konfliktiga ning kontrolöride käitumisega, mille tagajärjel oli L.V sunnitud pöörduma AS Ida-Tallinna Keskhaigla poole abi saamiseks, ei ole kaebaja veel kontrolliinspektorite jõhkrast käitumisest tulenevatest tagajärgedest üle saanud, mistõttu palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kohtumääruse põhjendused VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsus on tehtud 22.09.2009.a. ning otsusel on kirjas, et selle peale võib esitada Harju Maakohtule kaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsusel on märge selle kohta, et isikule on see saadetud e-postile 19.10.2009.a. Kuna karistamiseotsusel on kirjas, et otsus jõustub 16.10.2009.a.a, siis on kohtul alust eeldada, et viimaseks kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 15.10.2009.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 25.01.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). L.V niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et kontrolöride käitumisega seonduvatest tagajärgedest ülesaamise raskused takistasid tal kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebusele on lisatud AS Ida-Tallinna Keskhaigla poolt 31.08.2009..a. väljastatud patsiendikaart nr R405946 selle kohta, et L.V viibis läbivaatusel nimetatud raviasutuses sama päeva õhtul seoses traumaga. Samas nähtub, et patsient saadeti arsti otsusega EMO-st koju 31.08.2009.a. õhtul kell 21.
  2. Seega ei olnud kaebaja vigastused sellised, mis oleks tinginud tema ravile jätmise meditsiiniasutusse või töölt kõrvalejäämise temale väljastatud töövõimetuslehe alusel. Raviplaanina on patsiendikaardi kohaselt vajaduse tekkimisel perearsti poole pöördumine 01.09.2009.a. Seega nimetatud dokument ei saa kuidagi tõendada seda, et L.V ei olnud võimalik esitada kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust kaebetähtaja jooksul, so ajavahemikul 30.09.2009..a. kuni 15.10.2009.a. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et L.V ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Aulike Salo Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.