Obsah (4)

§ 96§ 101§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 19. oktoober 2022 Tsiviilasja number 2

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejad on kostja lapsed (dtl 51). Hagejad elavad koos emaga Jõgevamaal. Kostja elab Tallinnas ning tal on veel üks laps C.C. (dtl 51). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus hagejatele elatist vanemate omavahelise kokkuleppe alusel kokku 300 eurot kuus kuni juunini 2021. a, alates juunist 2021. a on kostja tasunud elatist 200 eurot kuus ja augustis ei tasunud kostja elatist üldse. Hagi esitamise ajal kehtinud

§ 101

sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates

1. jaanuarist 2020 oli töötasu alammääraks 584 eurot, seega ei võinud
2. aastal igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot. 3 Alates
3. jaanuarist 2022 muutus elatise miinimummäära arvestamine. Kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 määratakse miinimumelatise arvestamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Elatise määramisel arvestatakse lastele makstavaid lastetoetusi ja lasterikka pere toetusi ning seda, kui palju laps viibib ülalpidamiskohustusliku vanema juures. Elatist vähendatakse, kui laps viibib teise vanema juures kuus keskmiselt vähemalt 7 päeva. Samuti vähendatakse elatist kui elatist nõuavad ühe pere mitu last, kuid vaid siis kui nende vanusevahe on vähem kui 3 aastat. Perioodil
2. jaanuarist –
3. märtsini 2022 oli lastetoetuse arvesse võtmise järel miinimumelatiseks 213 eurot 44 senti. Pärast baassumma indekseerimist
4. aprillil 2022 on uueks miinimumelatiseks 225 eurot 64 senti. Pooled ei vaidle, et lastetoetus laekub hagejatega koos elavale vanemale. Puudub vaidlus, et hagejad ei viibi kostja juures aasta keskmisena igas kuus vähemalt 7 ööpäeva, mistõttu

§ 101

lg-s 6 sätestatud elatise vähendamise alust ei esine, hagejate vanusevahe on rohkem kui 3 aastat.

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega tuleb hinnata, kas kostjaga koos elav laps võiks jääda kehvemasse seisu, kui hagejad, juhul, kui kohus kostjalt hagejate kasuks elatise miinimummääras välja mõistab. Samuti tuleb hinnata hagejate tegelikke vajalikke kulusid. Seejärel saab otsustada, kas on põhjendatud kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine alla miinimummäära.

§ 105

lg 3 kohaselt tuleb arvestada ka seda, milline on hagejate kummagi vanema varaline seisund. Hagiavalduse kohaselt on hageja I kulud 639 eurot 50 senti ja hageja II kulud 593 eurot. Kostja leidis, et arvesse tuleb võtta ka tema kulu suhtluskorra täitmisel. Autoga sõidu puhul on kulud 80 euro, rongiga 50 eurot kuus. Maakohus leidis, et nimetatud kulu tuleb hagejate kuludena arvesse võtta. Pooled kinnitasid, et suhtluskorda reguleerivas määruses pandi suhtluskorra täitmisega seotud kulude kandmine kostjale. Kuna kostja teeb need kulud hagejate huvides, on need hagejate kulud. Hagejad on veel liiga väikesed, et üksi ühistransporti kasutada, mistõttu peab vanem neile järele tulema ja tagasi tooma. Hagejad on kostja juures kahel nädalavahetusel kuus, mis tähendab neljal korral Tallinnast Jõgevale ja tagasi sõitmist. Seega suurenevad hagejate kulud kuus keskmiselt 25–40 eurot kummalgi. Kostja kannab need kulud vahetult ja kohus saab neid elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Maakohus, tuginedes

1. a koostatud RAKE uuringule, leidis, et hagejate esindaja on märkinud toidukulud pea kaks korda suuremaks, kui uuringus tuvastatud kulu. Maakohus ei pidanud neid kulusid usutavaks. Samuti ei pidanud maakohus usutavaks hagejate kulusid tervishoiule, s.o kummalgi hagejal 30 eurot kuus ja samas summas kulutusi hügieenitarvetele. Hagejad ei põe kroonilisi haigusi ja neil puudub vajadus muretseda kalleid antiallergeenseid pesemisvahendeid vms, mistõttu mõlemad kulud on ebausutavalt suured. Kummagi hageja vajaduse rahuldamise mõistlik kulu oleks 20 eurot kuus. Vältimatud püsikulud ei ole kulud lemmiklooma ülalpidamiseks, mida hagejate esindaja on näidanud igas kuus 15 eurot kummagi hageja kohta. Need kulud peaks kandma looma omanikust täiskasvanu või tuleb need kanda muude meelelahutuskulude summa arvelt, mida on hagejate esindaja näidanud ka suure summana, s.o 30 eurot kuus. 4 Maakohus leidis, et hageja I põhjendatud kulud on kokku keskmiselt umbes 550 eurot ja hageja II kulud keskmiselt 500 eurot. Kui jagada need kulud võrdselt vanemate vahel, peaks kumbki vanem kandma hageja I kuludest 275 eurot ja hageja II kuludest 250 eurot. Pärast lastetoetuste mahaarvamist jääks vanemate kanda hageja I puhul 245 eurot ja hageja II puhul 220 eurot. Kuna hagejad on soovinud elatise väljamõistmist miinimummääras, mitte tegelike kulude alusel, ei olnud neil kohustust oma kulusid tõendada. Seega lähtus maakohus eeldusest, et kummagi hageja kulud on kahekordne miinimumelatise suurus ja lastetoetus, s.o hagi esitamise ajal 584 eurot, perioodil
2. jaanuarist 2022 –
3. märtsini 2022 487 eurot 88 senti ja alates
4. aprillist 2022 511 eurot 28 senti. Kostja teatas (dtl 91–92), et temaga koos elava lapse kulud on 495 eurot 26 senti, lisandub transpordikulu. Maakohus, tuginedes hagejate põhjendatud ja vajalikuks peetud kulude suurustele, leidis, et kostjaga koos elaval lapse põhjendatud kulud oleks umbes 480 eurot, maksimaalselt sama suured, kui hagejal II 500 eurot. Kuna ka selle lapse osas makstakse lastetoetust 60 eurot, jääb vanemate kanda maksimaalselt 440 eurot, mis teeb kummagi vanema osaks 220 eurot. Kostja peab kõiki oma lapsi ülal pidama ühetaoliselt. Kui kostja leiab, et ta suudab hagejatele maksta elatist vaid 100 eurot pluss 40 eurot transpordikulu, peaks ta ka endaga koos elavat last ülal pidama samas ulatuses. Kohtu hinnangul ei pea kostja endaga kooselavat last ülal vaid 140 euro ulatuses. Kostja esitatu alusel soovib ta endaga koos elavat last eelistada hagejatele. Hagejate ema sissetulek oli perioodil
5. juulist –
6. oktoobrini 2021 keskmiselt 511 eurot, lisanduvad peretoetused ja elatisabi. Sotsiaaltoetus kulub vaid vanema isiklike kulude katteks. Kostja enda andmete kohaselt on tema sissetulek töötasu 1800 eurot, Covid-19 leviku ajal 1000 eurot. Kostja konto väljavõttelt (dtl 94–101) nähtub, et kostja saab lisaks töötasule ja haigushüvitisele aeg ajalt ka töövõimehüvitist. Perioodil
7. juunist –
8. novembrini 2021 oli kostja keskmine sissetulek 1137 eurot 17 senti kuus. Seega on kostja sissetulek hagejate ema sissetulekust umbes kaks korda suurem, mistõttu on asjakohatud kostja väited, et tema peaks kandma hagejate kuludest väiksema osa kui hagejate ema.

§ 105

lg 3 kohaselt tuleb ülalpidamiskohustuse jagamisel arvestada kummagi vanema sissetulekut ja varalist seisundit. Seega vanemale, kelle varaline seisund on parem, võib määrata suurema ülalpidamiskohustuse võrreldes varaliselt kehvemas seisus oleva vanemaga. Praegusel juhul on hagejad palunud määrata ülalpidamiskohustuse vanamatele võrdses ulatuses, seega kostjale isegi soodsamalt. Seega peaks kumbki vanem panustama hagejate ülalpidamisse miinimumelatise summas ja, arvestades kostja sissetulekut, saaks ta samas ulatuses panustada ka endaga koos elava lapse ülalpidamisse. Alused elatise vähendamiseks alla miinimumelatise määra puuduvad. Asjaolu, et kostja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus, ei ole asjakohane. Pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-d 3 ja 5 sätestavad, et kohustustest vabastamise menetluses ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtes või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadavat tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadistiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata ühe kuu palga alamäära suurusele sissetulekule. Mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandkiu võrra palga alammäärast kuus. Seega jääb kostjale ka kohustustest vabastamise menetluses kätte

1. a aastal 654 eurot ja iga lapse kohta veel 218 eurot. Nimetatud 218 eurot on vaid 7 euro võrra väiksem, kui alates
2. aprillist 2022 kehtiv miinimumelatis ja perioodil jaanuar – märts
3. a oli see isegi elatisest suurem. Kohustustest vabastamise menetlus ei takista kostjal hagejate ülalpidamist. Kostjale jääb kätte kahekordne miinimumpalga suurune summa, s.o 1308 eurot ning kui kostja peaks teenima sellest summast rohkem, jääb talle seda ületavast osast kätte veel 25%. 5 Kostjalt tuleb välja mõista elatis järgmiselt: vahetult kantavad kulud 40 eurot kuus (sõidukulud seoses suhtluskorra täitmisega) ja raha perioodiline maksmine kummalegi hagejale 173 eurot 44 senti kuus (213,44–40) alates hagi esitamisest kuni
4. märtsini 2022 ning 185 eurot 64 senti kuus alates
5. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kuigi
6. aastal oli miinimelatis suurem, kui 213 eurot 44 senti, ei ole õiglane mõista välja elatis tol ajal kehtinud miinimumsummas, sest hagejate kulud ei olnud nii suured. Õiglane on määrata ka
7. aasta elatis
8. aasta alguses kehtinud miinimumsumma suurusena. Kostja on menetluse ajal elatist osaliselt tasunud ja selles osas tuleb kohustus lugeda täidetuks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub mõista välja hagejate kasuks elatis 173 eurot 44 senti kuus perioodil
10. juulist 2021 kuni
11. märtsini 2022 ja alates
12. maist 2022 130 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et kostjal sündis
13. märtsil 2022 veel üks laps. Seega elab kostjaga koos kaks tema alaealist last. Kuivõrd alles sündinud laps toitub rinnapiimast, siis ei ole kostja abikaasal võimalik tööle minna. Kostjal väljamõistetud elatise maksmisel on temaga kooselavate laste ülalpidamine vähem kindlustatud. Kostja igakuine sissetulek on 1200 eurot. Kostja on võimeline maksma igale hagejale elatist 130 eurot kuus. Elatise suuruse määramisel palub kostja arvestada, et hagejate sõidukuludeks kostja juurde ja tagasi kulub igakuiselt 100–150 eurot. Kostja võttis enda kanda kohustused, mis olid tekkinud eelmise abielu halbade otsuste tagajärjel ja säästis hagejate ema pankrotist. Kostja lubas heas usus hagejad ema juurde ja jättis kogu abielu jooksul soetatud vallasvara väärtuses kokku üle 10 000 euro hagejate emale.
14. Hagejad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
16. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud elatise 173 eurot 44 senti kuus igale hagejale perioodil
17. juulist 2021 kuni
18. märtsini 2022 väljamõistmise osas. Ringkonnakohus kohustas kostjat
19. juuni
20. a määruses oma nõuet täpsustama, kuivõrd apellatsioonkaebuses ei selgunud, kas kostja vaidlustab ka aprill
21. a eest väljamõistetud elatise suurust. Kostja ei ole nõuet täpsustanud. Ringkonnakohus märkis
22. juuni
23. a määruses, et apellatsioonimenetluses on elatise alates
24. maist 2022 väljamõistmine. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. 8.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena. Maakohus mõistis elatise välja kindla summana. Ka kostja taotleb apellatsioonkaebuses elatise kindla summana väljamõistmist. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatud hagejate põhjendatud kulutuste suurust. Apellatsioonkaebuse peamine väide on, et maakohus jättis arvestamata asjaoluga, et kostjal sündis

