Kohtuotsus saata hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et ta on tasunud laenulepingu L89001314729 katteks perioodil 15.12.2017 kuni 15.04.2020 kokku 4 937.71 eurot. Kuid nimetatud maksest vaid osa läks põhivõla katteks, sest teine osa kattis kokkulepitud intressi maksed. Hageja esitatud kontoväljavõtte kohaselt (06.07.2022 menetlusdokumendi lisa 3) oli kostja põhivõla jääk 16.04.2020 seisuga 5 578.60 eurot. Hageja esitatud arvestus on õige, sest laenu tagastamise esimesel aastal oli maksegraafikujärgne intressimakse suurem kui põhivõla makse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 578,60 eurot. 3 15. 16.04.2020 sõlmitud kokkulepe nr L89003540672 lepingu nr L89001314729 muutmiseks (hagiavalduse lisa 1) sisaldab kõiki seadusega kooskõlas olevad kokkuleppeid: laenusumma on 15.12.2017 sõlmitud laenulepingu põhivõla jääk, so 5 578.60 eurot; intressimäär on 14.90 % aastas; viivise määr on 14.90 % aastas, so 0,04% päevas; krediidi kogukulu on 2 010.50 eurot ning krediidi kulukuse määr on 16.71 % aastas (
Igakuine laenulepingu haldamise tasu on samuti lepingus kokku lepitud ja maksegraafikus näidatud. Laenulepingu muudatus on allkirjastatud kostja poolt koos lisadega (konteineris), st koos maksegraafikuga, laenulepingu tingimustega ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Seetõttu on paljasõnalised kostja vastuväited tema teadmatuse kohta laenulepingu üldtingimustest ning tema kui tarbija informeerimata jätmisest. Nii maksegraafikust kui ka teabelehest nähtub, et laenulepingu muutmise kokkuleppega kohustus kostja maksma põhivõla ja kõrvalnõuded kogusummas 7 589.10 eurot. Seega lepingu täitmise korral oleks kostja pidanud laenuandjale maksma praktiliselt sama summa mida praegu hageja nõude loovutuse saajana kostjalt nõuab. 16.
lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on jätnud tasumata kõik lepingust L89003540672 ja selle lisaks oleva maksegraafikust tulenevad maksed nii põhivõla kui ka intressi osas. Kohtu hinnangul on seadusega kooskõlas nii krediidi kulukuse määr kui ka üksikud kõrvalnõuded eraldi võetuna. Intressimäär 14.90 % aastas ei ole ebamõistlikult suur, vaid tagatiseta antavate laenude turul täiesti tavapärases suuruses. Intressimäär võib olla võrdne viivise määraga, tulenevalt
§-s 113 lg 1 viimases lauses sätestatust: kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisemäär on intressimäärast tulenevalt 0.04 % päevas, mis on vähem kui kahekordne seaduses sätestatud viivise määr ning ei ole kohtupraktika kohaselt tarbijat ebamõistlikult kahjustavas suuruses. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista enne laenulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud lepingus kokku lepitud intress perioodi eest 15.07.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest 4 summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on saatnud kostjale võlateatised 2.11.2020, 14.12.2020 ja 18.02.2021, so pärast laenulepingu ülesütlemist ja nõude loovutuse saamist (hagiavalduse lisa 6). Arvestades võlasumma suurust, on hagejal õigus kostjalt nõuda 50 euro suurust sissenõudmiskulude hüvitist. Pärast laenulepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjad on kõik tasulised, seega on hagejal õigus saada kolme saadetud kirja eest kokku 35 eurot ning 15 eurot hüvitist muude kulutuste katteks seoses kostja poolt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks 50 euro ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulu on esitatud taotluse kohaselt riigilõiv hagiavalduselt 700 eurot ja õigusabi kulu 980 eurot 6 tunni eest hinnaga 120 eurot/h ilma käibemaksuta. Lisaks on hagejal õigus saada hüvitist 20 euro ulatuses maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise eest, mida hageja samuti nõuab. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja on mitmete võlanõuetega tegelevate äriühingutega seotud ning tasu nõudmine käesolevas asjas hageja esindamise eest on põhjendamatu. Kohus sellega ei nõustu. Kohtumenetluse poolel on õigus osaleda menetluses ise või esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 1). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigilõivu tasumise kohustus ja selle suurus tuleneb seadusest, mistõttu 700 euro suuruse summa väljamõistmine kostjalt riigilõivu katteks on põhjendatud. Samuti on põhjendatud TsMS § 4842 alusel 20 euro suuruse menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses, väljamõistmine kostjalt. Hagimenetluses väidetava õigusabi maht on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Tegemist on ühel laenulepingu põhineva lihtsa võlanõudega, mistõttu põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 4,5 tundi. Õigusabi tasu määr 120 eurot/h vastab kohtupraktikale. Seega on kostjalt välja mõistetava esindajatasu suurus (4,5x120) 540 eurot. Kostjal tuleb maksta viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.