Obsah (5)

§ 180§ 126§ 3101§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 13. juuni 2022, Võru kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-22-1809 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve

) §-de 306, § 3xx, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Janek Ivaru KarS § 3312 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.10.
3. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista Janek Ivaru liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. 1
4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda liitkaristuse kandmise alguseks Janek Ivaru kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.02.
6. Janek Ivarule kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
7. VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel kohaldada Janek Ivaru suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest ja keelata tal: 5.
8. minna M. I. (isikukood: xxxxxxxxxxx) lähemale kui 70 meetrit; 5.
9. suhelda M. I. nii vahetult kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu, erandina lubada vahetult suhelda ühise lapse J. I. teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul. Juhuslikul kohtumisel M. I. on Janek Ivaru kohustatud viivitamatult eemalduma M. I. vähemalt 70 meetri kaugusele. 6.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Janek Ivarult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu xx,24 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 2091,24 eurot. 7.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Janek Ivarul tasuda menetluskulud kokku 2091,24 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 174,27 eurot.

1. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
2. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 9.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta DVD-plaadid heli- ja videosalvestistega kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama 2 3 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu

1. Janek Ivarut süüdistatakse KarS § 3312 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 04.10.
2. a otsusega nr 1-21-5391 karistatud KarS § 3312 järgi lähenemiskeelu korduva rikkumise eest ̶ kusjuures sama otsusega kohaldati tema suhtes VÕS § 1055 lg 1 alusel lähenemiskeeldu alates kohtuotsuse jõustumisest (s.o 20.10.2021), keelates tal minna M. I. lähemale kui 50 meetrit ja suhelda M. I. nii vahetult kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu, erandina lubati vahetult suhelda ühise lapse hooldusõiguse teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul, ning juhuslikul kohtumisel M. I. kohustati J. Ivarut viivitamatult eemalduma M. I. vähemalt 50 meetri kaugusele ̶ rikkus tahtlikult ja korduvalt M. I. kaitseks kohtuotsusega seatud lähenemiskeeldu. Täpsemalt läks J. Ivaru oma initsiatiivil otsima M. I. ja püüdis saavutada M. I. kokkusaamist ja suhtlust järgnevalt: - xxxxxxxxxx. a õhtul läks M. I. elukoha xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteri ukse taha ega lahkunud sealt, kui M. I. tuli uksele; - xxxxxxxxxx. a õhtul läks M. I. elukoha naabri korteri ukse taha xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, misjärel kolkis M. I. korteri nr xx uksele ja suhtles M. I. läbi ukse; - xxxxxxxxxx. a õhtul läks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külla talumajja, kus nii tema teada kui ka tegelikult viibis sel ajal M. I. , ütles „tehke uks lahti, ma tean, et M. on siin“ ning kolkis, röökis ja karjus, kuid keegi ei avanud ust. Kirjeldatud käitumisega pani J. Ivaru toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise ehk KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Prokurör jäi kohtus süüdistuse juurde, taotles J. Ivaru süüditunnistamist KarS § 3312 järgi ja tema karistamist 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.10.
4. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista J. Ivaru liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev 10.02.2022.

§ 3101ja VÕS § 1055 alusel kohaldada J.

Ivarule lähenemiskeeldu 3 aastaks M. I. suhtes, keelates J. Ivarul läheneda M. I. ja M. I. elukohale lähemale kui 100 meetrit ning suhelda M. I. nii vahetult kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jne) kaudu, v.a erandina lubada lastekaitsetöötaja juuresolekul vahetult suhelda ühise lapse J. I. teostamiseks. Juhuslikul kohtumisel M. I. kohustada J. Ivarut eemalduma M. I. vähemalt 100 meetri kaugusele. Mõista J. Ivarult menetluskuludena välja sundraha 891 eurot ja riigi õigusabi kulud.

1. Kannatanu M. I. soovis istungil veelkord J. Ivarule lähenemiskeelu kohaldamist ning leidis, et vahemaa tema ja J. Ivaru vahel võiks olla senisest 50 meetrist suurem.
2. J. Ivaru kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta viibis xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja helistas millalgi õhtupoole oma tuttavale ja M. I. naabrile K. P. , sest J. Ivarul oli juhtimisõigus peatatud ja ta soovis, et K. P. viiks ta koju. Kuna J. Ivaru ei saanud K. P. telefonitsi kätte, läks ta K. P. juurde ja koputas uksele, kuid keegi ei avanud. Seejärel koputas Janek Ivaru M. I. uksele, et küsida oma lapselt, kas viimane on K. P. näinud, kuid ukse avas M. I. . J. Ivaru küsis K. P. , mispeale M. I. ei öenud midagi ja lõi pauguga ukse kinni. K. P. tuli trepikotta, ütles, et tal pole võimalik J. Ivarut koju viia, ja J. Ivaru läks ära. xxxxxxxxxxx J. Ivaru oma tuttavat ja K. P. onu K. K. saatma ööseks K. P. juurde. J. Ivaru läks koos K. K. teisele korrusele, kus K. K. koputas K. P. uksele, kuid keegi ei avanud. M. I. uksele ei koputanud keegi ja J. Ivaru ei suhelnud läbi ukse M. I. . Kui keegi hõikas M. I. 4 korterist läbi ukse midagi (J. Ivaru ei saanud aru, kes ja mida hõikas), küsis K. K. , kas keegi teab K. P. midagi, kuid vastust ei tulnud. Seejärel J. Ivaru ja K. K. lahkusid. Ning xxxxxxxxxx läks J. Ivaru koos seltskonnaga P. P. ettepanekul xxxxxxxxx, sest P. P. vend pidi seal olema ja P. P. ei saanud vennaga telefonitsi ühendust. Maja juures käis P. P. üksi, J. Ivaru jäi aia taha auto juurde, ei läinud hoovi ega näinud, mida P. P. maja juures tegi. J. Ivaru polnud kindel, kas M. I. on xxxxxxxx või mitte, kuid helistas siiski politseisse, sest arvas, et M. I. on koos K. I. ning nad tarvitavad J. Ivaru ja M. I. ühise lapse juuresolekul alkoholi. Tunnistajad K. I. ja L. I. valetasid kohtus. K. I. on J. Ivaru vastu isiklik viha, ta on M. I. ühes koos ja M. I. on K. I. üles keeranud. M. I. on ka kõik ametnikud ümber sõrme keeranud. L. I. ei meeldi, mis J. Ivarul ja M. I. on varem omavahel olnud, ning L. I. on lubanud, et ta laseb J. Ivaru kinni panna. J. Ivaru ei oska öelda, kas tunnistaja M. K. valetas, kuid kõik on üks punt. J. Ivaru pole talle etteheidetavaid kuritegusid toime pannud.
