← Eesti

1-20-6729/38

Obsah (4)§ 75§ 68§ 74§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 18. november 2022 Kohtuasja number 1-20-6729 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Maarika Kuusk Kohtuasi süüdimõistetu Elena Rusaku (isiku

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Elena Rusakut pöörduma hiljemalt 2 nädala jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku sõltuvusravi osakonda ning alluda sealsele statsionaarsele ravile raviarsti poolt vajalikuks peetava aja jooksul, kuid mitte kauem kui kestab Elena Rusakule käesoleva määrusega pikendatud katseaeg.

  1. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  2. Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2020 otsusega tunnistati Elena Rusak süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka E.

Rusaku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see vangistus tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata ning E. Rusak allutati katseajaks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab E. Rusak järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, ei tohi vastavalt

§ 75

lg 2 p-le 2 tarvitada alkoholi, peab vastavalt

§ 75

lg 2 p-le 5 alluma alkoholitarvitamise häire ravile ning peab vastavalt

§ 75

lg 2 ple 8 läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti E.

Rusakult lisakaristusena ära ka sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

  1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
  2. augustil 2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata E. Rusaku vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et E. Rusak on rikkunud neljal korral (2., 4.,
  3. ja
  4. mail 2022) alkoholi tarvitamise keeldu ja kahel korral (
  5. ja
  6. mail 2022) registreerimiskohustust.
  7. Kohtuistungil
  8. septembril 2022 jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde, kuid lisas veel seda, et E. Rusakul tuvastati alkoholijoove ka
  9. augustil
  10. Selle kohta esitas kriminaalhooldusametnik kohtule Politsei- ja Piirivalveameti teavituse ning E. Rusaku kirjaliku seletuse. E. Rusak palus jätta vangistus täitmisele pööramata ja kriminaalhooldust pikendada või määrata talle vangistuse asemel üldkasulik töö. Vaidlustatud kohtumäärus
  11. Tartu Maakohus rahuldas
  12. septembri 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras E. Rusaku kandmata vangistusosa 5 kuud ja 27 päeva täitmisele, põhjendades seda järgmiselt.
  13. Peipsiääre Vallavalitsuse
  14. mai 2022 e-kirjast kriminaalhooldusametnikule nähtub, et lastekaitsespetsialistile laekus E. Rusaku tütrelt info, et ema tarvitab uuesti alkoholi. Selle info põhjal tegi lastekaitsespetsialist
  15. mai 2022 hommikul kodukülastuse ja avastas, et E. Rusak magas põrandal ning tal olid silmnähtavad joobeseisundile viitavad tunnused. E. Rusak rääkis, et ta võttis ravimit ja peab minema magama, sest peab lapse lasteaiast ära tooma. Lastekaitsespetsialist tegi sama päeva õhtul kella 17.30 paiku uue kodukülastuse, E. Rusak oli jätkuvalt tugevate joobeseisundile viitavate tunnustega (tasakaaluhäired, seosetu jutt, alkoholilõhnad) ning rääkis, et ta võttis rohtu ja peab magama minema.
  16. mail 2022 tehti uus kodukülastus, kuid E. Rusak telefonikõnedele ei vastanud ja ust koputustele ei avatud.
  17. juuni 2022 selgitas E. Rusak kirjalikult, et tal tekkis tugev kurguvalu ja ta võttis pipraviina ning arsti poolt välja kirjutatud ravimit ja jäi magama. Politsei- ja Piirivalveameti teavitusest nähtub, et E. Rusakul tuvastati
  18. mail 2022 alkoholijoove 1,46 mg/l, mida tõendab ka
  19. mai 2022 indikaatorvahendi kasutamise protokoll.
  20. juunil 2022 selgitas E. Rusak kirjalikult, et ta võttis pipraviina, kuna soovis kurku ravida.
  21. mai 2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et E. Rusakul tuvastati alkoholijoove 1,380 mg/l kohta ning väliste joobetunnustena esinesid tal määrdunud välimus, vigastused näos, alkoholilõhn, väga aeglane reaktsioon, arusaamatu kõne, taju- ja mäluhäired, väga häiritud tasakaal ja koordinatsioon ning unisus.
  22. juuni 2022 selgitas E. Rusak kirjalikult, et ta ravis pipraviinaga kurku, kuna see valutas väga kõvasti ja arsti määratud rohud ei aidanud.
  23. mai 2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et E. Rusakul tuvastati alkoholijoove 2,445 mg/l kohta ning väliste joobetunnustena esinesid tal alkoholilõhn, väga aeglane reaktsioon, aeglane kõne, taju- ja mäluhäired, väga häiritud tasakaal ja koordinatsioon ning unisus ja apaatsus. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt toimetati E. Rusak
  24. mail 2022 kainenema, sest ta oli tugevas joobes, teiste isikute suhtes agressiivne ja oli tarvitanud füüsilist vägivalda. Kainenemisele paigutamisel tuvastati E. Rusakul alkoholijoove 1,63 mg/l kohta.
  25. juuni 2022 selgitas E. Rusak 2

