Obsah (8)

§ 162§ 637§ 405§ 442§ 232§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-12481 Kohtuasi X hagi Y

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. 13. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg-ga 10 ei andnud maakohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhul kui ringkonnakohtul ei ole võimalik asja lahendada, palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti hinnanud ja tõlgendanud tõendeid, mistõttu jõudis maakohus ebaõigele järeldusele. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ning otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.
3. Kostja hinnangul vastab kassi kvaliteet lepingutingimustele ehk müüdud kass oli puhtatõuline. Kostja on tõendanud, et kassi tõutunnistus on välja antud pädeva asutuse poolt ja selle alusel on kassi tõupuhtus kontrollitav. Maakohtu osundatud lepingu p-s 2.17 märgitud mõlemad variandid (Pet, Pet Show) vastavad PET-klassile, mistõttu kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et pooled ei ole kokku leppinud kassi kvaliteedis. Lepingu p-dest 2.17 ja 2.18 kogumis saab järeldada, et kostja ei võtnud endale kohustust müüa hagejale kass, kellel ei võiks tulevikus esineda arenguga probleeme ega ilmuda nähtavaid defekte. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, et hagejale müüdud kass ei ole puhtatõuline. Selliseks tõendiks võiks olla näiteks loomaarsti hinnang ja selgitused kassil karvkatte ilmumise põhjuste kohta, DNA analüüs ning kassinäituste kohtunike hinnang kassile ehk eriteadmistega isiku hinnang. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 18.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 785 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

19. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 4 2-21-12481 20. Maakohus on otsuses

§ 442lg 10 kohaselt märkinud, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus lisas otsusele

§ 442

lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole samuti edasikaebamiseks loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

21. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.4.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15). 22. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, justkui pidanuks hageja tõendama kassi puhtatõulisust loomaarsti hinnangu, DNA-analüüsi või kassinäituste kohtunike hinnanguga. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kassi tõule vastavust kinnitab müüja väljastatav originaalne ja ehtne tõutunnistus, mida kohtule ei esitatud. Samuti on maakohus õigesti hinnanud lepingut ning selle tulemusel põhjendatult järeldanud, et lepingust ei tulene poolte kokkulepet kassi kvaliteeditingimuste kohta. Kostja poolt lepingus kokkulepitule maakohtust teistsuguse tõlgenduse andmine ei muuda ebaõigeks maakohtu otsuses tõenditele, sh lepingule antud hinnangut. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme. 23. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637lg 21 alusel menetlusse võtmata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. 24. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 25. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

26. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab 5 2-21-12481 teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

27.

§ 638lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu 6