Obsah (4)

§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-80 (19221000058) Kohtulahend Harju Maakohtu 15.01.2020 otsus Alar Kabrali

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Alar Kabralile määratud katseaega 1 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
2. veebruar
4. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
5. Alar Kabral on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-20-80 Harju Maakohtu 15.01.2020 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu 12.02.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 117-7119 mõistetud ärakandmata karistusega (rahaline karistus 2500 eurot 23.12.2019.a seisuga) ning süüdistatavale mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 2500 eurot, millest viimane viiakse KarS § 64 lg 2 kohaselt täide iseseisvalt Harju Maakohtu 12.02.2018.a kohtuotsusega mõistetud tingimustel ja korras. KarS § 74 lg 1, 3 alusel pöörati Alar Kabralile mõistetav karistus täitmisele osaliselt, mõistes koheselt täitmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuud ning jättes vangistuse 1 aasta ja 6 kuud Alar Kabrali suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et Alar Kabral temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 7 kohustati Alar Kabralit temale määratud käitumiskontrolli ajal: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (välja arvatud lähisugulased).
6. Kriminaalhooldaja on 26.10.2022 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Alar Kabrali kohta. Ettekandest nähtuvalt viibis Alar Kabral perioodil 22.09.22-25.09.22 välisriigis ilma ametniku eelneva loata. Esmane registreerimine toimus Alar Kabralil 27.03.2020 telefoni teel seoses üleriigilise eriolukorraga. Hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik digiallkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 32 kohtumist, nendest 10 toimus telefoni teel. A. Kabral rikkus registreerimiskohustust kahel korral 03.11.2021 ja 03.12.2021, isik seletas kirjalikult olukordi sellega, et unustas kohtumiste ajad. Ametnik reageeris mõlemale rikkumisele kirjaliku hoiatusega. Kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid ained on kontrollitud 13 korral. 04.06.2020 tehti 2 testi, sest tulemus oli positiivne opiaatide suhtes. Tegemist ei olnud narkootilise ainega, sest isik esitas tõendid selle kohta, et viibis haiglas seoses operatsiooniga ning perearsti poolt kirjutati välja kodeiin ja paratsetamool. Seetõttu ametnik positiivset tulemust rikkumiseks ei lugenud. Varasemalt on kriminaalhooldusalune korduvalt töötanud välismaal: Norra Kuningriigis ettevõttes xxxxxxxxxxx xxxxxx xx ja Soome Vabariigis ettevõttes xxxxxxxx xx . 15.02.22 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga vabastada A. Kabral KarS § 75 lg 6 alusel edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuse täitmisest. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 23.02.2021 määrusega nr 120-80 jäeti ametniku taotlus rahuldamata, määrus jõustus 11.03.
7. 01.04.2022 esitas A. Kabral avalduse kriminaalhoolduse üleviimiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse seoses elukoha vahetamisega aadressile xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx . 18.04.2022 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja määrusega nr 1-20-80 rahuldati vanemkriminaalhooldusametniku taotlus kriminaalhooldusosakonna ümbermääramise osas. 04.05.2022 määrus jõustus ning A. Kabrali kriminaalhooldus jätkus Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses. 02.09.2022 esitas A. Kabral avalduse välisriiki sõitmiseks, eesmärgiks töötamine Iirimaal. Ametnik andis loa alustada töötamist Iirimaal perioodil 04.09.2022-04.10.2022, eesmärgiga tutvuda tööga ja sõlmida tööleping ettevõttega x.x xxxxxxxxxx xxx . 22.09.2022 tuli kriminaalhooldajale teade MIS tabamusest, et A. Kabral on ületanud Eesti-Soome piiri 22.09.2022 kell 06.
8. Telefonivestluses selgitas ametnik isikule, et hooldusalune peab kohe tagasi tulema, sest ta viibib antud juhul ilma loata Soome Vabariigis. 25.09.2022 tuli teade MIS tabamusest, et A. Kabral saabus 25.09.2022 kell 17.30 Eestisse. Hooldusalune väitis, et ta ei teadnud, et kui tal on luba Iirimaale minemiseks, siis see ei kehti teiste välisriikide puhul. Isik ei teavitanud ametnikku eelnevalt, et lahkub Iirimaalt varem kui esialgu oli planeeritud. Iirimaalt tuli varem tagasi selle 2 tõttu, et sealsed töötingimused ei sobinud talle. Samuti ei esitanud A. Kabral ametnikule Soomes töötamise kohta infot ega dokumente. 08.04.2020, 23.02.2021 ja 18.02.2022 kinnitati A. Kabrali juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskavad tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Senise kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud majanduslikust toime tulemisest seaduskuulekal viisil, kulude ja tulude tasakaalus hoidmisest, narkootikumide tarbimise põhjustest ja tagajärgedest, riskiva liikluskäitumise põhjustest ning headest ja halbadest tagajärgedest, ebaseaduslike tegevuste ja teiste inimeste dokumentide kasutamise põhjustest ja tagajärgedest, ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja seadustest ning nende täitmise vajalikkusest ja erinevate olukordade või probleemide lahendamisest. Alar Kabrali puhul ei olnud antud käitumiskontrolli kontrollnõude rikkumine niivõrd raske rikkumine, et pöörata isiku karistus täitmisele. Ametnik on seisukohal, et rikkumisele tuleb reageerida pikendades isiku käitumiskontrolli 1 kuu võrra. A. Kabral allus ametniku korraldusele, kui 25.09.22 Soomest tagasi Eestisse tuli. Ametniku arvates ei olnud tegu pahatahtliku kõrvalehoidmisega kriminaalhooldusest. Tulenevalt eeltoodust on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku pikendada A. Kabrali käitumiskontrolli 1 kuu võrra, s.o 15.02.
9. Ametniku hinnangul aitab käitumiskontrolli pikendamine isikul tõestada, et ta on õppinud oma vigadest ja on motiveeritud kontrollnõudeid eeskujulikult täitma. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui 3 süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

