← Eesti

2-22-12549/8

Obsah (10)§ 383§ 311§ 613§ 477§ 173§ 174§ 175§ 172§ 143§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2022, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-22-12549 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 17 korteriü

§ 383lg 1¹ alusel maksis avaldaja tagatis summas 275 eurot, s.o 5500 * 5 %.

MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Maakohus rahuldas 29.08.2022 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ja seadis Kohtla- Järve linn, Outokumpu tn 17 korteriühistu kasuks kohtulik hüpoteek summas 5500 eurot TRAINZA OÜ-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga Ida-Viru maakond, KohtlaJärve linn, Järve linnaosa, Outokumpu tn 17 korter (eriomand) nr X, mille kohta on avatud registriosa nr xxx.
  2. Viru Maakohus võttis 13.09.2022 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud menetlusse võtmise ja vastuse nõude määrust koos avaldusega võlgnikule kätte toimetada. Kohus toimetas kohtudokumendid puudutatud isikule 03.10.2022 kätte puudutatud isiku äriregistris avaldatud e-postile

§ 311¹ lg 5¹.

Puudutatud isik kohtu poolt määratud tähtajaks seisukohta avaldusele ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma puudutatud isiku seisukohata.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). 3

  1. Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on TRAINZA OÜ (registrikood 14991017) korteriomandi Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Outokumpu tn 17-X omanik. Omandiõigus on tekkinud 24.03.
  3. Kohus andis 13.09.2022 määrusega puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Kohtumäärus ja kohtudokumendid on puudutatud isikule isiklikult kätte äriregistris avaldatud epostiaadressile. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele esitanud.
  4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5). KrtS § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 2). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek kinnitab (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1).
  5. Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Outokumpu tn 17 moodustatud Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 17 korteriühistu

(80229018)(avaldaja). Korteriühistu põhikirja 3.2.
  1. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast; 3.2.8.tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh prügivedu, vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis ühistu liige on kohustatud tasuma igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh. prügivedu, vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja KÜS § 151 lg 1, KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja majandamiskulusid.
  2. Avaldusele lisatud tõendite kohaselt on Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, 4 Outokumpu tn 17 korter nr X omanikul seisuga 25.08.2022 perioodil 30.12.2017 – 30.07.2022 tekkinud põhivõlgnevus avaldaja ees summas 4692,73 eurot ja viivisevõlgnevus 204,32 eurot. Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud ja ei esitanud vastuväiteid avaldusele ning tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, siis leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4692,73 eurot ja viivisevõlgnevus 204,32 eurot ning viivised põhinõudelt alates 25.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 12.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 13.

§ 172

lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.

  1. Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 543 eurot (s.h. riigilõiv summas 50 eurot, riigilõiv EÕK esitamisel 70 eurot, dokumentaalsed tõendid 3 eurot ja esindaja kulud 420 eurot) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 70 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Hageja on kandnud menetluses dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, so kinnistusraamatu väljavõte. Kohus leiab, et väljavõtte saamise kulu on käsitletav dokumentaalse tõendi saamise kuluna

§ 143

p 2 mõttes, seega on tegemist asja läbivaatamise kuluna, mis on põhjendatud ja vajalik. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud menetluses õigusabikulusid 420 euro (3,5 x 120) ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult on põhjendatud. 16. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni 5 viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Avaldaja on vastava taotluse esitanud. 17. Kuna kohus rahuldab avalduse, siis mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 543 eurot (s.h riigilõiv summas 50 eurot, riigilõiv EÕK esitamisel 70 eurot, dokumentaalsed tõendid 3 eurot ja esindaja kulud 420 eurot) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (543 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.