4-12-2784/4

4-12-2784 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2012 Tallinnas Väärteoalasja number 4-12-2784 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Marili Lämmergas Väärteoasiasi V.M kaebus Politsei ja Piirivalveameti Korruptsioonikuritegude büroo 01.06.2012 otsusele väärteoasjas nr 2210,12,000008 Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Korruptsioonikuritegude büroo (registrikood 70008747) Tööstuse tn 52, Tallinn, Harju maakond Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusalune isik V.M (isikukood XXX) XXXX Lõpposa Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: Jätta Maksu ja Tolliameti 01.06.2012 otsus väärteoasjas nr 2210,12,000008 muutmata. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 4-12-2784 ASJAOLUD JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS Kohtuväline menetleja koostanud 03.05.2012.a väärteoprotokolli 2210,12,000008, mille kohaselt Rae Vallavolikogu liige V.M hääletas 16.02.2012.a Rae Vallavolikogu istungil otsuse nr 297 vastuvõtmise poolt, mille punkti 4 järgi otsustati maksta V.M-ile tulemusliku töö eest abivallavanemana preemiaks tema kahe kuutasu suurune tasu. Vastavalt Rae Vallavolikogu 21.12.2010.a otsusele nr 187 on abivallavanemate töötasuks 1875 eurot kuus. Volikogu otsuses nr 297 nimetatud kahe kuutasu suurune tasu, moodustas kokku preemiana 3750 eurot, ületades 12 korda kehtivat töötasu alammäära, mis vastavalt 22.12.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusele nr 169 on 290 eurot kuus. Ilma V.M-i poolthääleta ei oleks saanud volikogu sellist otsust vastu võtta. Otsuse nr 297 poolt hääletas 11 volikogu liiget, vastu oli 10 volikogu liiget. Seega volikogu liikme V.M-i osalemine otsuse nr 297 tegemises maksta iseendale 3750 euro suurust preemiat tulemusliku töö eest abivallavanemana, oluliselt mõjutas tema enda majandushuve KVS § 25 lg 1 mõistes. Rae Vallavolikogu 20.03.2012.a otsuse nr 311 alusel tunnistati Rae Vallavolikogu 16.02.2012.a otsuse nr 297 punktid 4,5 kehtetuks, kuid kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole see vastutust välistav asjaolu. Seega V.M olles volikogu liikmena ametiisik, hääletades Rae Vallavolikogu otsuse nr 297 vastuvõtmise poolt, osales sellise otsuse tegemises, kus tal esines KVS järgi huvide konflikt. Sellise tegevusega rikkus V.M KVS § 25 lg 1, millega pani toime KVS § 26'3 järgi kvalifitseeritava väärteo. 01.06.2012.a koostati väärteoasjas nr 2210,12,000008 otsus, millega määrati menetlusalusele isikule V.M-ile KVS § 26´3 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses so 360 eurot. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. KAEBUS V.M esitas 20.06.2012 kaebuse leides, et kohtuvälise menetleja esitatud järeldused on tehtud kaalutlusvigadega ning esitatud väited ei ole ammendavalt faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud. Kohtuväline menetleja on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetleja on tuginenud preemia suuruse määratlemisel ebaõigele alusele ja lähtunud ekslikult allakirjutanu brutotöötasust. Kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks välja selgitada menetlusaluse isiku tegelikku tahet vaid on piirdunud formaalse hinnanguga nii protokollis kui ka otsuses teo vastavusest väärteo koosseisule. Kohtuväline menetleja on jätnud väärteomenetluses tähelepanu pööramata antud asjas aset leidnud kohustuste kollisioonile, mis on KarS § 30 kohaselt vastutust välistavaks asjaoluks. Eeltoodud põhjendustel leiab kaebuse esitaja, et antud väärteootsus tuleks tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tuvastamata on huvide konflikti eelduseks olev kaebaja majanduslikku seisundit mõjutav oluline majandushuvi ning antud asjas eksisteerib teo õigusvastasust välistav asjaolu kohustuste kollisiooni näol. Kui aga kohus tuvastab, et täidetud on väärteole vastav koosseis siis hinnates kõike eeltoodut oleks kaebuse esitaja hinnangul igati õigustatud väärteootsus tühistada ja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel kuna kaebajal puudus tahtlus. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteos esinevad nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, tegu on õigusvastane ning süüline. 