1. Harju Maakohtu 15.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-80 on Alar Kabral süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu 12.02.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7119 mõistetud ärakandmata karistusega (rahaline karistus 2500 eurot 23.12.2019.a seisuga) ning süüdistatavale mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 2500 eurot, millest viimane viiakse KarS § 64 lg 2 kohaselt täide iseseisvalt Harju Maakohtu 12.02.2018.a kohtuotsusega mõistetud tingimustel ja korras. KarS § 74 lg 1, 3 alusel pöörati Alar Kabralile mõistetav karistus täitmisele osaliselt, mõistes koheselt täitmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuud ning jättes vangistuse 1 aasta ja 6 kuud Alar Kabrali suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et Alar Kabral temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 7 kohustati Alar Kabralit temale määratud käitumiskontrolli ajal: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (välja arvatud lähisugulased).
2. Kriminaalhooldusametniku Erli Kaseväli poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse Alar Kabralile ette, et ta viibis ajavahemikul 22.-25.09.2022 kriminaalhooldusametniku eelneva loata Soome Vabariigis. Alar Kabral esitas 02.09.2022 avalduse välisriiki sõitmiseks ja töötamiseks Iirimaal (tl 5). Ametniku poolt oli Alar Kabralile antud luba alustada töötamist Iirimaal perioodil 04.09.2022-04.10.2022, eesmärgiga tutvuda tööga ja sõlmida tööleping ettevõttega x.x xxxxxxxx xxx (tl 6). Kriminaalhooldajale 22.09.2022 edastatud teate MIS tabamusest nähtuvalt on A. Kabral ületanud Eesti-Soome piiri 22.09.2022 kell 06.00 (tl 7). Ametnik selgitas telefonivestluses isikule, et hooldusalune peab kohe tagasi tulema, sest ta viibib antud juhul ilma loata Soome Vabariigis. 25.09.2022 teade MIS tabamusest kohaselt on A. Kabral saabunud 25.09.2022 kell 17.30 Eestisse (tl 8). Oma kirjalikus seletuses 29.09.2022 on A. Kabral märkinud, et kuna tal olid rahalised ressursid otsas, läks ta tööle. Andis kriminaalhooldajale ise sellest väikese hilinemisega teada ja naases viivitamatult Eestisse (tl 9). Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on senise kriminaalhoolduse käigus esinenud Alar Kabralil raskusi keelu Eesti Vabariigist kriminaalhooldaja loata lahkuda mõtestamisel. Väidetavalt hooldusalune ei teadnud, et kui tal on luba Iirimaale minemiseks, siis see ei kehti teiste välisriikide puhul. Isik ei teavitanud ametnikku eelnevalt, et lahkub Iirimaalt varem kui esialgu oli planeeritud. Samuti ei esitanud A. Kabral ametnikule Soomes töötamise kohta infot ega dokumente. Kohus leiab, et võttes arvesse hooldusaluse katseajal toime pandud rikkumist ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb Alar Kabrali katseaega pikendada.
3. Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna Alar Kabrali käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumine ei ole niivõrd raske rikkumine, et karistus pöörata täitmisele, tuleb siiski toime pandud rikkumisele reageerida. Seega on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Alar Kabralile määratud katseaega 1 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
4. veebruar
6. Määruse edastamine ja edasikaebe kord. Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

4 Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5