(6)kirjalikult, et ta ei ole kedagi löönud ja ta magas.
  1. augustil 2022 saatis Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalhooldusametnikule e-kirja teel teate selle kohta, et E. Rusakul tuvastati sel päeval alkoholijoove 1,12 mg/l kohta ning
  2. septembri 2022 kirjalikus seletuses tunnistas E. Rusak, et oli tarvitanud pereprobleemide tõttu õlut. Neid asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul alkoholi tarvitamise keelu rikkumised tõendatud ning mõjuvaid põhjuseid E. Rusakul neile rikkumistele ei olnud.
  3. Registreerimislehelt nähtub, et E. Rusak ei käinud
  4. aprillil ega 18.,
  5. ja
  6. mail 2022 registreerimas. Ta ise põhjendas seda
  7. juuni 2022 kirjalikus seletuses halva enesetundega seoses paanikahoogudega ja sellega, et ta pidi võtma rahusteid. Samas nähtub E. Rusaku perearsti raviloost nr 103, et E. Rusak oli joonud paremal pool kaelapiirkonnas olevate valude tõttu
  8. mail 2022 pool liitrit viina ning
  9. mail 2022 oli ta joonud õlut. Seetõttu leiab kohus, et E. Rusakul ei esinenud
  10. mail 2022 registreerimisele mitteilmumiseks mõjuvat põhjendust. Ka erakorralises ettekandes ette heidetud
  11. mai 2022 registreerimiskohustuse rikkumine on põhjendamata, sest kuigi E. Rusak viitas haigeks olemisele, ei esitanud ta selle kohta arstitõendit.
  12. E. Rusakul on ilmselgelt probleeme alkoholi tarvitamisest hoidumisega, mis on kaasa toonud ka kriminaalhoolduse nõuete rikkumised. Ta on tugevas alkoholisõltuvuses ning kasutab oma tervislikku seisundit ja perekondlikke probleeme vabandusena alkoholi tarvitamisele. E. Rusak on tarvitanud korduvalt alkoholi sellises koguses, mis ilmselgelt on alkoholi liigtarvitamine ning on ilmselt päädinud ka teadvusekaotusega (laste juuresolekul põrandal magamine). Samuti on ta tarvitanud alkoholi koos ravimitega. Terviseprobleeme alkoholiga ei ravita, vaid selles osas tuleb abi saamiseks pöörduda arsti poole. E. Rusak vajab radikaalseid sekkumismeetmeid, nt statsionaarset ravi või rehabilitatsioonikeskuses viibimist (ravi peab olema stabiilne ja pikaajaline), ning samuti tuleb välistada tema igasugune ligipääs alkoholile. Siiski ei ole E. Rusak motiveeritud pikaajalisele statsionaarsele sõltuvusravile pöörduma ega olegi kohtu hinnangul huvitatud oma sõltuvuskäitumist muutma. Järelikult on karistuse kandmine vabaduses ennast tema puhul praeguseks ammendanud. Katseaja pikendamine ja lisakohustuste määramine suure tõenäosusega E. Rusaku käitumist õiguskuulekamaks ei muudaks, sest ta jätkaks alkoholi kuritarvitamist. Kuna senini ei ole E. Rusak ravi vajalikuks pidanud ja on sellest keeldunud, ei ole kohus veendunud, et ka nt ravikohustuse määramisel E. Rusak reaalselt pikaajalisele sõltuvusravile pöörduks ja sellele arsti määratud tingimustel alluks. E. Rusak on enda sõnul valmis käima edasi ambulatoorsel ravil. See aga seni tema alkoholi tarvitamisele piiri pannud ei ole. Seetõttu on põhjendatud pöörata tema vangistust täitmisele. Tingimisi mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamine võimalik ei ole: lähtuvalt