2 4-12-2784 KOHTU SEISUKOHT Kohus peab tulenevalt VTMS (väärteomenetluse seadus) §-st 120 lg 1 võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb maakohtul väärteoasja arutada täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kontrollinud väärteoasja nr 4-12-2784 materjale, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. KVS (korruptsioonivastane seadus) § 263, mille järgi V.M süüdistatakse, näeb ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest, kui tehing või otsus on tehtud korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 1 piirangut rikkudes. V.M süüdistatakse huvide konfliktis, täpsemalt selles, et ta rikkus KVS § 4 lg 2 p-s 14 nimetatud ametiisikuna KVS § 25 lg 1 nõudeid. KVS § 25 lg 1 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve. Süüdistuse järgi seisnes V.M-i tegu selles, et tema hääletas 16.02.2012 Rae Vallavolikogu istungil vallavolikogu liikmena otsuse nr 297 vastuvõtmise poolt, millega otsustati maksta talle tulemusliku töö eest tema kahe kuutasu suurune tasu. Kuivõrd kaebuse esitaja töötasuks oli abivallavanema ametikohal antud hetkel 1 875 eurot, siis on kohtuväline menetleja järeldanud, et seega otsustati maksta talle preemiat summas kokku 3750 eurot. Menetleja on asunud veendumusele, et kuivõrd antud summa ületab 12 korda kehtivat töötasu alammäära, siis mõjutas selline summa oluliselt kaebuse esitaja majandushuve KVS § 25 lg 1 mõttes. KarS (karistusseadustik) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KVS § 263 järgi karistatakse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Vaidlust ei ole selles ja kohus loeb tuvastatuks, et V.M oli Rae vallavolikogu liige ja KVS § 4 lg 2 p 14 mõttes ametiisik ning osales 16.02.2012 toimunud Rae Vallavolikogu istungile. Kutsest Rae vallavolikogu liikmetele 16.02.2012 toimuvale Rae Vallavolikogu istungile nähtub, et päevakorras on Rae Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine ning vallavalitsuse liikme ja abivallavanema kinnitamine, palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamine ja vallavalitsuse liikmete ametist vabastamine. (tl 4). Valla volikogu kuupäevata veebruar 2012 otsuse Vallavalitsuse liikme ja abivallavanema kinnitamine, palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamine ja vallavalitsuse liikmete ametist vabastamine punktist 3 nähtub, et V.M vabastati ennetähtaegselt Rae 3 4-12-2784 Vallavalitsuse liikme kohustusest ja punktis 4 otsustati maksta V.M-ile lahkumishüvitisena tema kahe kuutasu suurune tasu (tl 6). 16.02.2012 Rae Vallavolikogu istungi protokollist (tl 8-10) nähtub, et XXXXteavitas, otsuse eelnõu „Vallavalitsuse liikme ja abivallavanema kinnitamine, palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamine ja vallavalitsuse liikmete ametist vabastamine“ on vajalik hääletada punktide kaupa, kuid XXXX kinnitas, et see ei ole vajalik. XXXXpalus protokolli märkida, et volikogu liikmetest keegi ei soovi antud otsuse punkte eraldi hääletada. Rae Vallavolikogu otsus nr 297 võeti vastu 11 poolt- ja 10 vastuhäälega ning istungi protokollist nähtub, et V.M hääletas eenõu poolt (tl 8-10). Protokollist nähtub, et V.M ise ei näidanud ülesse mittemingisugust initsiatiivi, et taandada ennast otsustamisest. KOKS § 17 lg 5 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1 ja KOKS § 17 lg 6 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Ka Riigikohus on väljendanud oma seisukohta „ (Riigikohtu 16.01.2003 otsust 3-3-1-3-03 p 12). Seega kaebuses esitatud väide, justkui V.M tegutses kohustuste kollisiooni olukorras ei ole asjakohane, kuna seadus annab selged juhised juhuks kui volikogus tulevad hääletamisele päevakorrapunktid, mille suhtes on hääletajal huvide konflikt. Nii tunnistajad kui V.M ise on andnud ütlused, et hääletas eelnõu poolt üksnes seetõttu, et antud otsuse tegemata jätmine oleks seadnud ohtu valla stabiilsuse ja jätkusuutliku juhtimise, otsuse tegematajätmisel oleks vallavalitsus (organina) muutunud tegutsemisvõimetuks. Kohus leiab, et seisukoht, justkui tuleks eelnõud hääletada tervikuna vastasel korral ei saaks eelnõud volikogus hääletada, on ekslik ja vastuolus KOKS § 17, mis sätestab selgelt, et volikogu liige on kohustatud ennast taandama, kui päevakorrapunkti arutamisel tekib tal huvide konflikt. Asjaolu, et 16.02.2012.a Rae Vallavolikogu otsuse nr 297 punktid 4 ja 5 tulevada volikogus hääletamisele olid vallavolikogu liikmetele teada nähtub 10.01.2012 seletuskirjast Rae Vallavolikogu otsuse eelnõule „Vallavalitsuse liikme ja abivallavanema kinnitamine, palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamine ja vallavalitsuse liikmete ametist vabastamine“. Uuritud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et V.M Rae Vallavolikogu liikmena teadis, et 16.02.2012.a tuleb Rae Vallavolikogu istungil hääletamisele päevakorras punktid, milles tal oli huvide konflikt. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis loeb tuvastatuks, et V.M oma tegevusega rikkus KVS § 25 lõike 1 sätestatud õigusnormi, mis on kvalifitseeritav väärteona KVS § 263 järgi. 