lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Kaitsja Madis Aljas Isikukood 38802032776, xxx kodanik, emakeel xxx, elukoht: xxx; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx; epost: xxx; tel: xxx. Karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.09.2021. a otsusega nr 1-21-3975
lg 2 järgi 1 aasta 4-kuulise vangistusega, mis
alusel asendati 480 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates (kohtuotsus jõustus 12.10.
Süüdi tunnistada Madis Aljas
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista
lg-t 1 kohaldades 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
alusel asendada Madis Aljasele karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust 720 (seitsesada kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 ja 3 ning § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.09.2021. a otsusega 1-21-3975 mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistust (mis on asendatud 480 tunni üldkasuliku tööga ja millest on kohtuotsuse kuulutamise seisuga sooritatud 285 tundi) kui kergema karistuse kaetuks käesoleva otsusega
Seejuures lugeda karistusest kantuks Madis Aljase poolt sooritatud 285 tundi (millele vastab 9 kuud 15 päeva vangistust) ehk sooritamata on tal 435 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 aasta 2 kuud 15 päeva vangistust. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Madis Aljas kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 21 ja 8 alusel määrata Madis Aljasele üldkasuliku töö tegemise ajaks järgnevad kohustused: • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • läbima kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammi, mis maandab riske liikluses või käsitleb eluviisi. Kui Madis Aljas hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata Madis Aljasele täiendavaid kohustusi vastavalt
Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks Madis Aljase tehtud üldkasulik töö, mille 1 tund võrdub 1 päeva vangistusega. Kui Madis Aljas paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa arvestusega 1 tund üldkasulikku tööd võrdub 1 päeva vangistusega. Liitkaristus mõistetakse sellisel juhul vastavalt
lg 2 sätestatule.
lg 1 p 1 ja
lg 4 p 2 alusel võtta Madis Aljaselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI valdusse ekspertiisidest järele jäänud narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis jäetud EKEI-sse. Madis Aljaselt menetlustoimingute käigus ära võetud ja Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad 50 ml läbipaistev tops (plastikpudel), süstal, 2 minigrip-kilekotti ja kaks 30 ml topsi, samuti EKEI-s säilitatavad DNA-proovid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
järgi ehk mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest, samuti Tartu Maakohtu 24.09.2021.a. otsusega nr 1-21-3975 tuvastatult ka 13.08.2020.a. toimepandud mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest, juhtis 16.07.2021.a. kella 02:10 paiku xxx mk xxx vallas xxx külas xxx talu juures kaubikut VW Transporter, Soome Vabariigi reg.nr xxx, olles narkootiliste ja psühhotroopsete ainete xxx, xxx, xxx (xxx) xxx ja xxx tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellega rikkus M.Aljas liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on mootorsõiduki juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks mh narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kirjeldatud käitumisega pani Madis Aljas toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt ehk
1.2. olles isik, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.07.2013.a. otsusega karistatud
lg 1 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi
otsusega mõisteti talle
§-de 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust) narkootilise aine xxx suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest 2012.a. detsembris, ehk olles varem narkokuriteo toime pannud ehk
lg 2 p 2 tähendatud isik, ebaseaduslikult käitles narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ehk esmalt ta omandas ja seejärel valdas (hoidis) kuni 16.07.2021.a. kella 02:10 paiku xxx mk xxx vallas xxx külas xxx talu kinnistul politsei poolt peatamiseni tema kasutuses olnud kaubikus VW Transporter, Soome Vabariigi reg.nr-ga xxx, ca 50 ml plastpudelis värvuseta vedelikku massiga xxx , seega vedelikus sisaldus 22,9 gr xxx, ja soonsulguriga kilekotis sinist pulbrit massiga 0,44 gr, mis sisaldas 91% xxx seega pulbris sisaldus 0,35 gr xxx. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. xxx kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning xxx kuulub sama määruse V nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Käsitletava koguse ehk 22,9 gr xxx on võimalik tekitada narkootiline joove keskmiselt umbes 29 inimesele ja 0,35 gr xxx keskmiselt umbes 27 inimesele. Kirjeldatud käitumisega pani Madis Aljas toime suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise korduvalt ehk
Kokkuleppe sisu: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud. Andmed kriminaalmenetluse kulude kohta: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel esimese astme kuriteos (
lg 2 p 2) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammääras (1635 eurot) tuleb Madis Aljas´elt välja mõista osaliselt, sest käesoleval juhul on tegemist temale
lg 1 alusel liitkaristuse hilisema mõistmisega ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.09.2021.a. otsusega nr 1-213975 on M.Aljas´elt juba välja mõistetud sundraha 876 eurot. Seega tuleb käesoleval juhul M.Aljas´elt välja mõista sundraha 1635-876=759 eurot. Veel on kr.menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale ehk v.adv M.Masso´ele makstud tasu 162 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisi maksumus 969 eurot (tl 36), narkootilise aine ekspertiisi maksumus 168 eurot (tl 44), arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot (tl 50) ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 193 eurot (tl 53). Menetluskulude suurus on kokku 2346 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend kuus) eurot ja see tuleb M.Aljas´el tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole tähtaegselt 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Arestitud vara: puudub. Asitõendid ja salvestised ning senini kr.menetluses lahendamata asitõendid: M.Aljaselt menetlustoimingute käigus ära võetud ja Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad 50ml läbipaistev tops (plastikpudel), süstal, 2 minigrip-kilekotti ja kaks 30ml topsi, samuti EKEI-s säilitatavad DNA-proovid tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. Ekspertiisidest järele jäänud narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis jäetud EKEI-sse, tuleb
MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI valdusse. Karistuse liik ja määr:
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Madis Aljas´ele karistuseks
lg 1 alusel (karistuse kohaldamine erandlikke asjaolusid arvestades alla seaduses sätestatud alammäära, milleks on 3 aastat vangistust) vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg 1 sätete kohaldamist käesolevas kokkuleppemenetluses põhjendab prokurör järgmiste asjaolude kogumiga – narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine piirdus M.Aljase poolt nende omandamise, valdamise ja oma sõidukis vedamise, mitte aga kellelegi edasiandmisega; käsitletavad ainekogused ületavad suure koguse piiri vaid mõnekordselt, mis on
kontekstis suhteliselt väike kuriteopiiri ületamine; M.Aljas on juba omal initsiatiivil pöördunud haiglaravile TÜ Kliinikumi sõltuvushäirete osakonda; kuriteo toimepanemisest möödunud rohkem kui 1 aasta 3 kuu vältel pole olnud põhjust M.Aljasele uue kuriteokahtlustuse esitamiseks; M.Aljase jaoks kuriteo korduvuse ehk
lg 2 p 2 aluseks olevast narkokuriteos süüdimõistvast kohtuotsusest oli käsitletava kuriteo toimepanemise ajaks möödunud juba 8 aastat ja selles kohtuotsuses käsitletud kuriteost on paari kuu pärast möödumas juba 10 aastat.