1. märtsil 2022 veel üks laps. 6 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väitel sündis tema noorem laps
2. märtsil
3. Maakohus tegi otsuse käesolevas asjas
4. aprilli
5. Seega oli kostjal piisavalt aega tõendi esitamiseks. Ka apellatsioonkaebusele ei ole kostja tõendeid lapse sünni kohta esitanud. Isegi kui kostja väide vastaks tõele, ei ole see maakohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise aluseks. 9.

§ 102

lg-te 1 ja 2 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (Riigikohtu

1. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 23). Hagejatele elatise väljamõistmisel ei tohiks sattuda halvemasse olukorda kostja ülejäänud kaks last, seega peaks kostja eelduslikult maksma hagejateks mitteolevatele lastele elatist vähemalt samas ulatuses, nagu hagejatele. Maakohus mõistis elatise väiksemas summas, kui on seadusega kehtestatud miinimummäär. Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud hagejate vajaduste suurust. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt on tema sissetulekuks 1200 eurot kuus. Kostja ei täpsusta apellatsioonkaebuses, kas tegemist on bruto või neto töötasuga. Maakohtu menetluses kinnitas kostja, et tema sissetulek on 1800 eurot bruto, Covid-19 viiruse leviku ajal oli see vähendatud 1000 euroni (dtl 136). Maakohus tuvastas kostja pangakonto väljavõtete põhjal, et kostja keskmine sissetulek perioodil
2. juunist –
3. novembrini 2021 oli 1137 eurot 17 senti kuus. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud ning see on kooskõlas kostja apellatsioonkaebuses väidetuga tema sissetuleku kohta. Kui jagada kostja sissetulek, mis on ligikaudu 1200 eurot kostja ja tema nelja ülalpeetava alaealise lapse vahel, arvestades hagejatele väljamõistetava elatise suurust ning seda, et kahe teise lapse ülalpidamiseks kulub ligikaudselt sama summa, siis jääb kostjale tema enda ülalpidamiseks summa, mis vastab kahekordsele ühe lapse elatisele. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja suuteline maksma elatist väljamõistetud ulatuses, kahjustamata seejuures enese ega oma teiste laste ülalpidamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et asjaolu, et kostja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus, ei ole asjakohane. Maakohus tugines õigesti kuni
4. juunini 2022 kehtinud PankrS regulatsioonile koosmõjus TMS sätetega selgitades, milline summa peaks kohustustest vabastamise menetluses kostjale kätte jääma. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka alates
5. juulist 2022 kehtima hakanud füüsiliste isikute maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-s
6. 7
7. Kostja palub apellatsioonkaebuses elatise määramisel arvestada, et hagejate sõidukuludeks kostja juurde ja tagasi kulub igakuiselt 100–150 eurot. Kostja ei ole sõidukulusid sellises ulatuses tõendanud. Kostja tugines sõidukulude tasumisele ka maakohtu menetluses (dtl 48, 136). Istungil kinnitas kostja, et sõidukulu on autoga sõidu puhul 80 eurot ja rongiga sõidu puhul 50 eurot. Maakohus leidis, et tegemist on hagejate põhjendatud kuludega ning kostja kannab need kulud vahetult. Maakohus võttiski sõidukulude tasumist kostja poolt elatise suuruse määramisel arvesse. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega ning puudub alus sõidukulude ümberhindamiseks ning väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.
8. Kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja päästis hagejate ema pankrotimenetlusest ning võttis kõik hagejate vanemate ühised kohustused enda kanda, samuti jättis pärast kooselu lõppu hagejate emale vallasvara, on asjakohatud. Käesoleva vaidluse esemeks on hagejatele elatise väljamõistmine, mitte hagejate vanemate omavaheliste varaliste suhete lahendamine.
9. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 8