3. J. Ivaru kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas leidis, et esitatud süüdistus pole põhjendatud. J. Ivaru eesmärk polnud xxxxxxxxxx M. I. külastada ja kiusata, vaid ta soovis K. P. abi, et koju saada. Sellises olukorras pole tegemist lähenemiskeelu rikkumisega. xxxxxxxxxxx on M. I. korteris viibinud isikute ütlused vastuolus J. Ivaru ja tunnistaja A. V. ütlustega ning pole võimalik väita, et kõik toimus täpselt nii nagu korteris viibinud inimesed rääkisid. Samuti ei helistanud M. I. ise Häirekeskusesse ning järelikult ei häirinud J. Ivaru trepikojas viibimine niivõrd kannatanut, vaid kolmandaid isikuid, kes teavitasid juhtunust politseid. Ka xxxxxxxxxx osas on ühelt poolt kannatanu M. I. ja tunnistaja K. I. ning teiselt poolt tunnistajate M. K. ja P. P. ütlused omavahel vastuolus. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistus KarS § 3312 järgi
4. Süüdistuses heidetakse J. Ivarule ette lähenemiskeelu rikkumist kolmel korral, s.o 04.01, 23.01 ja xxxxxxxxxx. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nimetatud kuupäevadel oli J. Ivarule kohtulahendiga kohaldatud kannatanu M. I. kaitseks lähenemiskeeldu, ja kohtu hinnangul on see asjaolu tõendatud ka istungil uuritud tõenditega. Nimelt nähtub Tartu Maakohtu 04.10.
5. a otsusest nr 1-21-5391, et J. Ivaru tunnistati KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 3312 järgi süüdi M. I. kehalises väärkohtlemises ning juba eelmise süüdimõistva kohtuotsusega seatud lähenemiskeelu rikkumises. Sama otsuse resolutsiooni p-s 10 kohaldati VÕS § 1055 lg 1 alusel J. Ivaru suhtes uuesti lähenemiskeeldu 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivarul keelati minna M. I. lähemale kui 50 meetrit ja suhelda M. I. nii vahetult kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu, erandina lubati vahetult suhelda ühise lapse J. I. teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul. Juhuslikul kohtumisel M. I. kohustati J. Ivarut viivitamatult eemalduma M. I. vähemalt 50 meetri kaugusele (tl 89). Kohtuotsus jõustus 20.10.2021 (tl 75) ja J. Ivaru 3-aastane lähenemiskeeld peaks lõppema 20.10.
7. Kõigi süüdistuses etteheidetavate tegude osas on ühised tõendid kannatanu M. I. ja süüdistatava J. Ivaru ütlused, lisaks kuulati seoses xxxxxxxxxxxxxxxxx. a tegudega üle tunnistaja K. P. ning seoses xxxxxxxxxx. a teoga andsid ütlusi veel tunnistajad L. I. , M. K. ja A. V. , samuti uuriti istungil M. I. tugiisiku xxxxxxxxx poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestist ja politsei vormikaamera salvestist. Seoses 04.02.
8. a teoga kuulati üle tunnistajad K. I. , M. K. ja P. P. ning uuriti M. K. ja J. Ivaru poolt Häirekeskusele tehtud kõnede salvestisi. Kuigi J. Ivaru ütles kohtuistungil, et ta pole talle etteheidetavaid kuritegusid toime pannud ning 5 et kannatanu M. I. ja tunnistajad L. I. ja K. I. valetavad, leiab kohus, et J. Ivaru süü on tõendatud.
9. Seoses istungil ülekuulatud isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusega toob kohus esiteks välja, et nii kannatanu M. I. kui ka tunnistajate L. I. ja K. P. ütluste kohaselt on M. I. ja J. Ivaru endised elukaaslased, kes elasid viimati koos umbes 4-5 aastat tagasi ning kel on ühine 10-aastane poeg J. I. . M. I. sõnul lõppes kooselu, sest J. Ivaru tarvitas alkoholi ja muutus M. I. vastu vägivaldseks. Tunnistaja K. P. ütles, et kui J. Ivaru pandi vangi, suhtlesid J. Ivaru ja M. I. esialgu edasi ja olid ikka koos, kuid ühel hetkel (K. P. ei osanud öelda, millal täpselt) lõpetas M. I. suhtluse ära ning M. I. ja J. Ivaru läksid lahku. Lisaks selgitas M. I. , et ta soovis J. Ivarule lähenemiskeeldu, sest kui J. Ivaru tarvitab alkoholi, ei ta anna aru, mida teeb, ja M. I. kardab, et J. Ivaru võib alkoholi tarvitanuna tema vastu vägivalda kasutada. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt oli M. I. ja J. Ivaru kooselu lõppemine probleemne.
10. Teiseks arvestab kohus, et J. Ivaru karistusregistri väljavõtte ja süüdimõistvate kohtuotsuste kohaselt tunnistati J. Ivaru M. I. kehalises väärkohtlemises esimest korda süüdi Tartu Maakohtu 26.06.
11. a otsusega nr 1-18-2828 (s.o ca 4 aastat tagasi) KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 06.03.
12. Seejärel tunnistati Tartu Maakohtu 25.xx.
13. a otsusega nr 1-19-8390 J. Ivaru süüdi KarS § 1573 lg 1 järgi vangistuse ajal M. I. ahistavas jälitamises (helistas vaatamata M. I. soovile suhtlemine lõpetada 2 kuu jooksul M. I. 1616 korda) ning teda karistati 10-kuulise vangistusega, millest J. Ivaru pidi kohe ära kandma 3 kuud vangistust. Ülejäänud karistus 7 kuud vangistust jäeti KarS § 74 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Sama otsusega kohaldati J. Ivarule M. I. suhtes esimest korda lähenemiskeeldu 2 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivaru vabanes vanglast 10.12.2019, kuid 02.02.2020 (s.o vähem kui 2 kuu pärast) vahistati ta uuesti ja Tartu Maakohtu 20.05.
14. a otsusega nr 1-20-2071 tunnistati J. Ivaru süüdi KarS § 3312 järgi lähenemiskeelu rikkumises 9-l korral. J. Ivarut karistati 1-aastase vangistusega ja M. I. kaitseks seati teist korda lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivaru vabanes vanglast 02.02.2021, kuid 05.06.2021 (s.o ca 4 kuu pärast) vahistati ta jälle ning Tartu Maakohtu 04.10.
15. a otsusega nr 1-21-5391 tunnistati ta KarS § 3312 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi lähenemiskeelu rikkumises ning M. I. kehalises väärkohtlemises. J. Ivarule mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest ta kandis kohe ära 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistus 2 aastat ja 6 kuud vangistust jäeti KarS § 74 alusel 3 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Sama otsusega seati M. I. katseks kolmandat korda lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivaru vabanes vanglast 03.12.2021, kuid 10.02.2022 (s.o vähem kui 2 kuu pärast) vahistati ta uuesti praeguses asjas.
16. Kuigi M. I. ütles prokuröri küsimusele vastates, et pärast lahkuminekut pole tema ja I. Varu vahel üldse läbisaamist olnud, on see väide ülal toodut silmas pidades kohtu hinnangul ilmselgelt olukorra alahindamine. Kuna J. Ivaru on alates M. I. kehalises väärkohtlemises süüditunnistamisest viimase ca 4 aasta jooksul pannud toime M. I. ahistava jälitamise, rikkunud arvukatel kordadel M. I. kaitseks seatud lähenemiskeeldu ja pannud uuesti toime M. I. kehalise väärkohtlemise, on J. ja M. I. omavaheline suhtlus endiselt konfliktne. xx. Ning kolmandaks toob kohus välja, et valdav enamik praeguses asjas ülekuulatud inimestest (s.o v.a M. I. tütre poiss M. K. ) on omavahel sugulased, sõbrad või tuttavad ning tunnevad nii M. I. kui ka J. Ivarut. Nii elab tunnistaja K. P. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx ja tema korter asub teisel korrusel koos M. I. korteriga nr xx, rohkem kortereid sel korrusel pole. K. on nii J. Ivaru kui ka M. I. tuttav, M. I. praegune naaber ning J. Ivaru tuttava K. K. sugulane. M. I. 6 sõnul oli K. varem tema sõbranna, kuid läks J. Ivaru poole peale üle, sest kandis J. Ivarule ette, kus M. I. käis ja mida tegi. Tunnistaja L. I. on M. I. tütar, tunnistaja K. I. on M. I. sõbranna ja J. Ivaru sugulane, tunnistajad A. V. ja P. P. on J. Ivaru sugulased ning tunnistaja M. K. on J. Ivaru tuttav ja M. I. kunagine tuttav. Üksnes tunnistaja M. K. on vaid M. I. tütre L. I. poiss, tunneb M. I. 10 kuud ja J. Ivaru jaoks võõras. Ta on näinud J. Ivarut vaid üks kord J. Ivaru sugulase sünnipäeval. Kohus ei omista ühelegi isikulisele tõendiallikale ette kindlaks määratud jõudu, vaid lähtub ütluste usaldusväärsuse hindamisel eeskätt nende omavahelisest kokkulangevusest, kooskõlast muude tõenditega (nt Häirekesusele tehtud kõnede salvestiste ja politsei vormikaamera salvestistega) ning isikute käitumisega kohtuistungil.
17. Asudes analüüsima J. Ivarule esitatud süüdistuse põhjendatust, märgib kohus, et xxxxxxxxxx. a teo osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanu M. I. , tunnistaja K. P. ja süüdistatava J. Ivaru ütlused, kusjuures kõikide asjaosaliste ütlused langevad omavahel kokku. Nii kannatanu, tunnistaja kui süüdistatav selgitasid kohtus, et J. Ivaru soovis xxxxxxxxxx õhtupoolikul saada ühendust M. I. naabri K. P. ning kui tal ei õnnestunud K. P. telefonitsi kätte saada ja K. P. ei avanud ka oma korteriust, koputas J. Ivaru kella 19:00 paiku M. I. korteriuksele. M. I. avas ukse, mispeale küsis J. Ivaru K. P. . M. I. ei vastanud J. Ivarule midagi, sulges ukse ja veenis K. P. minema J. Ivaruga rääkima, sest M. I. arvas, et muidu siseneb J. Ivaru tema korterisse ja M. Ivand ei tahtnud probleeme. K. P. käis J. Ivaruga rääkimas, kusjuures J. Ivaru soovis, et K. P. viiks ta autoga koju. Samuti nähtub K. P. ütlustest, et J. Ivaru küsis, kas M. I. juures on veel keegi. K. P. polnud J. Ivarut millegagi koju viia ning ta vastas, et M. I. juures on vaid K. P. ja M. I. . Jutuajamise põhjal tundus K. P. , et J. Ivaru on joonud, kuid ta pole selles kindel. J. Ivaru polnud väga purjus. K. P. vist ütles J. Ivarule, et tal on lähenemiskeeld ja ta ei tohi seal olla, kuid J. Ivaru tahtis veel K. P. juttu rääkida. Lõpuks sai J. Ivaru aru ja läks ära.
18. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt pole vaidlust, et kuigi J. Ivarul oli Tartu Maakohtu 04.10.
19. a otsusega keelatud alates 20.10.2021 minna 3 aasta jooksul M. I. lähemale kui 50 meetrit, koputas ta siiski xxxxxxxxxx M. I. korteriuksele ja kui M. I. avas ukse, küsis J. Ivaru K. P. . Järelikult läks J. Ivaru M. I. lähemale kui 50 meetrit ja rikkus sellega lähenemiskeeldu. Kuna J. Ivarul oli keelatud M. I. läheneda olenemata põhjusest või eesmärgist, on asjakohatu kaitseväide, et J. Ivaru soovis üksnes K. P. rääkida. See asjaolu ei välista lähenemiskeelu rikkumist. Samuti märgib kohus, et J. Ivaru vestlus K. P. ei piirdunud koju saamise sooviga, vaid K. P. ütluste järgi tundis J. Ivaru muu hulgas huvi, kes veel M. I. juures viibivad. Pidades silmas, et kannatanu M. I. arvates on tunnistaja K. P. läinud J. Ivaru poole peale üle ja ka süüdistatav J. Ivaru ei vaidlustanud tunnistaja K. P. ütlusi, pole kohtul vähimatki alust arvata, et K. P. avaldas kohtus (näiteks M. I. huvides) alusetult J. Ivaru kahjuks rääkivaid asjaolusid. Tunnistaja K. P. ütlused on täies ulatuses usaldusväärne tõend.
20. Kohtu arvates rikkus J. Ivaru xxxxxxxxxx lähenemiskeeldu tahtlikult. J. Ivaru oli kursis nii lähenemiskeelu kui ka M. I. elukoha aadressiga ja kuigi ta põhjendas kohtus M. I. uksele koputamist sooviga küsida oma pojalt, kas viimane on K. P. näinud, ei teadnud J. Ivaru (ega saanudki teada), et ukse avab just tema poeg. Kuna J. Ivaru ei teadnud, kas M. I. viibib kodus või mitte, pidas ta vähemalt võimalikuks, et ukse avab M. I. ja et sel juhul asub ta M. I. lähemal kui 50 meetrit. Kuna J. Ivaru otsustas vaatamata sellele M. I. uksele koputada, möönis ta järelikult, et ta võib lähenemiskeeldu rikkuda. Lisaks ülal toodule osutab J. Ivaru ükskõiksele suhtumisele ka järgnenud käitumine. Nimelt kui M. I. avas ukse, ei lahkunud J. Ivaru viivitamata, vaid asus M. I. suhtlema ja küsis K. P. . Seega polnud M. I. uksele ilmumine J. Ivaru jaoks üllatus ega mõjutanud teda edasist tegevust muutma. Kokkuvõtlikult tegutses 7 J. Ivaru xxxxxxxxxx kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Õigusvastasust ja süüd analüüsib kohus edaspidi.
21. Mis puudutab xxxxxxxxxx. a tegu, siis tunnistaja K. P. ütluste kohaselt käis J. Ivaru jaanuaris kahekümnes midagi (K. P. ei mäletanud täpset kuupäeva) koos K. P. onuga uuesti K. P. ukse taga. K. P. ei läinud ukse peale ega tea, kas nad koputasid ka M. I. uksele. K. P. sai häältest aru, et ukse taga on J. Ivaru ja K. K. . Mingi hetk kuulis K. P. korraks M. I. häält, kuid ei saanud sõnadest aru. Seejärel läksid J. Ivaru ja K. P. onu ära. Nad oli trepikojas kokku kindlasti vähem kui pool tundi, võib-olla 10 minutit.
22. Tulenevalt kannatanu M. I. ütlustest läksid J. Ivaru ja K. P. sugulane K. K. xxxxxxxxxx. a õhtul taas K. P. ukse taha ja koputasid, kuid keegi ei avanud ust ja nad ei saanud sisse. Seejärel koputas keegi M. I. uksele ja ütles M. I. läbi ukse: „sa hakkad varsti M. hooldajaks, küll sa näed“. M. on xxxxxx üks katusetööline, kellega M. I. ning tema ja J. Ivaru ühine poeg läbi käivad. M. I. arvab, et tema uksele koputas J. Ivaru, kuid ei tea kindlalt ja koputada võis ka K. K. . Samuti pole M. I. kindel, kas ütleja oli J. Ivaru, sest ka K. K. võis nalja teha. Samal ajal olid M. I. korteris veel M. I. tütar L. I. , väimees M. K. ning M. I. ja J. Ivaru ühine poeg J. I. . M. I. ei oska öelda, kui kaua täpselt koputamine kestis (umbes 7-8 minutit), sest ta läks tuppa ära. M. I. ütles J. Ivarule vastu, et ta läheks ära ja et ta ei või siia tulla. J. I. ukse taga toimuva peale ja hakkas nutma. Samuti helistas L. I. M. I. tugiisikule ja mõne aja pärast saabus politsei. Politsei saabumise ajaks oli J. Ivaru lahkunud.
23. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt on ta M. I. tütre L. I. poiss ja xxxxxxxxxx. a õhtul oli ta koos L. I. M. I. korteris xxxxxx xxxxxxxxxxxxx x-xx. Kella 23:00 ajal tuli M. I. M. K. ja L. I. tuppa ning ütles, et keegi on ukse taga ja et M. I. käis ukse peal vaatamas, sest seal oli lärm. M. I. rääkis, et kõrvaluksele koputati ja olid valjud hääled ning kuna oli juba öörahu, käis M. I. vaatamas ja nägi J. Ivarut ja viimase sõpra ukse taga. M. K. ja L. I. panid riidesse, läksid esikusse ning kuulsid samuti koputamist ja ukse taga hääli vähemalt kella 23:30-ni, s.o pool tundi kindlasti. M. K. kuulis, kuidas kõigepealt J. Ivaru ja sõber rääkisid omavahel, misjärel koputati M. I. uksele. M. K. ei tea, kes täpselt koputas. Samuti karjus J. Ivaru läbi ukse muu hulgas, et M. I. „ei tohi siia korterisse võõraid mehi tuua“ ja et M. I. võib „hakata M. hooldajaks“. M. I. oli endast väljas ja karjus vastu, aga M. K. ei mäleta sõna-sõnalt, sest see oli nii kaua aega tagasi. Muu hulgas ütles M. I. , et J. Ivaru läheks ära. M. K. on kindel, et ukse taga karjus J. Ivaru, sest ta on J. Ivaru häält kuulnud ja tundis selle ära. Olukord lõppes nii, et J. I. J. Ivarule ja ütles, et ta ära läheks, ning natuke hiljem lahkuski J. Ivaru koos sõbraga trepikojast. M. K. nägi J. Ivaru ja sõbra lahkumist köögiaknast ja tegi sellest pilti kell 23:33, mistõttu M. K. teabki, et ukse taga oldi pool tundi. Lisaks helistas L. I. M. I. aitajale A. .
24. Tunnistaja L. I. ütluste järgi olid L. I. , M. K. , M. I. ja J. I. .01.2022 kodus, sättisid magama ning kuulsid, et koridoris oli lärm. M. I. läks vaatama ja nägi, et seal oli J. Ivaru. Alguses koputati naabri uksele, kuid ust ei avatud, misjärel koputati M. I. uksele. Koputamine kestis umbes 5 minutit ning trepikojast oli kuulda 2 meesterahva häält: J. Ivaru häält ja naabri K. P. onu häält. Nad ütlesid palju erinevaid asju, kuid L. I. jäi meelde üks konkreetne lause, et M. I. „peab hakkama M. hooldajaks“. L. I. sai sellest aru nii, et M. tehakse liiga ja siis peab M. I. hakkama M. hooldajaks. K. P. onu ei öelnud läbi ukse midagi. M. I. oli endast väljas ja hakkas J. Ivarut vastu sõimama. Muu hulgas ütles M. I. , et J. Ivaru pole mitte keegi, M. I. on oma eluga edasi läinud ja et J. Ivaru peab ära minema, sest tal on lähenemiskeeld. J. Ivaru ei teinud sellest välja. Kõik lõppes sellega, et L. I. helistas M. I. tugiisikule, palus tal politsei välja kutsuda ja tugiisik tegigi seda. Samuti helistas J. I. . Ivarule, ütles, et ta läheks ära ja et L. I. 8 kutsub politsei. J. Ivaru häält oli trepikojas kuulda pool tundi kindlasti. L. I. nägi köögiaknast, kuidas J. Ivaru ära läks.
25. Tulenevalt Häirekeskusele tehtud kõne salvestiselt helistas valla poolt M. I. määratud tugiisik xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja palus politseid xxxxxx aadressile xxxxxxxxxxxxxx-xx, sest kuigi M. I. lapse isal J. Ivarul on lähenemiskeeld, kolgib J. Ivaru siiski ukse taga ja tahab sisse saada. xxxxxxxxx rääkis M. I. tütrega.
26. Süüdistatav J. Ivaru selgitas omakorda, et ta läks xxxxxxxxxxx tuttavat ja K. P. onu K. K. saatma ööseks K. P. juurde, sest K. K. oli päris purjus ja väljas oli külm. J. Ivaru läks koos K. K. teisele korrusele, kus K. K. koputas K. P. uksele, kuid keegi ei avanud. M. I. uksele ei koputanud keegi ja J. Ivaru ei suhelnud läbi ukse M. I. . Kui nad koputasid K. P. uksele, siis keegi hõikas M. I. korterist läbi ukse midagi (J. Ivaru ei saanud aru, kes ja mida hõikas). Seepeale küsis K. K. , kas keegi teab K. P. midagi, kuid vastust ei tulnud, ning J. Ivaru ja K. K. lahkusid. Nad olid trepikojas kokku umbes 10 minutit. Samuti leidis J. Ivaru, et kannatanu M. I. ja tunnistaja L. I. valetasid kohtus, sest M. I. on tunnistajad J. Ivaru vastu üles keeranud ja M. I. on ka kõik ametnikud ümber sõrme keeranud. L. I. on võib-olla samuti vimm J. Ivaru vastu, sest L. I. ei meeldi, mis J. Ivarul ja M. I. on varem omavahel olnud, ning L. I. on lubanud, et ta laseb J. Ivaru kinni panna. J. Ivaru ei oska öelda, kas M. K. valetas, kuid kõik on üks punt.
27. Kõigepealt leiab kohus, et J. Ivaru kriitika M. I. suhtes on alusetu. Kuigi kohus tuvastas eelnevalt, et J. Ivaru ja M. I. lahkuminek oli probleemne ja et nendevahelised konfliktid on jätkunud viimase 4 aasta jooksul, ei anna ükski kohtus ilmnenud asjaolu tõsiseltvõetavat alust arvata, et M. I. soovib J. Ivarule millegi eest kätte maksta või saavutada tingimata J. Ivaru süüdimõistmist. Esiteks ̶ nagu öeldud ̶ kirjeldas M. I. kohtus tema ja J. Ivaru vahelisi probleemseid suhteid silmapaistvalt tagasihoidlikult ega maininud kordagi J. Ivaru korduvaid süüditunnistamisi ja J. Ivaru poolt toime pandud kuritegusid. Teiseks pehmendas M. I. ilmselgelt J. Ivaru tegusid, sest erinevalt L. I. ja M. K. ütles M. I. näiteks, et ta pole kindel, kas läbi ukse rääkis üldse J. Ivaru, sest ka K. K. võis nalja teha. Ning kolmandaks nähtub politsei vormikaamera salvestiselt, et kui politseinikud saabusid sündmuskohale, läks M. I. teise tuppa, eeskätt suhtles politseinikega L. I. ja M. I. ütles ükskõikselt, et ta„ei tea midagi“. Kui politseinik küsis, miks M. I. ei soovi suhelda, vastas M. I. , et „miks ma peaks“ ja „ma ei pea suhtlema, kui ma ei taha“. Kohtus selgitas L. I. M. I. sellist käitumist asjaoluga, et J. I. väga üle, kui isa läheb jälle vangi. Kuna J. Ivaru on kogu aeg vangis, hakatakse M. I. süüdistama, kui J. Ivaru läheb uuesti vanglasse. Seetõttu ei soovinud M. I. politseiga koostööd teha, et mitte kaasa aidata sellesse, et J. Ivaru uuesti vanglasse läheb. Nagu korduvalt märgitud, siis M. I. sarnane käitumine ilmnes ka kohtuistungil ütlusi andes. Pidades silmas kõike eelnevat, ei jaga kohus J. Ivaru veendumust M. I. pahatahtlikkuse osas. Kohtu arvates M. I. pigem leevendab J. Ivaru poolt toimepandut. Seega ei nõustu kohus ka etteheitega, et M. I. on tunnistajaid üles ässitanud või veennud kedagi kohtus J. Ivaru vastu valetama.
28. Kohus märgib sedagi, et tunnistajate L. I. ja M. K. ütlused langevad omavahel kokku ning mõlemad tunnistajad kirjeldasid veenva üksikasjalikkusega, mis xxxxxxxxxx. a õhtul toimus. Arvestades, et M. K. pole J. Ivaruga suhelnud ja on J. Ivaru jaoks võõras, pole M. K. ka vähimatki alust kohtus teadlikult valeütlusi anda.
29. Mis puudutab süüdistatava J. Ivaru ütlusi, siis esiteks on need vastuolus nii prokuröri tunnistajate L. I. ja M. K. ütlustega kui ka kaitsja taotlusel ülekuulatud tunnistaja A. V. ütlustega. Nimelt selgitas tunnistaja A. V. , et tema, tema naine, J. Ivaru ja K. K. viibisid 9 xxxxxxxxxxx V. juures. Nad jalutasid kõik koos K. P. elukoha juurde, sest K. K. oli purjus ja tahtis ööseks K. P. juurde minna. Ülejäänud läksid teda saatma. J. Ivaru ja K. K. läksid K. P. korteri ukse taha teisele korrusele ning A. V. jäi esimesele korrusele, kust on näha kõik, mis teisel korrusel trepikojas toimub. K. K. koputas K. P. uksele, kuid ei saanud korterisse, misjärel tulid kõik koos ära. A. V. ei näinud, et keegi koputas M. I. uksele, ega kuulnud, et J. Ivaru kellegi midagi ütles. Samuti ei kuulnud A. V. , et J. Ivaru ja K. K. omavahel rääkisid. J. Ivaru ja K. K. rääkisid omavahel ning kuulsid, et K. P. liigub toas ringi, kuid ei avanud ust. A. V. ei läinud teisele korrusele K. K. saatma, sest ta ei suhtle M. I. ega taha teda näha. Samuti ei tea A. V. , miks J. Ivaru läks teisele korrusele. Trepikojas oldi kokku umbes 5 minutit.
30. Erinevalt J. Ivarust, kes ütles, et K. K. küsis, kas keegi teab K. P. midagi, avaldas A. V. seega, et J. Ivaru ja K. K. rääkisid üksnes omavahel. Samuti selgitas A. V. , et ta ei läinud erinevalt J. Ivarust K. K. teisele korrusele saatma, sest A. V. ei suhtle M. I. ega taha teda näha. Kohtu arvates tuleneb järelikult isegi kaitsja tunnistaja ütlustest, et xxxxxxxxxxx teisele korrusele M. I. suhtlema. Ning viimaks seab J. Ivaru ja A. V. kirjelduse trepikojas toimunust kahtluse alla politsei vormikaamera salvestis, millest nähtuvalt seisis M. I. ja J. Ivaru 10aastane poeg xxxxxxxxxxx ja röökis niivõrd valjult, et politseinikud kuulsid seda maja ette tänavale. Juhul, kui trepikojas oleksid sündmused kulgenud nii rahumeelselt nagu J. Ivaru ja A. V. kirjeldasid, poleks 10-aastasel lapsel olnud mingit põhjust niivõrd endast välja minna. Pidades silmas ülal toodut, loeb kohus süüdistatava J. Ivaru ja tunnistaja A. V. ütlused ebausaldusväärseks osas, mis puudutavad xxxxxxxxxxx J. Ivaru käitumist, ning jätab need otsuse tegemisel kõrvale. Tunnistajate L. I. ja M. K. ütlused on täies ulatuses usaldusväärsed ja kohus tugineb otsuse tegemisel neile tõenditele. Nagu märgitud, M. I. pehmendab J. Ivaru poolt toimepandut.
31. Lähtudes eelpool käsitletud usaldusväärsetest tõenditest, tuvastab kohus, et J. Ivaru koputas xxxxxxxxxx. a õhtul taas M. I. korteri uksele, hakkas M. I. läbi ukse vaidlema ning hüüdis muu hulgas M. I. , et M. I. „ei tohi siia korterisse võõraid mehi tuua“ ja et M. I. võib „hakata M. hooldajaks“. Kohtu hinnangul rikkus J. Ivaru selliselt käitudes teist korda Tartu Maakohtu 04.10.
32. a otsusega seatud lähenemiskeeldu, sest ta läks M. I. lähemale kui 50 meetrit ja suhtles läbi korteriukse M. I. .
33. Kohtu hinnangul tegutses J. Ivaru xxxxxxxxxxx. Kuna J. Ivaru teadis, et tal on keelatud M. I. suhelda, kuid koputas vaatamata sellele M. I. korteriuksele ja vaidles M. I. läbi ukse, pani ta teisel korral lähenemiskeelu rikkumise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Õigusvastasust ja süüd analüüsib kohus edaspidi.
34. Seoses xxxxxxxxxx. a teoga selgitas kannatanu M. I. , et ta viibis nimetatud kuupäeval xxxxxxxx tuttava M. K. juures. M. I. ja K. I. tegid kahekesi koridoris suitsu, kui J. Ivaru tuli ukse taha, koputas ning ütles rahulikult: „K. , tee uks lahti, ma tean, et M. on siin“ ja „ärge mängige lolli“. M. I. ei tea, kas J. Ivaru ütles veel midagi, sest kui ta kuulis J. Ivaru häält, läks ta koos K. I. koridorist ära tagatuppa. M. K. oli sel ajal köögis. Seejärel läks J. Ivaru ukse tagant ära. M. I. ei tea, kas sel hetkel oli ukse taga veel keegi peale J. Ivaru, kuid P. P. tuli J. Ivarule ukse taha järgi ja viis ta ära. M. I. ei mäleta, et P. P. oleks midagi läbi ukse öelnud.
35. Tunnistaja K. I. ütluste kohaselt viibis ta xxxxxxxxxx. a õhtul xxxxxxxxxxx xxxxxxxx teise seas koos M. I. ja M. K. . K. I. ja M. I. tegid koridoris suitsu, kui kuulsid, et J. Ivaru ukse taga kolkis ja lõugas: „K. , tee uks lahti, ma tean, et M. on siin“. Seepeale ei vastanud M. I. ja K. I. midagi ning läksid koridorist tuppa. K. I. on kindel, et ütleja oli J. Ivaru, sest ta oli üksi ukse taga. M. K. oli kogu aja toas. Seejärel vaatasid K. I. , M. I. ja M. K. toa aknast, kuidas 10 J. Ivaru läks ukse tagant ära, ning M. K. helistas selle aja sees politseile. Kui J. Ivaru hakkas ukse tagant ära minema, kukkus ta ukse juures kaevu juurde maha, mispeale tuli P. P. J. Ivarule järgi ja aitas ta püsti. K. I. tundus, et J. Ivaru on alkoholi tarvitanud tema käitumise ja mahakukkumise pärast. K. I. teab külajuttude järgi, et J. Ivaru tuli xxxxxxxxx autoga, mida juhtis A. T. . K. I. ise ei näinud autot, sest aed on teisel pool. P. P. ei öelnud midagi.
36. Tulenevalt tunnistaja M. K. ütlustest olid M. I. ja K. I. xxxxxxxxxx M. K. külas, lisaks olid seal M. K. vend O. K. ja vennanaine. Õhtul (M. K. ei mäletanud täpset kellaaega) käidi ukse taga koputamas. M. K. magas sel ajal tagumises toas ning arvab, et M. I. ja K. I. tarvitasid köögis alkoholi. M. K. ärkas koputamise peale üles ja läks välisukse suunas vaatama, mis toimub. Suurest toast nägi M. K. , et M. I. ja K. I. istusid köögis laua ääres ja tarvitasid alkoholi. M. K. ei saanud aru, kes koputas, kuid K. I. ütles M. K. , et ta helistaks politseisse. M. K. helistaski politseisse, sest tal oli sel hetkel telefon käes, ja ütles, et keegi lõhub ukse taga. Ta ei saanud aru, kas uksele koputaja midagi rääkis, sest ta oli unesegane. Seejärel helistas M. K. teist korda politseisse, sest K. I. käskis öelda, et ukse taga oli J. Ivaru. M. K. ei tea, kuidas K. I. seda teadis. Samuti nägi M. K. mingit kogu, kui ta hakkas ukse tagant ära minema, aga väljas oli pime. M. K. ei tea, kas J. Ivaru teadis, et M. I. on M. K. külas. Samuti ei tea M. K. kellaaegadest rääkida, sest ta oli piisavalt alkoholi tarvitanud ja see õhtu on tal suht hägune.
37. Tunnistaja P. P. ütluste järgi oli A. T. xxxxxxxxxx tema kaine autojuht ja nad läksid koos J. Ivaruga xxxxxxxxx, sest P. P. kuulis, et tema vend A. P. on seal koos M. I. . P. P. käis ukse taga, koputas ja kuulis, et ukse taga itsitati, kuid teda ei lastud sisse. Samuti ütles P. P. , kes ta on ja et ta tahaks vennaga kokku saada, ning ootas veel natuke. Kuna keegi ei tulnud ukse peale, tuli P. P. auto juurde tagasi. Ta tahtis vennaga rääkida, sest telefonikõnedele ei vastatud. Vend ütles järgmisel päeval, et M. I. ja M. K. ei lubanud tal telefonile vastata. P. P. ei näinud, et J. Ivaru või A. T. käisid autost väljas. J. Ivaru ei käinud maja ukse või akna taga. J. Ivaru käis väljas suitsu tegemas ja komistas väravate taga auto juures ning P. P. aitas J. Ivaru püsti ja autosse. xxxxxxxx maja juures polnud ühtki teist autot, sest P. P. tuli info, et M. K. käis M. I. ise xxxxxx järel ning tõi M. I. xxxxxxxxx koos J. I. P. P. venna A. P. .
38. Tulenevalt süüdistatava J. Ivaru ütlustest läks ta xxxxxxxxxx koos seltskonnaga P. P. ettepanekul xxxxxxxxx, sest P. P. vend pidi seal olema ja P. P. ei saanud vennaga telefonitsi ühendust. Maja juures käis P. P. üksi, J. Ivaru jäi aia taha auto juurde, ei läinud hoovi ega näinud, mida P. P. maja juures tegi. J. Ivaru käis korraks autost väljas suitsu tegemas, kukkus libedaga põlve peale, misjärel P. P. tõmbas ta üles ja J. Ivaru läks autosse tagasi. P. P. läks maja juurde. J. Ivaru ei teadnud täpselt, kas M. I. on xxxxxxxx või mitte, kuid helistas siiski politseisse, sest kuulis, et M. I. on vist seal. Kuna M. I. on K. I. pundis kogu aeg, oletas J. Ivaru, et M. I. on ka seal. Samuti oli P. P. vend koos M. I. ning nad tarvitasid J. Ivaru ja M. I. ühise lapse juuresolekul alkoholi. J. Ivaru soovis, et politsei läheks ja kontrolliks igaks juhuks.