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Madis Aljas´ele karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud;
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel nõuab prokurör kohtus Madis Aljas´ele liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat;
alusel asendada nimetatud vangistus – 24x30=720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mille tegemiseks anda Madis Aljas´ele tähtaeg 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kr.asjas.
lg 1 ja lg 3 ning § 64 lg 1 alusel moodustada Madis Aljas´ele liitkaristus, lugedes M.Aljas´ele Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.09.2021.a. otsusega nr 1-21-3975
lg 2 järgi mõistetud 1 aasta 4 kuulise vangistuse (mis on asendatud 480 tunni üldkasuliku tööga ja millest on kokkuleppe sõlmimise päeva ehk 28.10.2022.a. seisuga sooritatud 267 tundi) kui kergema karistuse kaetuks käsitletavate
lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest
Seejuures loetakse karistusest kantuks M.Aljas poolt sooritatud 267 tundi (millele vastab 8 kuud 27 päeva vangistust) ehk sooritamata on tal (720-267=)453 tundi üldkasulikku tööd (millele vastab 1 aasta 3 kuud 3 päeva vangistust). Kuna M.Aljas jätkab vastavalt kr.hooldajaga kokkulepitud graafikule üldkasuliku töö tundide sooritamist, siis esitab prokurör käesolevat kr.asja lahendavale kohtunikule kohtuistungi toimumise päeva hommiku seisuga värsked andmed M.Aljase poolt selleks ajaks sooritatud üldkasuliku töö tundide kohta – ehk täpselt kui suur on selleks hetkeks M.Aljase poolt eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus. M.Aljas kinnitab oma allkirjaga käesoleval kokkuleppel, et tema on nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga ja et ta suudab üldkasulikku tööd teha. Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada 8 tundi päevas ning kui M.Aljas teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 4 tundi päevas. Üldkasuliku töö eest M.Aljasele tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegemisel peab M.Aljas järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasulikule tööle rakendatud M.Aljasele laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Lisaks sellele tuleb
lg 2 alusel määrata Madis Aljas´ele käitumiskontrolli ajaks ka järgnevad kohustused: 1)
lg 2 p 21 alusel mitte omama ja tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, 2)
lg 2 p 8 läbima kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammi, mis maandab riske liikluses või käsitleb eluviisi. Kui M.Aljas hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata M.Aljasele täiendavaid kohustusi vastavalt
Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks M.Aljase tehtud üldkasulik töö, mille 1 tund võrdub 1 päeva vangistusega. Kui M.Aljas paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa arvestusega 1 tund üldkasulikku tööd võrdub 1 päeva vangistusega. Liitkaristus mõistetakse sellisel juhul vastavalt
lg 2 sätestatule.
lg 1 p 1 ja
lg 4 p 2 alusel võtta Madis Aljas´elt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: eespool märgitud asitõendite osas. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus kahtlustatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suuruse ning menetluskulude ja asitõendite lahendusega ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Madis Aljas avaldas kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, et vastavalt KrMS § 45 lg 4 p 1 ei soovi ta kaitsja osavõttu kokkuleppemenetluse kohtulikust arutamisest. MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT Madis Aljas tunnistas ennast talle etteheidetavates kuritegudes süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tunnistajate ülekuulamise protokollide, vallasasja läbivaatuse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, ekspertiisiaktide, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja terviseseisundi kirjelduse, kahtlustatava ülekuulamise protokollide ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Madis Aljas nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 28.10.2022 kokkuleppe. Süüdistatav Madis Aljas kinnitas, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Madis Aljas süüdistuses kuritegudes
lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Madis Aljase süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et arvestades isiku rahaliste vahendite piiratust ning menetluskulude suurust, on käesoleval juhul põhjendatud ka KrMS § 180 lg 3 alusel väljamõistetavate menetluskulude ositi ühe aasta jooksul tasumise võimaldamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.