Obsah (10)

§ 1045§ 1043§ 113§ 140§ 6§ 134§ 186§ 1046§ 1050§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2022 Tsiviilasja number 2-20-

) § 1046 lg-st 1 tulenevalt kohustus tõendada, et väide ei ole õigusvastane. Kui väide on õigusvastane, kuulub hagi rahuldamisele sõltumata sellest, kas tegu on hinnangu või faktiga. Hageja ei nõua väite ümberlükkamist. Hageja hinnangul kannab vaidlusalune kommentaar endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. V.K. hinnang, nagu hageja oleks „staarlibu“ on ebakohane. V.K. kommentaar puudutab otseselt hagejat, kuna avaldati artiklis pealkirjaga: „FOTOD | Liibuv kleit, säraküünlad ja üllatusi täis õhtu: vaata, kuidas möödus A.A. pöörane sünnipäevapidu“. V.K. kommentaar oli vastuseks eelmisele kommenteerijale, kes kirjutas: „ma ei saa aru miks täiskasvanud naine nii labaselt käitub“. V.K. viitas oma kommentaaris ilmselgelt hagejale, kes artikli järgi tähistas oma sünnipäeva, milles pole midagi taunimisväärset. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab libu halvustavalt liiderlik naisterahvas; lits, lõbunaine. Hageja ei ole liiderlik ning ei müü oma keha ega paku intiimteenuseid misiganes teenete eest. V.K. avaldatud hinnang maalib hagejast ebaõige ja inetu pildi. Tegemist on vulgaarse väljendusviisiga. V.K. on eksinud ka üldise käibekohustuse vastu mitte rikkuda hageja head nime hagejast ebaõige mulje loomise teel või hageja ebakohase sildistamise kaudu. V.K. avaldatud ebakohase väärtushinnangu põhjal jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje justkui hageja oleks lõbunaine. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid. V.K. tegevus on õigusvastane algusest peale (

§ 1045lg 1 p 4).

Hageja laimamine on igal juhul põhjendamatu. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju (

§ 1043). Pärimisseaduse (Pär

S) § 130 lg-te 1 ja 3 järgi vastutab kostja kõnealuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude eest. Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega, mis läheb üle pärijatele. Kuna andmeid avaldati internetis, jõudsid need eelduslikult suure hulga inimesteni. Kommentaar on internetis kättesaadav olnud juba mitmeid kuid. Riive hageja õigushüvedele on seega intensiivne. V.K. pidi mõistma enda tegude tagajärgi. V.K. tegevus oli tahtlik. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi loomine tähendab olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui ka töötajate ja klientide silmis. Mittevaralise kahju hüvitis kannab endas ka tõrjuvat eesmärki. Hageja hinnangul on õiglane mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot, millele lisandub viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Senise kohtupraktika alusel väljamõistetud kahjuhüvitised ei ole toonud loodetud tulemust. Laimajad jätkavad ebaõigete andmete avaldamist ja teiste isikute mõnitamist avalikus ruumis. 6. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja nõustus, et V.K. kommentaar sisaldab mittetõeseid andmeid, võib olla halvustav ja solvav, mis on kahetsusväärne. Hagi esitamise eesmärk on eelkõige läbi mittevaralise kahju hüvitamise nõude takistada kostjal kontrollimata väidete esitamist faktiväidetena ning hagejale halvustavate hinnangute esitamist. Käesoleval juhul ei ole see aga võimalik. Väärtushinnangu omamine ja väljendamine on lahutamatult seotud konkreetse isikuga ning ei saa pärimise korral minna üle õigusjärglasele. Kuna mittekohase väärtushinnangu saab anda üksnes konkreetne isik, saab ka selle teo eest vastutada see isik. Juhul, kui kohus leiab, et kostja siiski vastutab kommenteerija väärtushinnangute eest, palus kostja arvestada hüvitise suuruse määramisel, et hageja peamine (preventiivne) eesmärk on täidetud kommenteerija surmaga. Lisaks palub kostja arvestada, et V.K.l oli reumatoidartriit ja 3 vähk ning tarvitas kangeid ravimeid. Seetõttu oli tema mõttetegevus pärsitud. S.K. pärimise peale vastas V.K., et on võimalik, et tema kirjutas hageja kohta kommentaari, kuid ei mäleta millal ja miks ta seda tegi. Puudub alus väita, et riive hageja õigushüvedele on intensiivne. Vaidlusalune kommentaar ei jõudnud suure hulga inimesteni. Samuti ei ole oluline, kui pikalt on artikkel internetis üleval olnud. Hagi aluseks oleval artiklil ja teistel sarnastel on nn klikiväärtus maksimaalselt paar päeva ning edaspidiselt kaotab see oma aktuaalsuse. Seega puudub alus mõista kostjalt välja suur mittevaralise kahju hüvitis. Juhul, kui kohus leiab, et kohustus on üle läinud pärijale, palus kostja vähendada kahjuhüvitist nulli euroni (

