KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17316 Tsiviilasi V. D.i kohustustest vabastami

) § 175 lg-le

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitas oma seisukoha võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu), kes tõi esile, et võlgnikul oli perioodil 26.07.2017 kuni 01.04.2019 sõlmitud tööleping V OÜ-ga ametinimetusega tegevdirektor. Nimetatud ettevõttes sai võlgnik miinimummääras töötasu. Kehtivad töölepingud puuduvad. V OÜ on võlgniku enda ettevõte. Võttes arvesse, et võlgnik oli ettevõttes praktiliselt ainuke töötaja, sh ka tegevdirektor, siis ei ole usutav, et võlgniku töötasu oli vastavuses tema tegeliku tööpanuse ja oskustega ning tööturul vastava ametikoha keskmise palgaga. Olemasoleva informatsiooni pinnalt ei nähtu, et võlgnik oleks tegelenud aktiivselt oma sissetulekute suurendamise ja tasuvama töö leidmisega. Ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid võlgnikul leidmast kohustustest vabastamise menetluse ajal paremini tasustatavat tööd kui seni. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võla jääk on 5387,18 eurot. Maksuhaldur ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. 01.09.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku V. D.i ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldaja ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta töötas enda ettevõttes ja sai seal poolteist aastat minimaalset töötasu. Aastatel 2017 kuni 2019 õppis xxxx koolis.
2. aastal määrati puue, mis kehtis kuni
3. Võlgnik on töötukassas arvel ja plaanib teha c-kategooria juhiload, et leida tööd. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja ta kohustustest vabastada. 01.09.2022 andis võlgnik kohtule

§ 175lg 4 alusel võlgniku vande.

Kohus andis 01.09.2022 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 28.09.2022 oma tervisliku seisundi ja tasuvama töö otsimise osas tõendite esitamiseks. Võlgnik esitas 26.09.2022 kohtule lõputunnistuse koopia, väljavõtted e-kirjadest töökoha otsimise asjus ja tõendid tervisliku seisundi kohta. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 01.09.2022 ära võlgniku, võlausaldaja ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 01.09.2022 andis võlgnik kohtule

§ 175

lg 4 alusel võlgniku vande.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul on võlgnik teinud võlausaldajale vaid ühe väljamakse summas 72 eurot. Kohus selgitab, et võlgnikul oli pea terve menetluse kestel määratud töövõimetoetus tulenevalt tema tervislikust seisundist. Võlgnik esitas kohtule ka oma ravilugude väljavõtted, millest nähtuvad alates 09.01.2017 sagedased arsti poole pöördumised seoses erinevate kaebustega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et üheks piiranguks tasuvama töö leidmisel oli võlgniku tervislik seisund. Vaatamata eeltoodule töötas võlgnik endale kuuluvas ettevõttes tegevjuhina saades töötasu seaduses ettenähtud miinimummääras. Kuigi võlausaldaja leiab, et see ei ole usutav, et võlgniku töötasu oli vastavuses tema tööpanuse ja oskustega, siis kohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise väitega. Ainuüksi ametinimetusest ei ole võimalik üheselt tuletada, mida selle ametikoha tegelikud tööülesanded ette näevad. Erinevates suuruses ja valdkondades tegelevate ettevõtete tööülesanded, sh töömahud võivad märkimisväärselt erineda. Arvestades, et äriregistri andmetel on tegemist väikese ettevõttega, millel on ka väike puuduv käive, siis ei saa tõsikindlalt väita, et võlgniku tööpanus oli suurem, kui talle makstav tasu. Vastuseks võlausaldaja vastuväidetele kohus märgib ka, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel lõpetanud xxxx neljanda taseme kutseõppe õppekava xxxx erialal ja saatnud erinevatesse autoremonditöökodadesse e-kirju töökoha saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on, arvestades ka tema tervislikku seisundit, andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku V. D.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb V. D.i tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku V. D.i majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate V.

D.i (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik