1-22-6242 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-6242 Kohtukoosseis Pavel G

§ 48911

lg 1 p 1, § 50869 – 50874, asus seisukohale, et Riigipolitsei Vidzeme piirkondliku osakonna (Läti Vabariik) 25.03.2021. a otsust tuleb tunnustada ning tunnistada lubatavaks selle täitmine Eesti Vabariigis. Käesoleval juhul ei esine

§ 50871

nimetatud tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid.

§ 50870

p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega, eest. Antud juhul on tegemist liiklussüüteoga. Seetõttu ei eelda otsuse tunnustamine ja selle täitmine Eesti Vabariigis teo karistatavust Eesti seaduste järgi. Samas märkis maakohus, et ka Eestis on Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot) või arestiga. Samuti on sama paragrahvi lg 2 alusel karistatav kirjeldatud tegu isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või arestiga. U. Grossthal on Läti Vabariigis kohustatud seoses rikkumisega tasuma 280 eurot. Märgitu on võrreldav ka Eestis samalaadse rikkumise eest ette nähtud karistusega. Seetõttu tuleb ka Eesti Vabariigis täitmisele kuuluvaks määrata 280 eurot. Määruskaebus

1. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U. Grossthal, kes palub maakohtu määrus tühistada. Samuti tasuda riigil U. Grossthalile esitatud arve dokumentidega tutvumise kohta. Kohtule edastati materjalid nagu oleks U. Grossthal 25.03.
2. a kell 16.15 juhtides Heinastes (Ainažis) Valdemara tänava ääres maja nr 1 lähedal sõiduautot Mercedes Benz S320 registreerimismärgiga XXXXXX, omamata mistahes tüüpi mootorsõiduki juhtimisõigust. Antud järeldus on väär ja ei vasta tegelikkusele ning selline kohtupoolne tunnustamine on lubamatu ja meelevaldne. Läti Vabariigi Liiklusseaduse paragrahv 51 lg 6 p 1 alusel loetakse liikluseeskirja rikkumiseks sõiduki juhtimist kui sõidukijuhil puudub sõiduki juhtimise õigus (sõiduki juhtimise õigust ei ole kehtestatud korras saadud või see on ära võetud) ning sama seaduse paragrahvi 28 lõike 1 p 4 alusel on sõiduki juhtimine keelatud, kui juhil puudub vastava kategooria sõidukijuhtimise õigus. Siinkohal toob kaebaja välja asjaolu, et U. Grossthalil ei puudu sõiduki juhtimise õigus, tegelikult ei puudunud õigus ja sellist õigust ei ole võetud ära. Seda tõendab asjaolu, et Transpordiamet on väljastanud U. Grossthalile juhiloa numbriga XXXXXXX. Isegi, kui juhtimisõigust tõendavat dokumenti käepärast ei olnud teatud põhjustel, ei saa ega tohiks seda tõlgendada, nagu juhtimisõigus oleks puudunud. 2

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326lg 3 (11.

ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 kehtib

§ 326lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu

§ 326

lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKK nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

1. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega, kuivõrd maakohtu määrus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nimelt on tuvastatud kõik U. Grossthalile mõistetud karistuse tunnustamiseks vajalike eelduste täidetus. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et käesoleva menetluse raames ei arutata uuesti isiku süüküsimust, kuivõrd see on otsustatud juba Riigipolitsei Vidzeme piirkondliku osakonna (Läti Vabariik) otsusega ning seda juba 25.03.
2. a. Vastav otsus jõustus 22.04.
3. a. Oma süüküsimust oleks U. Grossthal saanud vaidlustada Lätis, kuid seda õigust ta kasutanud ei ole. Seega ei oma kaebuse väited tema süüst käesoleva tunnustamise menetluse raames sisulist tähendust. Maakohus otsustas vaid mõistetud rahalise karistuse tunnustamise küsimust, mitte aga ei lahendanud asja sisuliselt. Selleks puudus maakohtul pädevus. Ringkonnakohus märgib sedagi, et kohtule tõendina esitatud juhiluba on väljastatud 16.06.
4. a, kuid tähele tuleb panna, et tegu, mille eest U. Grossthalile Lätis karistus määrati, leidis aset 25.03.
5. a. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on oma määruses käsitlenud kõiki asjas tähtsustomavaid asjaolusid ja kriteeriume ning leidnud põhjendatult, et otsuse tunnustamine on lubatav ja ei esine tunnustamisest keeldumise aluseid. Maakohtu poolt tunnustamise lubatavusega seonduvalt tuvastatud asjaolusid esitatud kaebuses ka sisuliselt ei vaidlustata. Kriminaalkolleegium märgib seoses kaebuse taotlusega tasuda riigil TÜ Kindel Siht poolt U. Grossthalile esitatud arve, et selle seotust kohtumenetlusega pole kuidagi põhjendatud ning isegi, kui isikul on tekkinud menetluskulu, siis see jääb

§ 187lg 2 alusel isiku enda kanda.

7. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt

§ 326

lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3