39. M. K. poolt Häirekeskusele tehtud esimese kõne kohaselt soovis M. K. xxxxxxxxxx politseid, sest xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx talus laamendab võõras inimene ukse taga ja praegu täiega lõhub. Seejärel ütles M. K. , et ta võib öelda, et ukse taga on J. Ivaru, kuid pole selles kindel. Häirekeskusele tehtud teises kõnes ütles M. K. , et inimesed hakkasid autoga liikuma, kuid ta ei julge välja minna ja auto numbrimärki vaadata, sest inimene, kes oli ukse taga, oli suht purjus ja lendas hoovi peal pikali. J. Ivaru käiski ukse taga lõhkumas. Ning J. Ivaru poolt Häirekeskusele tehtud kõne kohaselt teatas J. Ivaru xxxxxxxxxx Häirekeskusele, et kuigi M. I. ei tohi alkoholi juua, siis xxxxxxxxxxx xxxxxxxx kõik joovad ja alaealised lapsed on seal. J. Ivaru teab, kus M. I. koos lapsega on, sest naabrid helistasid J. Ivarule. Samuti soovis J. Ivaru 11 politseid ja oli valmis politseinikke kohapeale juhatama. J. Ivaru ei saa ise kohale minna, sest tal on M. I. suhtes lähenemiskeeld ja ta ei riku lähenemiskeeldu.
40. Asudes analüüsima ülal refereeritud tõendite usaldusväärsust, märgib kohus kõigepealt, et kannatanu M. I. ja tunnistaja K. I. ütlused langevad kokku nii omavahel kui ka tunnistaja M. K. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. Tunnistaja M. K. ütlused on aga esiteks vastuolus tema poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. Nimelt avaldas M. K. kohtus, et ta helistas teist korda politseisse ja ütles, et ukse taga on J. Ivaru, sest K. I. käskis tal seda öelda. Nagu märgitud, tuleneb Häirekeskusele tehtud kõnede salvestiselt aga, et M. K. ütles juba esimeses kõnes, et ta pole kindel, kuid ta arvab, et ukse taga lõhub J. Ivaru. Teist korda helistas M. K. Häirekeskusele, et öelda, et auto hakkas liikuma. Kohus toob välja, et järelikult ei käskinud K. I. M. K. J. Ivaru peale kaevata. Samuti nähtub Häirekeskusele tehtud kõnedest, et M. K. ütles, et J. Ivaru oli purjus ja kukkus hoovi peale maha. Kohus leiab, et seega nägi M. K. J. Ivaru lahkumist maja juurest. Pidades silmas, et M. K. kohtus antud ütlused on Häirekeskusele tehtud kõnedega vastuolus ja et M. K. tunnistas istungil isegi, et xxxxxxxxxx. a õhtu on tarbitud alkoholikoguse tõttu tema jaoks suht hägune, loeb kohus M. K. ütlused ebausaldusväärseks tõendiks ja jätab otsuse tegemisel kõrvale. Kohus pole veendunud, et M. K. mäletab xxxxxxxxxx. a õhtu sündmusi piisavalt tõepäraselt, et nendele tugineda kriminaalasja lahendamisel.
41. Seoses süüdistatava J. Ivaru ütlustega märgib kohus, et need on vastuolus nii M. I. ja K. I. ütlustega kui ka J. Ivaru enda poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. Nimelt selgitas J. Ivaru kohtus, et ta ei teadnud täpselt, kas M. I. on xxxxxxxx või mitte, kuid helistas siiski politseisse, sest kuulis, et M. I. on vist seal. Kuna M. I. on K. I. pundis kogu aeg, oletas J. Ivaru, et M. I. on ka seal. J. Ivaru soovis, et politsei läheks ja kontrolliks igaks juhuks. Seevastu Häirekeskusele tehtud kõnes avaldas J. Ivaru korduvalt kindlas kõneviisis, et ta teab, et M. I. on xxxxxxxx, ega öelnud kordagi, et ta pole selles kindel või et ta palub politseil igaks juhuks kontrollima minna. Järelikult ei kinnita Häirekeskusele tehtud kõne vähimalgi määral J. Ivaru väidetavaid kahtlusi, vaid tõendab, et J. Ivaru teadis, et M. I. viibib xxxxxxxx.
42. Mis puudutab tunnistaja P. P. ütlusi, siis need langevad kokku J. Ivaru ütlustega, kuid on vastuolus M. I. ja K. I. ütlustega ning M. K. poolt Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega. Pidades silmas, et M. K. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestise kohaselt ukse taga lõhuti ja M. K. ei julgenud majast väljuda, et auto numbrimärki vaadata, pole usaldusväärne tunnistaja P. P. versioon, et ta vaid koputas ukse taga, soovis oma vennaga rääkida ja lahkus. Juhul, kui sündmused oleksid tõepoolest nii rahumeelselt kulgenud, poleks M. K. olnud vähimatki põhjust Häirekeskusesse helistada ja majast väljumist karta. Samuti poleks M. I. ja K. I. põhjust välja mõelda, et P. P. asemel käis ukse taga hoopis J. Ivaru, kes kolkis ja karjus K. I. , et ta teeks ukse lahti, sest J. Ivaru teab, et M. I. on seal. Veelgi enam ̶ juhul, kui J. Ivaru oleks tõepoolest vaid auto juures suitsu teinud, kust ta enda sõnul ei näinud sedagi, mis ukse juures toimus, poleks M. I. ja K. I. üldse teadnudki, et J. Ivaru on samuti xxxxxxxx, ning nad poleks osanud isegi soovi korral J. Ivaru peale valetada. Eelnevat arvestades leiab kohus, et tunnistaja P. P. ütlused on sarnaselt J. Ivaru ütlustega ebausaldusväärsed ja kohus jätab ka P. P. ütlused otsuse tegemisel kõrvale.
43. Kohus käsitles juba eespool J. Ivaru väiteid selle kohta, et kannatanu M. I. on ässitanud tunnistajaid J. Ivaru peale valetama, ega jaga sellist veendumust. Arvestades, et kannatanu M. I. ja tunnistaja K. I. ütlused ning tunnistaja M. K. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestised on omavahel kooskõlas, loeb kohus need usaldusväärseteks tõenditeks. Ning lähtudes neist usaldusväärsetest tõenditest, tuvastab kohus, et J. Ivaru läks xxxxxxxxxx. a õhtul 12 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külla talumajja, kus viibis M. I. , kolkis vastu ust ja karjus: „tehke uks lahti, ma tean, et M. on siin“. Pidades silmas, et M. I. viibis ka tegelikult sel ajal nimetatud aadressil, rikkus J. Ivaru kolmandat korda lähenemiskeeldu, sest ta viibis M. I. lähemal kui 50 meetrit ja soovis majja siseneda.
44. Kohtu hinnangul tegutses J. Ivaru xxxxxxxxxx samuti tahtlikult. Tema enda poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestise kohaselt teadist J. Ivaru, et M. I. viibib xxxxxxxx talumajas, kuid ta läks vaatamata sellele sinna kohale ja nõudis ukse avamist. Seega tegutses J. Ivaru kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.