§ 74

lg-st 4 on võimalik vaid täiendavate kohustuste määramine, katseaja pikendamine või karistuse täitmisele pööramine. Määruskaebus

  1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Rusaku kaitsja vandeadvokaadi abi Rando Usin, taotledes maakohtu määruse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  2. E. Rusak tunnistab temale ette heidetud rikkumisi ja see näitab, et ta mõistab oma tegude ebaõigsust. Ta kahetseb, palub võimalust jätkata karistuse kandmist vabaduses, on nõus võtma endale täiendavaid kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule ning on nõus ka katseaja pikendamisega. Kaitsja hinnangul ei ole E. Rusaku rikkumised sedavõrd rasked, et peaksid kaasa tooma tema vanglasse saatmise. Kaitsja nõustub kohtu seisukohaga, et E. Rusakul on ilmselged alkoholiprobleemid ning ta vajab sellega seoses radikaalset sekkumist. Ka kriminaalhoolduse nõudeid rikkus E. Rusak osaliselt alkoholisõltuvuse tõttu, millele lisaks on tema käitumist mõjutanud veel psüühikaprobleemid. Nimelt pani E. Rusak rikkumisi toime võrdlemisi lühikese perioodi vältel, mil tal olid probleemid lastega ja see omakorda mõjutas tugevalt tema psüühikat. 3

(6)Siiski ei saa öelda, et E. Rusaku kriminaalhooldus on täielikult läbi kukkunud ning vabaduses tema jaoks kohta ei ole. Seda enam, et uusi süütegusid ei ole ta toime pannud.
  1. Ebaõige on ka väita, et E. Rusak ei ole abi otsinud või soovinud. Määruskaebusele lisatud Peipsiääre valla sotsiaalkomisjoni aseesimehe ja volikogu liikme I.O.
  2. juuni 2022 pöördumisest sotsiaalkomisjoni esimehe M.H. poole nähtub, et E. Rusak pöördus juba varem abi saamiseks valla poole, kuid vajalikku või õiget abi ta ei saanud. Samuti külastas E. Rusak
  3. septembril 2022 psühhiaater V.H., kelle kirjutatud nimekirjast nähtub, et E. Rusakule on määranud järgmised ravimid: Argofanz, mida kasutatakse mh selliste näidustuste raviks nagu depressioon, depressiooni retsidiivide profülaktika, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire, paanikahäire, agorafoobiaga või ilma; Orfiril, mida kasutatakse epilepsia ja bipolaarse meeleoluhäire puhul esineva mania episoodi ravi puhul; Trileptal, mida kasutatakse epilepsia raviks; Somnols, mida kasutatakse lühiajaliste unehäirete raviks; Naltrexone, mida määratakse opioidisõltuvuses olnud detoksifitseeritud patsientidele täiendavaks raviks lisaks psühhoteraapiat sisaldavale raviprogrammile ja absistentsi toetamise puhul alkoholisõltuvuse korral. Nende ravimite kirjelduste põhjal saab järeldada, et tegemist on tugevate ravimitega, mida patsientidele ei määrata kergekäeliselt, vaid selleks peab olema tungiv vajadus. Kuna E. Rusak on teadlik, et tal on psühholoogilised probleemid ja alkoholisõltuvus, pöörduski ta ravi saamiseks arsti poole, kes määras talle eelmainitud ravimid. On üldtuntud asjaolu, et ravimeid, eelkõige psühhotroopseid ravimeid ei tohi kasutada koos alkoholiga, mistõttu peabki E. Rusak saama jagu alkoholisõltuvusest, et ravimid ja teraapia saaksid teda aidata psühholoogiliste probleemidega võitlemisel.