§ 140lg 1).

MAAKOHTU LAHEND 7. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1599 eurot koos käibemaksu ja lisanduva viivisega. Maakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-19-15864 kogutud andmetega ning käesolevas menetluses kostja asendamise aluseks olnud asjaoludega on tõendatud, et V.K. kirjutas Kroonika võrguväljaandes hageja kohta avaldatud artikli alla kommentaari „@ehh see on meie riigi supper-pupper staarlibu“. V.K. suri XXXXXX ning puudub vaidlus, et tema pärijaks on kostja. Pooled vaidlevad, kas kommentaari avaldamisega tekitatud võimaliku kahju eest peaks vastutama pärija, st kas tegemist on kohustusega, mis PärS § 130 lg 1 järgi pärijale üle läheb. Maakohus nõustus kostjaga, et kuivõrd mittekohase väärtushinnangu saab anda konkreetne isik, saab ka sellest tegevusest tuleneva kahju eest vastutada üksnes sellise väärtushinnangu andnud isik. Väärtushinnangu omamine ja väljendamine ning mittekohasest väärtushinnangust tulenev vastutus on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning ei lähe pärandi vastuvõtmisega üle pärijale. Tegemist on sellise kohustusega, mille eest ei oleks õiglane kedagi teist vastutama panna, ka mitte õigusjärgluse korras. Kostja on hagiavalduses möönnud, et V.K. kirjutatud kommentaar on kahetsusväärne. Seega kostja ei jaga V.K. vaateid, mistõttu ei ole õiglane, et kostja pärijana peaks hüvitama V.K. poolt kirjutatud kommentaariga tekitatud võimaliku mittevaralise kahju hagejale. Samuti on hageja nn preventiivne eesmärk saavutatud, kuivõrd kommentaari kirjutanud isik on surnud ega saa enam hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid anda. Ka juhul, kui hageja nõue oleks üle läinud pärijale, tuleks see jätta rahuldamata

§ 6

lg 2 kohaselt, kuivõrd hagi rahuldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja ei ole kirjutanud hageja suhtes ebakohast kommentaari, ei ole teda solvanud ning tal puutusid hagejaga igasugused kokkupuuted. Ka oleks sellisel juhul asjakohane

§ 134

lg 5, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Samuti on kohaldatav

§ 140

lg 1, mille kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Juhul kui kohustus oleks pärijale üle läinud, tuleks kahjuhüvitist vähendada nulli euroni, arvestades lisaks eelnevalt märgitule seda, et kostja on sisuliselt möönnud, et V.K. kommentaar oli halvustav ja hageja jaoks solvav. Kuivõrd tegelik kommenteerija on surnud, ei saa ta enam hageja ees ka vabandada. 4 Kuivõrd maakohtu hinnangul ei ole V.K. kohustus ebakohase väärtushinnanguga tekitatud kahju hüvitamise eest kostjale üle läinud ja hagi jääb rahuldamata, ei pidanud maakohus seetõttu vajalikuks hagejal võimaliku kahju tekkimist ja kahju suurust analüüsida. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 8. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivis nimetatud hüvitiselt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Pooled ei vaidle, et V.K. kommentaar tekitas hagejale mittevaralist kahju ning tegemist oli solvava ja vulgaarse kommentaariga.

§ 186

kohaselt ei tähenda füüsilisest isiku võlgniku surm iseenesest, et tema kohustused automaatselt lõppeksid. Lõpevad vaid need pärandaja kohustused, mida ei saa tema isikliku osavõtuta täita. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Tegemist on tavapärase rahalise kohustuse täitmisega, mis on pärijale üle läinud. Hageja nõustub, et preventiivne eesmärk on saavutatud, kuivõrd V.K. ei saa hagejat enam laimata. Preventiivne eesmärk ei realiseerunud aga kahju hüvitamise raames. Kahju on tekkinud ja see kuulub hüvitamisele. Hageja ei nõustu, et hagi rahuldamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja au teotati ja tal on õigus hüvitisele isegi siis, kui kommentaator on surnud. Kui V.K. oleks elus, oleks hagi tõenäoliselt rahuldatud. Kui V.K. oleks pärast otsuse tegemist surnud, vastutaks pärija kohtulahendist tuleneva nõude täitmise eest. Kostjal ei ole keelatud vabandada pärandaja kommentaari eest. Seadus ei näe ette õigust nõuda vabandamist, mistõttu ei saa hagi rahuldamata jätmist põhjendada asjaoluga, et V.K. on surnud ega saa vabandada. Varalise kahju nõuet ei saa vabandamisega hüvitada ka siis, kui V.K. oleks elus. Hageja ei nõustu, et

§ 140lg 1 alusel esineks alus kahjuhüvitise vähendamiseks nullini.

Kostja pole taotlenud kahjuhüvitise vähendamist ega toonud välja vastavaid asjaolusid.

1. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kostja jääb oma maakohtus avaldatud seisukohtade juurde. Hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks V.K. eluajal. Hageja sai esmakordselt V.K. isikust ja surmast teada S.K. hagivastusest
2. jaanuaril
3. V.K. suri XXXXXX. Kostja esitas taotluse

§ 140lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks 17.

jaanuari 2021 menetlusdokumendis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkus täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1). 5
2. Hageja esitas kostja kui V.K. pärija vastu mittevaralise kahju hüvitise nõude

§ 1045lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel ja Pär

S § 130 lg 1 alusel. Maakohus tuvastas ja asjas puudub vaidlus, et V.K. avaldas

1. oktoobril 2019 Kroonika võrguväljaande kommentaariumis hageja kohta väite: „@ehh see on meie riigi supper-pupper staarlibu“ (I kd, tl 17). Samuti pole käesolevaks ajaks vaidlust, et kommentaari avaldajaks oli V.K., kes suri XXXXXX (I kd, tl 37). V.K.ga elasid samas leibkonnas tema abikaasa S.K. (algne kostja) ja tütar. S.K. esitas tõendid selle kohta, et tema ega tütar ei olnud kommentaari kirjutamise ajal kodus (I kd, tl 45-51). Samuti on tuvastatud, et V.K. pärijaks on kostja (I kd, tl 72). Kostja nõustub, et V.K. avaldatu on ebakohane väärtushinnang hageja suhtes. Vaidluse tuum on selles, kas mittevaralise kahju nõude hüvitamise kohustus läks pärimise teel üle kostjale ning juhul, kui läks, siis kas esineb seadusest tulenev alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostja vastutab ebakohase väärtushinnangu õigusvastase avaldamisega hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et mittekohase väärtushinnanguga tekitatud kahju eest saab vastutust kanda üksnes sellise väärtushinnangu andnud isik ning selline nõue ei saa üle minna ka õigusjärgluse korras. Selline maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva materiaalõigusega. Ringkonnakohus selgitab, et deliktiõiguse sätete alusel tekkiv kahju hüvitamise kohustus ning deliktiõiguslik muu vastutus võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärgluse korras. Füüsilise isiku surma korral on võimalik ka kahju hüvitamise nõuete ja muude kohustuste üleminek pärandvara koosseisus. Pärand on terviklik varakogum, mis läheb pärijale PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi üle üldõigusjärgluse põhimõttest lähtudes. Pärand hõlmab PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt pärandaja vara ehk tema õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega saa pärijatele üle minna (nt vanema ja lapse sugulussuhe). Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 kohaselt pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja üldõigusjärglaseks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast. Kui pärija tahab välistada kahju tekitamisest tulenevate kohustuste täitmise tema enda vara arvel, peaks ta taotlema pärandvara inventuuri (PärS § 143). Juhtudel, kui kahju põhjustanud tegu pandi toime enne õigusjärgluse teket ja kahju tekkis pärast õigusjärglust, hakkab kahju tekitaja õigusjärglane vastutama kahju tekitaja kui õiguseellase tegude eest. Sellistel juhtudel ei ole tegemist juba sissenõutavaks muutunud hüvitiskohustuse üleminekuga. Õiguseellase teod loetakse õigusjärglase tegudeks. Seega ei oma tähtsust kostja vastuväide, et hageja nõue ei olnud sissenõutav, kuivõrd hageja sai kostjast teada alles pärast kostja surma. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastutus mittevaralise kahju hüvitamise eest oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning see läheb üle pärijale koos muu pärandvaraga. Seega vastutab kostja V.K. pärijana hagejale V.K. kommentaariga tekitatud mittevaralise kahju eest.
3. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et juhul, kui hageja nõue oleks üle läinud pärijale, tuleks see jätta

§ 6lg 2 (hea usu põhimõte) alusel rahuldamata.

Pärandi vastu võtnud pärijale lähevad pärandaja õigused ja kohustused tervikliku varakogumina üle sõltumata sellest, millist rolli pärija ise nende kohustuste tekkimisel omas. Seetõttu ei puutu asjasse, et kostja ise hagejat ei solvanud ning tal puudusid hagejaga kokkupuuted. Hageja väitel puudusid ka V.K.l hagejaga kokkupuuted, kuid see ei vabastaks teda vastutusest. Pärijat kaitseb pärandvara 6 inventuur ning vajaduse korral pärandvara pankrotiavalduse esitamine (PärS § 135 lg 4 ja § 137), mistõttu ei ole hea usu põhimõttega vastuolus praegusel juhul pärandaja vastutuse üleminek kostjale kui pärijale. Maakohtu otsus kuulub eeltoodut arvestades tühistamisele. Kuivõrd pooltega on asjaolusid arutatud ja neile tõendamiskoormist selgitatud (I kd, tl 138-139 pöördel), saab ringkonnakohus teha asjas ise uue lahendi, millega hagi rahuldab. 14. Pooled ei vaidle, et V.K. väide hageja suhtes on väärtushinnang ja mitte faktiväide. Ringkonnakohus nõustub, et väljendis „staarlibu“ väljendub hagejale antud hinnang, mis oma sisu tõttu on asjaomases kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu

1. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12 ja
2. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Maakohus selgitas õigesti, et kostjal lasub

§ 1046kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise koormus.

15. Ringkonnakohus leiab, et väärtushinnangu avaldamine oli õigusvastane (

§ 1046lg 1).

Hageja on tõendanud esitatud kommentaari ja selles sisalduva Eesti keele seletava sõnaraamatus toodud mõiste („libu“) selgitusega, et vaidlusalune väärtushinnang on hageja mainet kahjustav, st tema au teotav. Väärtushinnang on au teotav ja hageja mainet kahjustav, kuivõrd sellel on vastavat konteksti (kommentaar oli vastuseks eelmise kommentaatori küsimusele, „miks täiskasvanud naine nii labaselt käitub“) konkreetses kultuurikeskkonnas negatiivne ja halvustav tähendus. Kostja põhjendas väärtushinnangut asjaoluga, et V.K. tarvitas haiguste tõttu kangeid ravimeid ja oli konservatiivse maailmavaatega. Asjas on esitatud tõendid V.K. haiguste ja ravimite kohta (I kd, tl 38-44). Tegemist ei ole aga asjaoludega, mis põhjendaksid hageja suhtes avaldatud väärtushinnanguid. Väidet tuleb hinnata keskmise mõistliku isiku seisukohast. V.K. kommentaar on mõistliku lugeja jaoks vulgaarne, naist alandav ja mõnitav väljend.

