← Eesti

1-22-6079/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2022 Kohtuasja number 1-22-6079 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi kriminaalasi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Edgar Klementjevi (isikukood 39504145249) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. oktoobri 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Edgar Klementjev, apellatsioon Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Edgar Klementjevi apellatsioon Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2022 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, süüdistatav Edgar Klementjev ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu sõlmisid
  5. oktoobril 2022 kiirmenetluse kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus E. Klementjevile karistuseks KarS 4231 järgi 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada E. Klementjevile Viru Maakohtu
  6. juuli 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 8 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista E. Klementjevile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata E. Klementjevi eelvangistus ning lugeda tema karistuse kandmise aja algust
  7. oktoobrist
  8. Menetluskuludena mõista E. Klementjevilt välja kaitsjatasu 172,92 eurot ja sundraha 490,50 eurot, mis tuleb ära tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
  9. Viru Maakohtu
  10. oktoobri 2022 otsusega tunnistati E. Klementjev nimetatud kokkuleppe järgi süüdi, teda karistati ja temalt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud.
  11. Maakohtu otsuse peale esitas E. Klementjev apellatsiooni, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Kohtuotsus on vigadega, kuna talle mõisteti reaalne vangistus ning menetluskulude tasumiseks anti talle aega 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest, kuigi ta palus nende kulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Seetõttu palub ta teha õige otsus, millega mõista talle selline karistus, mida ta saaks kanda vabaduses, kuna pere ootab teda koju, samuti anda talle võimalus menetluskulude tasumiseks ositi 12 kuu jooksul. Ringkonnakohtu seisukoht
  12. Kuna E. Klementjevi kriminaalasja lahendas maakohus kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
  13. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  14. peatüki
  15. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivad normid) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  16. Apellatsioonis ei viita E. Klementjev sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seega võiks E. Klementjevil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus E. Klementjev poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Midagi sellist ringkonnakohus samuti ei tuvasta: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, E. Klementjev kinnitas kohtule, et talle on sõlmitud kokkulepe arusaadav, kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning kohus mõistis talle ka sellise karistuse ja määras menetluskulude tasumiseks sellise tähtaja, nagu E. Klementjev, tema kaitsja ning prokurör olid eelnevalt kokku leppinud. Paljasõnaline on E. Klementjevi väide, et tegelikult palus ta menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul – sõlmitud kokkuleppes see ei kajastu ning sellist palvet ei nähtu ka kohtuistungi protokollist. Pelgalt tagantjärele rahulolematus mõistetud karistusega ja menetluskulude tasumiseks määratud tähtajaga ei anna alust kokkuleppemenetlust reguleerivate normide rikkumist jaatada ning ringkonnakohus ei näe põhjust jaatada sellist rikkumist ka muudel põhjustel. See tähendab, et E. Klementjevil ei ole õigust maakohtu otsust vaidlustada ning seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 läbi vaatamata ja tagastab selle E. Klementjevile. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.