  4. Kohtuistungil selgitas E. Rusak, et ta on nõus jätkama ambulatoorset ravi, kuid statsionaarsele ravile või rehabilitatsioonikeskusesse ta pöörduda ei soovi. Seda ei öelnud E. Rusak aga mitte seepärast, et ta ei ole enda sõltuvuskäitumise muutmisest huvitatud, vaid ta kartis puuduliku informatsiooni tõttu, et ei saa pika raviperioodi vältel üldse oma lapsi näha ega nendega suhelda. Kaitsja hinnangul on inimlikult mõistetav, et ema ja laste vaheline kiindumus on niivõrd tugev, et ema soovib iga hinna eest lapsi näha ja nendega suhelda. Kui E. Rusak külastas
  5. oktoobril 2022 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku sõltuvushäirete keskuse psühhiaatrit dr T.R-P., selgitas psühhiaater talle Lootuse küla programmi täpsemat olemust. Kuuldes, et ravi kestel on võimalik lastega suhelda ja lapsed võivad teda Lootuse külas külastada, muutis E. Rusak oma seisukohta Lootuse küla raviprogrammi osas ning on nõus selles osalema. Ühtlasi oli E. Rusak nõus osalema ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku sõltuvusravi osakonnas statsionaarses ravis, mida kinnitab E. Rusaku raviarsti
  6. oktoobri 2022 teatis, et E. Rusak on statsionaarse ravi järjekorras.
  7. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kaitsja, et vangistus ei ole E. Rusaku puhul kõige õigem vahend karistuse eesmärkide saavutamiseks, vaid tegeleda tuleb tema probleemide juurpõhjustega. Vangistusel võiks olla E. Rusaku puhul hoopis vastupidine efekt, sest see võib tema niigi haprale psüühikale mõjuda vägagi kahjustavalt ja süvendada veelgi tema vaimseid probleeme.
  8. Pärast kaebuse esitamist saatis kaitsja ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
  9. novembri 2022 E. Rusaku tsiviilasjas ärakuulamise protokolli. See protokoll puudutab Peipsi Valla avaldust peatada E. Rusaku hooldusõigus tema 5-aastase tütre X.X üle. Ülekuulamisel leidis E. Rusaku esindaja vandeadvokaat Meelis Masso, et olukord on läinud paremaks ja ka vallasekretär H.M. asus seisukohale, et olukord pole päris lootusetu. E. Rusak selgitas, et ta püüab oma alkoholiprobleemist võitu saada ja talle määrati hiljuti poole aasta pikkune ravimite tarvitamise programm. Kohus pani asja edasise arutamise pausile, viidates vajadusele oodata ära, kas E. Rusak saadetakse vanglasse või mitte. 4
(6)Ringkonnakohtu seisukoht 14. Tulenevalt