45. Pidades silmas, et J. Ivaru rikkus lähenemiskeeldu tahtlikult 3-l korral (s.o 04.01., 23.
46. ja xxxxxxxxxx), vastab tema tegevus KarS § 3312 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb J. Ivaru KarS § 3312 järgi süüdi tunnistada. Karistus
47. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 3312 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.
48. Kohtu hinnangul pole võimalik J. Ivarule rahalist karistust mõista. KarS § 3312 näeb kuriteona ette kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. Iseenesest ei põhjustanud J. Ivaru lähenemiskeelu rikkumisega ohtu kellegi elule, tervisele või varale, vaid realiseeris KarS §-s 3312 sätestatud kergema teoalternatiivi, s.o rikkus lähenemiskeelu korduvalt. Vaatamata viimati märgitule, pole tegemist aga J. Ivaru esimeste lähenemiskeelu rikkumistega, vaid nagu ülal käsitletud, on viimase 4 aasta jooksul seatud süüdimõistvate kohtuotsustega M. I. kaitseks 3 lähenemiskeeldu ning J. Ivaru on vaid mõned kuud pärast vabadusse pääsemist kõiki seni seatud lähenemiskeeldusid rikkunud. Samuti on J. Ivarut korduvalt vahistatud, lähenemiskeeldude rikkumiste eest 2 korda KarS § 3312 sanktsiooni maksimaalmääras karistatud, kuid vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et ta rikkus taas lähenemiskeeldu. Pidades silmas eelnevat on J. Ivaru vangistusega karistamine vältimatu.
49. Kohus nõustub prokuröriga selleski, et J. Ivarut tuleb uuesti karistada KarS § 3312 sanktsiooni maksimaalmääras, s.o 1-aastase vangistusega. Lisaks asjaolule, et kahe viimase kohtuotsusega mõisteti J. Ivarule lähenemiskeelu rikkumise eest maksimaalmääras vangistus, on teda viimase 4 aasta jooksul ka 4 korda vahistatud ning ta viibis aastatel 2018-2019 vanglas ca 1 aasta ja 9 kuud, 2020-2021 viibis ta vanglas 1 aasta ja
50. a lõpus viibis ta vanglas veel 6 kuud. Kuigi J. Ivarul viibib alates 04.10.2021 KarS § 74 alusel kriminaalhooldusel, selgus praeguses asjas, et ta pani katseajal toime uue KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuvõtlikult pole J. Ivaru teinud varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest, korduvatest vangistustest ega kriminaalhooldusest mingeid järeldusi, vaid ignoreerib endiselt M. I. kaitseks seatud lähenemiskeeldu. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
51. Kohtu arvates on kirjeldatud olukorras J. Ivaru süü niivõrd suur, et talle tuleb mõista KarS § 3312 järgi karistuseks 1-aastane vangistus. Kuna J. Ivaru pani uue kuriteo toime KarS § 74 alusel määratud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat 13 karistust Tartu Maakohtu 04.10.
52. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning J. Ivaru liitkaristuseks tuleb mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb liitkaristuse kandmise alguseks lugeda J. Ivaru kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.02.2022 (tl 84). Kohus tühistab J. Ivarule kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. Lähenemiskeelu kohaldamise taotlus
53. Kannatanu M. I. palus istungil kohaldada uuesti lähenemiskeeldu ja arvas, et tema ja J. Ivaru vaheline lubatud vahemaa võiks olla senisest 50 meetrist suurem. Prokurör taotles lähenemiskeelu kohaldamist, keelates J. Ivarul minna M. I. lähemale kui 100 m. Kohtu arvates on lähenemiskeeldu kohaldamine põhjendatud. 44.

§ 3101

lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat. VÕS § 1055 teine lause sätestab, et kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib kannatanu muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld). Nagu ülal märgitud, karistati J. Ivarut esialgu M. I. kehalise väärkohtlemise eest, ja kuna ta pani selle kuriteo eest vangistust kandes toime M. I. ahistava jälitamise, kohaldati M. I. suhtes lähenemiskeeldu esimest korda Tartu Maakohtu 25.xx.

1. a otsusega nr 1-19-8390 (s.o ca 2 aastat ja 7 kuud tagasi). Pärast seda on J. Ivaru tunnistatud korduvalt süüdi lähenemiskeelu korduvas rikkumises ja ühel korral M. I. uues kehalises väärkohtlemises. Pidades silmas, et ka praeguses asjas rikkus J. Ivaru taas korduvalt lähenemiskeeldu, on J. Ivaru käitumisest tulenev oht M. I. tervisele endiselt olemas ja J. Ivarule tuleb M. I. kaitseks seada uuesti lähenemiskeeld seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, s.o 3 aastaks.
2. Eelnevat arvestades keelab kohus J. Ivarul minna M. I. lähemale kui 70 meetrit ning suhelda M. M. I. nii vahetult kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu. Erandina võib J. Ivaru suhelda M. I. vahetult ühise lapse J. I. teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul. Juhuslikul kohtumisel M. I. on Janek Ivaru kohustatud viivitamatult eemalduma M. I. vähemalt 70 meetri kaugusele.
3. Kohtu arvates ei piira ülaltoodud lähenemiskeeld ebaproportsionaalselt J. Ivaru õigusi. J. Ivarul pole keelatud teiste tuttavate ega ühegi oma sugulasega suhelda ja soovi korral on tal võimalik kokku leppida oma sõprade ja tuttavatega kohtumisi M. I. kaugemal kui 70 meetrit. Kriminaalmenetluse kulud 47.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). 48. J. Ivaru tunnistati süüdi KarS § 3312 järgi, s.o teise astme kuriteos.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (1,5x654=981). Samuti on praeguses asjas J. Ivaru määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses vahistamisküsimuse arutamisel osalemise, vahistamismääruse vaidlustamise, kriminaaltoimikuga tutvumise ja taotluse koostamise eest kokku 325,20 eurot (49,20+64,80+2xx,20=325,20). Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 785,04 14 eurot (sh käibemaks 130,84 eurot), mille kohus rahuldas täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kokku xx,24 eurot (325,20+785,04=xx,24). Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas kriminaalmenetluse kulud kokku 2091,24 eurot (981+xx,24=2091,24). Need tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja J. Ivarult. 49. J. Ivaru oli enne vahistamist töötu ning praeguse kohtuotsusega mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna kohtule pole esitatud andmeid J. Ivaru muu vara kohta ega tõendatud, et J. Ivaru on varatu, pole alust jätta menetluskulusid (osaliselt) riigi kanda. Pidades silmas välja mõistetavate menetluskulude kogusummat, määrab kohus siiski

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, et võimaldada J. Ivarul oma väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida. Asitõendid 50. Praeguses asjas on asitõendid 3 CD-plaati heli- ja videosalvestisega.

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb need jätta kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) 15