← Eesti

1-22-1608/57

Obsah (10)§ 180§ 322§ 326§ 245§ 47§ 248§ 199§ 318§ 339§ 247

1-22-1608 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-1608 Kohtukoosseis Orvi Koik, Pavel Gontšarov ja

§ 180

lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ositi igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.

  1. Artur Boiko esitas apellatsiooni, milles märgib, et ei ole rahul kaitsja tööga, kuna kaitsja ei teinud oma tööd kohusetundlikult ja hoolsalt. Leiab, et kaitsja poolt märgitud tasu ei vasta tehtud tööle ja kvaliteedile. Artur Boiko leiab, et kuna tema maksab kaitsja teenete eest, siis on tal õigus korrigeerida tasu vastavalt osutatud teenuste reaalsele mahule. Artur Boiko palub LISA 1 - 194,40 asendada 97,20, LISA 2 - 226,80 asendada 129,60, LISA 4 - 97,20 asendada 48,60, LISA 5 – 130,80 asendada 65,40, LISA 6 - 194,40 asendada 82,80, LISA 3 – 448,80 asendada 189,
  2. Kaitsja käitumisest ei paista, et ta töötas viis tundi. PROKURÖRI SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

§ 322lg 3 ALUSEL: 4.

Riigiprokurör palub jätta esitatud apellatsioon

§ 326lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.

Prokurör märgib, et vastavalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.06.2022.a otsusele nr 122-1608 mõisteti Artur Boikolt süüdimõistva kohtuotsusega välja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ning määratud kaitsja tasu kogusummas 1 536,00 eurot.

§ 245

lg 1 näeb ette kokkuleppes märgitavad nõutavad elemendid, sh

§ 245

lg 1 p 12 sedastab, et kokkuleppes märgitakse võimaluse korral süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud absoluutsummana.

§ 245

lg 1 p-s 12 kasutatav sõnastus, et võimaluse korral märgitakse hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud absoluutsummana on mõistetav, kuivõrd riigi poolt määratud kaitsjal on lubatud esitada tasutaotlusi kuni kohtu nõupidamistuppa suundumiseni, siis ei ole üldjuhul riigi poolt määratud kaitsja tasude lõpliku suuruse kajastamine ajaliselt varem sõlmitud kokkuleppes võimalik. Käesolevas asjas oli kohtuotsuse tegemise aluseks prokuratuuri, süüdistatava Artur Boiko ja tema kokkuleppel kaitsja vahel 17.05.2022.a kohtuistungi eel allkirjastatud kokkulepe, mille punktist 7 nähtuvalt kohustus Artur Boiko kokkuleppe kohaselt tasuma määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasud kogusummas 860,40 eurot ning määratud kaitsjale kohtumenetluse eest makstav tasu. 17.05.2022.a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav Artur Boiko kinnitas kohtuistungil kohtu küsimustele vastates, et ta on prokuratuuri ja kaitsjaga sõlmitud kokkuleppes kokku leppinud, et temalt mõistetakse välja menetluskulud, mis moodustuvad kohtueelses menetluses kaitsja kuludest ühes asjas 471,60 eurot ning teises asjas 388,80 eurot, samuti sundraha summas 981,00 eurot ning kohtumenetlusega seotud õigusabi kulud. Kohtuistungi protokollist nähtub seegi, et kohtuistungite osas lisandub kaitsja kinnitusel menetluskuludena 643,20 eurot, s.o kaitsja ei olnud enne kokkuleppe sõlmimist kohtule esitanud kõiki tasu taotlusi, ent avaldas kogusumma kohtuistungil suuliselt. Seega ei olnud kaitsja tasude kogusumma süüdistatavale üllatuslik. Riigikohus on lahendis 3-1-1-47-16 2

(5)1-22-1608 jaatanud võimalust täpsustada kokkulepet kohtuistungil protokolliliselt. Käesoleval juhul nähtubki kohtuistungi protokollist, et kõik osapooled aktsepteerisid kaitsja Madis Mahlapuu kohtuistungil avaldatud kaitsjakulude täpsustatud suurust, süüdistataval täiendavaid küsimusi ega taotlusi ei olnud ning enne kohtu nõupidamistuppa otsust tegema minemist keegi osapooltest, sh Artur Boiko sõlmitud ning kohtuistungil avaldatud kokkuleppest ei loobunud. Süüdistatava seisukoht prokuröri vastusele 5. Kaitsja poolt täiendavalt taotletud summa 643.20 eurot ei ole kaitsja kohtus käimise kulu lepingu kehtivuse arvestamise. Kaitsja oli nendest kuludest lepingu sõlmimise ajal teadlik, kuid ei palunud lepingut muuta. Need asjaolud olid kohtule ilmsed. Seega muutis maakohus omal algatusel lepingu tingimusi menetluskulude hüvitamise osas. Artur Boiko ei vaidlusta tingimusi, millega lepingut allkirjastades nõustus, vaid vaidlustab pärast lepingu allkirjastamist kohtu poolt tehtud muudatusi. Kohus küsis 17.05.2022, kas tal on lepingu kohta mingeid küsimusi. Sellele vastuseks väljendas kohtule muret menetluskulude pärast, kuna ütles, et “kuidas ma maksan selliseid menetluskulusid, kuna mul on nii palju võlgu”. Seega, väljendas ta oma rahulolematust menetluskulude tõusuga. Lisaks märgib, et 01.06.2022.a tunnustas maakohus minu õigust vaidlustada kaitsja menetluskulud. Prokuröri viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-47-16 ei ole asjakohane, kuna seal käsitletakse

§ 180lg 3 kohaldamise asjaolusid.