4 4-12-2784 V.M on andnud ütlused, et teadis volikogu liikmena KOKS-s sätestatud piirangust, mille kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt KVS-le. V.M leiab kaebuses, et tema preemiast vabatahtlikult loobumine on vastutust välistav asjaolu. Kohus, hinnanud tõendeid, milleks on: preemiast loobumise avaldus mille V.M esitas 20.02.2012 preemia maksmise peatamiseks XXX ja milles V.M palus peatada Rae vallavolikogu otsuse 16.02.2012 nr 297 punktis 4 määratud preemiate väljamaksmine kuni juriidilise seisukoha koostamiseni; Rae Vallavolikogu 20.03.2012 otsus nr 311, milles tunnistati Rae Vallavolikogu otsus nr 297 punktid 4 ja 5 kehtetuks; Rae Vallavolikogu 20.03.2012 istungi protokolli, millest nähtub, et punkti 8 kohaselt on M. Kasemaa ja V.M on esitanud avalduse, paludes 16.02.2012 Rae Vallavolikogu otsuse nr 297 punktide 4 ja 5 kehtetuks tunnistamist ning Rae Vallavolikogu otsusest nr 311 nähtub, et need punktid tunnistati 20.03.2012 kehtetuks, ühineb kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et vabatahtlik preemiast loobumine on üksnes karistust kergendav asjaolu ja ei muuda tegu õiguspäraseks. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. V.M-i ütluste järgi ta teadis KOKS-s sätestatud piirangust, mille kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt KVS-le Lähtudes eelnevast loeb kohus tuvastatuks, et V.M-ile omistatav tegu on toimepandud otsese tahtlusega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. V.M-i tegu vastab süüteokoosseisule, puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et V.M-i käitumises esinesid kõik väärteo tunnused ja otsuses on süütegu õigesti kvalifitseeritud ning kohus leiab, et põhjendatud on tema karistamine KVS § 263 järgi. Kaebaja on seisukohal, et arusaamatu on millistel põhjendustel jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et eelpool viidatud preemia summa 3750 eurot mõjutab kaebaja majandushuve oluliselt kui vastavalt Rae Vallavolikogu 21.12.2010.a otsusele nr 187 on abivallavanemate töötasuks 1875 eurot kuus. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti väärteoprotokollis kajastanud olulist mõju isiku majandushuvile. Kohtuväline menetleja on võtnud arvesse kehtiva palga alammäära, mis oli väärteo toimepanemise ajal 290 eurot kuus, kuivõrd tegemist on objektiivse kriteeriumiga. Samuti ületab preemia summa olulise kahju piirmäära ning keskmise inimese seisukohast omab 3750 euro suurune summa olulist mõju isiku majandushuvidele. Kaebuses käsitletud menetlusaluse isiku seisukohad: preemia summast oleks pidanud maha arvutama maksud, lähtudes seeläbi netotasust ning menetleja ei ole mistahes viisil toonud eraldi välja väärteomenetluse eelnenud kaebaja viimase aasta kogutulu, samuti on jätnud tuvastamata isiku üldise majandusliku seisu, varalised õigused ja muud varad jms, mille põhjal saaks üheselt väita, et kõnealune summa on tema jaoks majandushuve oluliselt mõjutav - ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentidega, et menetlusaluse isiku argumentidega nõustumine tähendaks PS § 12 rikkumist. 5 4-12-2784 Rae Vallavalitsuse 05.04.2012.a kirjalikust vastusest nähtub ilmselgelt, et arvestuse aluseks oli otsuse tegemisele eelnenud menetlusaluse isiku kehtiv põhipalk brutotasuna suurusega kokku 3750 eurot. Kohus leiab, et brutotasust mahaarvatavad maksud on isikustatud seega töötasu brutotasu näol on tegemist töötaja tuluga, mis võetakse aluseks keskmise palga arvutamisel. Juhul, kui ekslikult nõustuda menetlusaluse isiku käsitlusega, et väärteomenetluses tuleb antud koosseisu esinemisel tuvastada mistahes viisil menetlusaluse isiku majanduslik seis, siis sellisel juhul on kohtu hinnangul KVS § 25 lg 1 vastuolus PS § 12 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Nimelt sellisel juhul tähendab see seda, et jõukamate volikogu liikmete puhul ei ole huvide konflikt väärteokorras karistatav, aga madalama varalise seisuga volikogu liikmete puhul on. Kohus leiab, et kuivõrd V.M-i käitumine on ühiskonna poolt väga taunitav tuleb õiguspäraselt kohelda sarnases olukorras inimesi võrdsetena. V.M-i käitumises otsene oluline mõju menetlusaluse isiku majanduslikele huvidele ilmnes juba selles, et otsusega määrati rahaline preemia menetlusalusele isikule iseendale, mitte tegemist ei olnud kaudse majanduslike huvisid puudutava otsusega, nagu näiteks võivad sellisteks olla otsused, mille väärtust ja mõju rahaliselt ei annagi hinnata konkreetse volikogu liikme majandushuvidele (nt tervet kogukonda puudutav otsus). Karistuse mõistmisel kohtueelse menetluse käigus on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendavaks asjaoluks isiku vabatahtliku preemiast loobumist, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtumenetluse käigus ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis tooksid endaga kaasa mõistetud karistuse kergendamise. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusega ja suuruse määramise põhjendustega, ega pea vajalikuks seda korrata. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata Velmar Brett Kohtunik 6