§ 74

lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo.

  1. Vaidlust ei ole selles, et E. Rusak on katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust ning mõjuvaid põhjuseid tal neile rikkumistele ei olnud. Vaidlusküsimus on selles, kuidas tuleks neile rikkumistele reageerida. Maakohus pidas põhjendatuks pöörata E. Rusaku vangistus täitmisele, kuid ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluses ilmnenud uusi asjaolusid arvestades on võimalik reageerida E. Rusaku rikkumistele leebemal viisil.
  2. E. Rusaku käitumist, sh ka registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi on eelkõige mõjutanud tema sõltuvus alkoholist ning lisaks sellele mõnevõrra ka (muud) psühholoogilised probleemid. Seetõttu on E. Rusaku edasise probleemkäitumise riski maandamiseks kõige olulisem tegeleda just nende teemadega. Kuigi ka seniselt on E. Rusak otsinud oma sõltuvusprobleemi ja ilmselt ka psühholoogiliste probleemidega seoses abi, käies alkoholismiravi protseduuridel ning psühhiaatri vastuvõtul, ei ole need tegevused talle soovitud mõju avaldanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et E. Rusak vajab radikaalsemaid sekkumismeetmeid, nt statsionaarset ravi või rehabilitatsioonikeskuses viibimist. Tõsi, E. Rusaku poolt maakohtu istungil avaldatut arvestades leidis maakohus õigesti, et E. Rusaku nõusolek neile meetmetele allumiseks on küsitav ning seetõttu ei saa maakohtule ette heita ka vangistuse täitmisele pööramise otsustust. Samas viitab kaitsja määruskaebuses sellele, et E. Rusak ei olnud nõus statsionaarsele ravile ega rehabilitatsioonikeskusesse pöörduma seetõttu, et kartis puuduliku informatsiooni pinnalt, et tal ei võimaldata raviperioodil näha oma lapsi. Arvestades E. Rusaku poolt maakohtu istungil avaldatut, on selline selgitus ringkonnakohtule ka usutav. Nähtuvalt määruskaebusest pöördus E. Rusak aga pärast maakohtu määruse tegemist SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku sõltuvushäirete keskuse psühhiaatri vastuvõtule, kes selgitas talle rehabilitatsioonikeskuse programmi täpsemat olemust ning kuuldes, et ta saab selle programmi kestel lastega suhelda, oli E. Rusak siiski nõus rehabilitatsioonikeskusesse pöörduma. Samuti on ta nõus pöörduma SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku sõltuvusravi osakonda statsionaarsele ravile. Seda kinnitab määruskaebusele lisatud teatis selle kohta, et E. Rusak on pandud sealsesse ravijärjekorda. Et E. Rusak võib tõesti soovida oma alkoholiprobleemist võitu saada, nähtub mõningal määral ka tema tsiviilasjas ärakuulamisel antud ütlustest. Neid asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjust eeldada, et E. Rusak on tõesti valmis alluma statsionaarsele ravile või pöörduma rehabilitatsioonikeskusesse, et oma sõltuvusprobleemiga adekvaatselt tegeleda ning maandada seega oma edasise probleemkäitumise riski.
  3. Tõsi, kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi on E. Rusakul palju: praeguse erakorralise ettekande menetluses on tuvastatud seitse rikkumist ja lisaks on kriminaalhooldusametnik teda varem juba korra alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu hoiatanud. Siiski tuleb selle kõrval arvestada ka seda, kuidas oleks võimalik E. Rusaku edasist käitumist kõige paremal viisil õiguskuuleka elu elamiseks positiivses suunas mõjutada. Peamiseks riskiteguriks E. Rusaku õigusvastasele käitumisele on tema sõltuvusprobleem ja selle probleemi lahendamisel on tõenäoliselt rohkem abi loota asjakohasest ravist kui vanglasse saatmisest. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et E. Rusak väärib veel ühte võimalust jätkamaks oma elu ettenähtud tingimustel väljaspool vanglat. Seda enam, et juriidiliselt on tegemist esmakordselt kriminaalkorras karistatud isikuga (karistusregistri õiendist nähtuvad varasemad E. Rusaku kaks kriminaalkaristust peaksid olema praeguseks arhiveeritud), kes on esmakordselt ka kriminaalhooldusel ning praegune erakorraline ettekannegi 5

(6)on E. Rusaku jaoks esmakordne. Niisiis ei ole tegemist inimesega, kes oleks eelnevalt tema suhtes üles näidatud usaldust kuritarvitanud. Kui E. Rusak siiski edaspidigi õiguskuulekalt ei käitu, saab kriminaalhooldusametnik esitada kohtule juba uue erakorralise ettekande ning kohus saab E. Rusaku ikkagi vanglasse saata. 18. Niisiis peab ringkonnakohus põhjendatuks anda E. Rusakule veel üks võimalus ja jätta tema vangistus täitmisele pööramata, määrates talle selle asemel

§ 75

lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse pöörduda hiljemalt 2 nädala jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku sõltuvusravi osakonda ning alluda sealsele statsionaarsele ravile. Et praeguseks on E. Rusaku katseaeg aga Tartu Maakohtu

  1. oktoobri 2020 otsuse järgi lõppenud, siis tuleb käesoleva määruse jõustumisest pikendada ka tema katseaega: vastasel juhul ei ole võimalik teda kohustuslikult ravile suunata ega ka kontrollida, et ta sellele ravile allub. Arvestades E. Rusaku rikkumiste rohkust, temale vajaliku ravi võimalikku kestust ning vajadust kontrollida, kas ta seda ravi järgib ja kas see on tulemuslik, peab ringkonnakohus põhjendatuks pikendada E. Rusaku katseaega 6 kuu võrra alates käesoleva määruse jõustumisest. Pikendatud katseajal peab E. Rusak järgima temale Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2020 otsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning lisaks temale käesoleva määrusega

§ 75lg 2 p 5 alusel määratud kohustust.

Statsionaarsele ravile peab E. Rusak alluma raviarsti poolt vajaliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui kestab temale käesoleva määrusega pikendatud katseaeg.

  1. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. septembri 2022 määruse, jätab E. Rusakule Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2020 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata. Määruskaebuse ringkonnakohus rahuldab. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.