Ma palun alandada kaitsja teenuste maksumust mitte minu halva majandusliku olukorra (

§ 180

lg 3), vaid kohustuse ebaausa täitmise tõttu kaitsja poolt (

§ 47lg 2 rikkumine ).

Kaitsja tegevusega rikuti Euroopa konventsiooni artiklist 6 tulenevad võrdsuse võimaluste põhimõtet. Pooltel on õigus ja peaks olema võimalus teada ja kommenteerida kogu tõendite hulka, kuid kaitsjal ei ole võimalik mind asjaga kurssi, kuna ta ei saa asja tõlkida. Eesti riik süüdistab mind kriminaalkuriteos ja tema ei saa end õigustada, sest kaitsja ignoreerib teda ja temal pole muud võimalust end õigustada - välja arvatud kaitsja kaudu. Leiab, et puudub alus kohaldada

§ 326lg 3.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Artur Boiko apellatsioon, mis puudutab menetluskulusid tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus
  3. veebruari
  4. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et
  5. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

  1. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates
  2. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste 3

(5)1-22-1608 lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm nr 3-1-1-7-16).

  1. Artur Boiko, ei ole viidanud menetluskulude osas ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Artur Boiko kaebus menetluskulude osas jätta läbi vaatamata.
  2. Artur Boiko, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul on sõlmitud kokkulepe (III kd, tl 50-52 pöördel), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ja nende ositi hüvitamine

§ 180lg 3 alusel.

Kokkuleppes on üheselt märgitud, et välja mõistetavad kohtueelse menetluse kulud on 860,40 eurot, millele lisanduvad riigi poolt määratud kaitsjale vandeadvokaat Madis Mahlapuule kohtumenetluses osalemise eest makstav tasu ning sundaraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981,00 eurot. Seega on Artur Boiko nõustunud, et lisaks 860,40 eurole lisanduvad veel kaitsjale kohtumenetluses osalemise eest makstav tasu. Artur Boiko kinnitas enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele.

  1. Kokkulepe on teist korda avaldatud kohtuistungil, kus Artur Boiko kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (III kd, tl 53-55). Ühtlasi on süüdistatav kohtule märkinud, et tal on arusaadav, et kaitsja kuludele 471,60 eurot ja 388,80 eurot (kokku 860,40 eurot) kaasnevad ka õigusabi kulud, mis on juba seotud kohtumenetlusega. Süüdistatava küsimus seoses menetluskuludega oli ainult nende täitmise järjekorraga seoses. Kaitsja on märkinud, et menetluskuludena kohtumenetluses lisandub 643,20 eurot. Süüdistataval pärast kaitsja poolt nimetatud menetluskulude summat täiendavaid küsimusi ega taotlusi ei olnud, kuigi kohus seda küsis. Lisaks lisandus kaitsja kuludena 32,40 eurot kohtuotsuse kuulutamisel osalemine
  2. juuni 2022 toimunud kohtuistungil. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.
  3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 318

lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Artur Boiko apellatsiooni menetluskulude osas läbi vaatamata.

  1. Artur Boiko ei ole apellatsioonis viidanud küll ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, kuid apellatsiooni sisust võib teha järelduse, et Artur Boiko viitab asjaolule, et justkui oleks rikutud tema kaitseõigust, kuna kokkuleppemenetluses ei teinud kaitsja oma tööd kohusetundlikult ja hoolsalt.
  2. Kolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 4

(5)1-22-1608 Kohtupraktika kohaselt on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik ka juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 15. Kolleegiumilt tuleb märkida, et ei ole alust väita, et Artur Boiko poolt väljendatud kokkuleppe sõlmimise tahe oleks kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või ta oli eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest, seoses kaitsja puuduliku tööga. 16. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada

§ 247

lg 2 teise lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p 26.1). Süüdistatav Artur Boiko ei ole märkinud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse seoses kaitsja puuduliku tööga. Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub kokkuleppega, sh temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda

  1. peatüki
  2. jao rikkumiseks (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-11-81-11 p 27 tooduga. Süüdistatav ei märkinud kordagi kohtuistungil, et ei ole rahul kaitsja tööga kohtueelses menetluses või kohtumenetluses. Seega puudub alus asuda seisukohale, et kaitsja ei ole kohusetundlik või on teinud oma tööd hooletult ja jätnud süüdistatava ilma kaitseõigusest.
  3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 326lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava Artur Boiko apellatsiooni selles osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.