Obsah (7)

§ 6§ 29§ 108§ 171§ 2§ 23§ 150

2-22-9037 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2022. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-9037 Tsiviilasi

§ 6lg 1).

Asjaolud ja avaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud R Z avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik ei tööta, muu tulutoov tegevus ja arvestatav vara, mille baasil rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub. Võlgniku võlad ja kohustused kokku on ca 17 933,07 eurot. Võlgnik palub kohtul algatada tema pankrotimenetlus, kuulutada välja eraisiku pankrot ning rahuldada tema avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 5.09.
2. a nimetas kohus R Z ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 18 103,07 eurot ja realiseeritav vara puudub. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku kontode väljavõtteid viimase 5 aasta kohta ja saadud vastuseid ning leiab, et võlgniku pankrotiavalduses on palju väärinformatsiooni ning ebakõla maksejõuetuse põhjuste kohta. Pankrotiavalduse pinnalt on võimalik aru saada, et võlgniku puhul on tegemist endise tudengiga, kes pidi võtma laene tasulistes ülikoolides õppimiseks ja äraelamiseks, kuid kes ei suuda neid praegu tagastada töö puudumise tõttu. Konto väljavõtetest nähtub aga, et võlgnik on töötanud 2017-2019 aastatel X AS-s, ning tema palk varieerus 400 eurost 900 euroni (neto). Alates 2019 aastast kuni aprillini 2021 on võlgnik tegutsenud xxx (W, B , U , Y jne laekumised ning auto rendi eest arvete tasumine). Võlgniku poolt täiendavalt antud suulise seletuse kohaselt ei toonud antud tegevus tulu, vaid vastupidi kahjumit, mida korvati osaliselt ka laenurahaga. Halduril on hetkel rakse hinnata antud tegevuse rentaablust arvukate ülekannete tõttu, kuid sellisel juhul tõusetub küsimus, milleks oli vaja finantseerida kahjumlikku tegevust 3 aastat järjest. Samas tuginedes oma varasemale kogemusele ja teadmistele julgeb haldur eeldada, et isegi rendiauto kasutamisel taksoteenuste osutamisel võis võlgnik saada mitte vähem kui 1000 eurot kuus (neto).
2. Võlgnik on väitnud, et oli pankrotiavalduse esitamise ajal töötu ning ei saanud sõiduõpetaja erialal tööd leida. Samas on tema ettevõtluskontole toimunud laekumised õppetundide eest alates aprillist 2021 kuni juunini
3. Laekumised sõidutundide eest leiduvad ka võlgniku teistel kontodel (Swedbank AS ja LHV Pank ASs). Üldteada samuti on, et õppetundide eest on võimalik tasuda ka sularahas. Analüüsitud perioodil kandis võlgniku ema regulaarselt võlgniku kontodele märkimisväärseid summasid (200 - 2000), ainult 2021 aastal on ta kandnud võlgniku kontodele 5640 eurot. Võlgnik on läbinud 2021-2022 ka mootorsõidukijuhi õpetajate koolituse T T . Nimetatud baaskursuse hinnaks on 2 350 eurot. Muid väljaminekuid õpingute katteks ei ole haldur tuvastanud. Võttes arvesse ainult emalt saadud raha ning ka asjaolu, et 2 pankrotiavalduse kohaselt elab võlgnik ema juures, jääb laenude võtmise eesmärk küsitatavaks. Asjaolusid arvestades puudus võlgnikul vajadus võtta laene õppimiseks või toimetulekuks. Võlgniku poolt rahaliste vahendite kasutamise osas tuleb märkida, et tuvastatavad väljaminekud ei anna alust väita, et tegemist on makseraskustes oleva isikuga.
4. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. 6.

§ 29

lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik ei avaldanud soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. 7. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse.

§ 171

lg 2 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist ning p 5 kohaselt võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 8. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku väljaminekute pinnalt saab järeldada, et võlgnik on laenuraha raisanud, mis muuhulgas tähendab seda, et käesoleval juhul esinevad kogumis alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks

§ 171lg 2 ja 4 alusel.

9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku poolt pankrotiavalduses kohtule avaldatu ei vasta tegelikkusele. Kohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamise tõttu, kuivõrd esinevad

§ 171

lg 2 p 4 ja p 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on raisanud rahalisi vahendeid, millega on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku täitmata kohustuste põhjuseks on seega võlgniku tahtlik tegevus kohustuste täitmata jätmisel, mitte objektiivselt raske majanduslik olukord.

173 lg 1 järgi võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgniku menetluslik huvi ei ole käesoleval juhul suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes passiivsele ootusele, mis tooks kaasa kohustustest vabanemise. See ei ole aga kooskõlas

§ 2sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga.

Samuti puudub kohtul veendumus, et võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, mis eeldab siiski võlgniku töist tegevust ning aktiivset osavõttu menetlusest. 10. Vastavalt

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks 1 040 eurot (lisandub käibemaks 208 eurot). Kohus leiab, et tasunõue on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub ajutise halduri tasu võlgnikult väljamõistmisele.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi 3 vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub Svetlana Pildeni kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu summas 528 eurot (lisandub käibemaks 105,60 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4