KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-12348 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2022. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi E. G. hagi V. G. vastu täisealisel

) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. E. G. sai täisealiseks xxx.a. (tl 10-11), õpib xxx 2022/

1. õa-l x.a klassis (tl 7), eeldatav kooli lõpetamise aeg 21.06.2023.a. Viru Maakohus mõistis 27.09.2010.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-10-36649 V. G.lt välja elatise alaealise tütre E. G. ülalpidamiseks O. R. kasuks igakuiselt 2175 krooni (139 eurot), kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 30.07.2010.a kuni tütre täisealiseks saamiseni, so kuni 07.07.
2. 13.01.2017 otsusega mõistis Viru Maakohus V. G.lt hageja E. G. kasuks alates
3. detsembrist 2016.a igakuise elatusrahana 215 (kakssada viisteist) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o xxx või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista elatise 292 eurot kuus alates xxx (so alates täisealiseks saamisest). Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks 3 ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a.

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11). 7. Käesoleval juhul tuleb nõude lahendamisel arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevat alaealist last, kellel on

§ 98lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees.

Samas eeldab

§ 97

lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad.

§ 98

lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Lisaks hagejale on V. G.l ülalpidamiskohustus veel alaealise tütre E. G. (sünd. xxx) ees.

1. Täisealiseks saanud isiku puhul saab kohtu hinnangul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ja saada ülalpidamist. Kuivõrd hageja õpib gümnaasiumis, leiab kohus, et üldhariduskooli õppekorraldus ei võimalda töötada ja abituuriumiklassi õpilaselt ei saa mõistlikult oodata, et viimane õppetöö kõrvalt teeniks endale vahendeid määral, mis tagab tema ülalpidamise. Üldjuhul tuleb õppiva täisealise lapse ülalpidamine tagada siiski vanematel. Küll aga sõltub ülalpidamise ulatus täisealise lapse abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi ta vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks.
2. V. G. märgib, et ei ole võimeline maksma elatist hageja nõutud ulatuses ehk 292 eurot kuus, viidates osaliselt töövõimele ja aastatega halvenenud tervisele. Kohus selgitab, et vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal, andmed oma majandusliku võimekuse /võimetuse kohta elatise maksmisel, aga omakorda kostjal. Hageja ei ole kohtule tõendeid oma igakuiste kulude kohta esitanud. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid hagiavalduses loetletud hageja igakuiste vajaduste põhjendatuse suhtes. Kohtu hinnangul on hageja toodud kulud / vajadused üldjoontes mõistlikus ja põhjendatud ulatuses, mõnede kuluartiklite osas on väidetav kulu kohtu arvates ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud nt kulu toidule (hagis märgitud 240 eurot). Hageja ei ole välja toonud, et vajab eridieeti, mille tõttu vajab täiendavaid kulutusi toidule. Kohus peab põhjendatuks kulu toidule 150 eurot (hageja osa pere toidukulust). Ka kulu riietele / jalanõudele 184 eurot kuus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Inimene ei vaja iga kuu uusi riideid ja jalanõusid märgitud summas. Muus osas on loetelus märgitud kulu mõistlik ja põhjendatud. Justiitsministeeriumi tellimisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbiviidud uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatislõpparuande kohaselt 13-17 aastaste laste standardeelarve meetodi põhjal on 419 eurot kuus (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf.). Uuringu kohaselt (vt lk 40) sellele vanuserühmale on kõige suuremaks kuluartikliks toit. Selles vanuses on lastel üsna suur energiavajadus ning seega on loogiline, et toidukulu on kõige suurem. Toidukulule järgnevad riiete ja jalanõude kulu, vastavalt 133 eurot (toit), 50 eurot riided ja jalanõud. Analoogia korras võiks eeltoodud vanusegrupi vajaduspõhist kulu ligikaudselt kohaldada ka 18aastaseksnoore suhtes. 4 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja igakuised põhjendatud kulud on kokku 399,97 eurot (saadudu tulemus jagatakse kahega, kummagi vanema osa ca 200 eurot).
3. Hageja vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal 10.1 - V. G. ei tööta (TÖR-i andmete kohaselt viimane töökoht oli OÜ X - V. G. on OÜ X juhatuse liige, juriidilisel isikul OÜ X on seisuga 21.10.2022 maksuvõlg kokku summas 32 173,27 eurot (dtl 135). - Kostjal ei ole kinnisvara. - Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto Audi 80 reg nr XXX

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu 06.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-111-16).

1. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. 5 Täisealise lapse elatise nõue 292 eurot kuus olukorras, kus kummalgi vanemal on ülalpidamist vajav alaealine laps (ühine laps), ei ole vanemate sissetulekut arvestades nõutud suuruses põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis igakuiselt 200 eurot. Kohus arvestab seejuures kostja igakuist keskmist sissetulekut (800-1000 eurot), lahutab sellest alaealise lapse ülalpidamiskulu, samuti arvestab kostja eeldatavaid igakuiseid püsikulusid. Kohtu hinnangul ei kahjusta igakuine 200 euro suurune elatise makse kostja toimetulekut ning lahend on täidetav. Kohus arvestab muuhulgas ka kostja osalist töövõimet. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et V. G. tasus XXX hageja arvelduskontole 150 eurot (dtl 98).
2. Hageja nõuab hagiavalduses elatise väljamõistmist alates xxx(18-aastaseks saamisest), hagiavaldus on kohtule esitatud 22.08.2022.a. Kohus märgib, et

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus mõistab elatise välja alates xxx.a. tagasiulatuvalt, kuid elatise täitmisel tuleb arvestada kostja poolt xxx tasutud 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V. G.lt E. G. kasuks elatise tagasiulatuvalt alates xxx.a kuni 21.08.2022 summas eurot (200/31*46=296,77-150) ja alates 22.08.2022 igakuiselt 200 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui E. G. 21-aastaseks saamiseni.

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6