§ 1046

lg 2 alusel tuleb kohtul kaaluda, kas isiklike õiguste rikkumise õigusvastaseks lugemine ei kahjusta üleliia kolmandate isikute õigusi või avalikke huve. Juhul, kui hageja on avaliku elu tegelane, tuleb seda asjaolu arvestada

§ 1046

lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ühe asjaoluna muude nende sätete kohaldamise jaoks oluliste asjaolude hulgas (Riigikohtu 18. mai 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495). Arvestades, et V.K. kommenteeris Kroonika võrguväljaande artiklit, milles kajastati avalikult hageja sünnipäevapidu, võib käesoleval juhul pidada hagejat avaliku elu tegelaseks. Samuti nähtub artiklist (I kd, tl 99), et hagejat kirjeldatakse kui saatejuhti ja raadiohäält. Hageja on ka ise möönnud avaliku elu tegelaseks olemist. Kaaluda tuleb

§ 1046

lg 2 kohaldamisel põhiseaduslikult tagatud sõna- ja ajakirjandusvabaduse põhimõtet ning teiselt poolt avaliku elu tegelase õigust privaatsusele ja heale nimele. Ringkonnakohus leiab, et avalikkuse huvides ega ka

§ 1046

lg 2 järgi ei ole õiguspärane avaliku elu tegelase (ega muu isiku) au teotamine tema kohta põhjendamatult negatiivse või ebakohases vormis hinnangu andmine tema solvamise eesmärgil (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15). Eeltoodust tulenevalt on V.K. avaldatud väärtushinnang õigusvastane. Kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse

§ 1050lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis.

Väärtushinnangu avaldamisega au teotamise korral võib au teotanud isik vastutusest vabaneda juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist

§ 1050lg-te 1 ja 2 järgi.

Kostja ei ole seda tõendanud. Seega on asjas tuvastatud V.K. avaldatud väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus ja süü. 7 16. Ringkonnakohus nõustub, et V.K. kommentaariga (teoga) on hagejale tekitatud mainekahju. V.K. põhjustas

§ 1045

lg 1 p-s 4 nimetatud õigushüve kahjustamise.

§ 134

lg-tes 2, 5 ja 6 tulenevalt peab kohus au õigusvastase ja süülise toetamise korral isikule, kes nõuab sellega seoses mittevaralise kahju hüvitamist, alati mõistma rahalise hüvitise. Isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kostjal maksta hagejale mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Seega piisab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et V.K., kelle õigusjärglane on kostja, avaldas hageja suhtes tema au teostavaid ebakohaseid väärtushinnanguid (

§ 134lg 2).

Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (

§ 127lg 6).

Hageja palus kohtul määrata õiglane hüvitise suurus. Hageja arvates on õiglane hüvitis 1500 eurot. Kostja hinnangul 0 eurot.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Ebakohane väärtushinnang avaldati Kroonika veebiportaalis ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Lisaks oli kommentaar pikemat aega avalikult kättesaadav. Tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega naissoost isiku vastu, mis jättis lugejale mulje hagejast kui ebamoraalsest ning liiderlikust naisterahvast. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et artikli uudisväärtus ei olnud ilmselt pikaajaline. Hageja ei ole tõendanud, et kommentaari avaldamisega on hagejale tekitatud ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Samuti sisaldus väärtushinnang kommentaarides, mitte artiklis endas, mistõttu ei pruukinud see jõuda sama suure hulga lugejateni kui artikkel ise. Hageja on esitanud hagiavalduses tõendina artikli veebilingi, millest nähtub, et kommentaar on praeguseks ajaks kustutatud. Ringkonnakohus lisab, et asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud nõuded ka teiste kommenteerijate vastu (I kd, tl 57-58, tl 149-150 pöördel), st hageja on nõustunud sellega, et talle tekitatud mainekahju eest ei vastuta üksnes V.K. ja tema pärija.

1. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018.-
2. aastal isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200– 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul saab käesoleval juhul arvesse võtta kostja käitumist ja suhtumist hageja kohta avaldatusse. Arvestada saab asjaoluga, et kostja ei ole kommentaari autor ja ta on hagivastuses tunnistanud, et tegemist oli väga kahetsusväärse kommentaariga, mis sisaldab mittetõeseid andmeid ja võib olla halvustav ja solvav. Kuivõrd kommentaari avaldaja on käesolevaks ajaks surnud, puudub alus arvestada hüvitise määramisel vajadusega mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Puudub alus arvata, et väljamõistetav hüvitis peaks motiveerima kostjat hageja isiklike õiguste rikkumisest hoiduma. Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki nimetatud asjaolusid arvesse võttes õiglane hüvitis hagejale 300 eurot, s.o. kohtupraktikas määratud hüvitise alampiiiri lähedal.
3. Kostja esitas maakohtus taotluse hüvitise vähendamiseks nullini

§ 140lg 1.

Maakohus on ekslikult leidnud, et juhul, kui hagi rahuldada, esineks alus hüvitise vähendamiseks nullini.

§ 140

lg 1 eesmärk on anda kohtule alus kalduda konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades kõrvale kahju täieliku hüvitamise põhimõttest ning vähendada kahjuhüvitist. 8 Ringkonnakohus selgitab, et

§ 140

ei kohaldata mittevaralise kahju hüvitise korral, kuivõrd mittevaralise kahju hüvitise kindlakstegemisel peab kohus nagunii algusest peale arvesse võtma kõiki kahju tekitamisega seonduvaid asjaolusid. Muu hulgas tuleb arvestada kahju tekitanu varalist olukorda. Kostja ei ole väitnud, et kahju maksmise kohustus seaks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Lisaks pidi kostja pärandvara vastuvõtmisel arvestama, et sellega kaasneb kohustus hüvitada pärija võlausaldajate nõuded. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hagi ja apellatsioonkaebus rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 300 eurot. 18. Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue mõista kostjalt hagi esitamisest alates välja viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kuivõrd kostja kaasati menetlusse hiljem läbi kostja asendamise, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Hagi jõudis kohtusse

1. detsembril
2. Seega tuleb kostjalt viivis välja mõista alates viidatud kuupäevast. Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 42, 34 eurot (viivitatud päevi 644).
3. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja
4. augustil 2022 esitatud uue tõendi, milleks on www.propastop.org artikkel „Valeinfo mõju on pikem kui seni arvatud“. Hageja ei ole põhjendanud ega põhistanud tõendi esitamist ning kostja ei ole tõendi vastuvõtmisega nõustunud (TsMS § 652 lg 4).
5. Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 2 ja § 173 lg 3). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
6. Hageja
7. jaanuari 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud maakohtus kokku 2099 eurot, sh eeltõendamismenetluses (tsiviilasi nr 2-19-15864) tekkinud menetluskulud 500 eurot, käesolevas tsiviilasjas esindajakulud 1274 eurot (sh käibemaks) ning riigilõiv 325 eurot.
8. Hageja tasus hagiavalduselt ekslikult riigilõivu 325 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et hageja on ekslikult märkinud hagihinnaks 3780 eurot, st arvestanud 3500 eurole juurde aastase viivise määraga 8%. Viivist arvestatakse nõudelt, mitte hagihinnalt. Hagihind on 3500 eurot ning sellelt tuli maakohtus tasuda kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi riigilõivu 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja riigilõiv menetluskuluna põhjendatud 300 euro osas (TsMS § 174 lg 1). 300 eurot ületavas osas on hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
9. Hagejat esindas maakohtus vandeadvokaat tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
10. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu
11. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse 9 hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
12. Eeltõendamismenetluses koosnesid menetluskulud nõupidamistest hagejaga, tõendite kogumisest, õiguslikust analüüsist, avalduse koostamisest, kohtuga suhtlemisest, telekomiettevõtete ja IP-aadresside kokkuviimisest. Hageja nõuab eeltõendamismenetluses kostja andmete kindlakstegemise eest 500 eurot. Hageja täpsustas, et see hõlmab 450 eurot menetluskulusid ja 50 eurot riigilõivu. Tsiviilasja nr 2-19-15864 nähtub, et eeltõendamismenetluse avaldus on esitatud mitmete (40 kommentaari) kostjate tuvastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on 500 eurot ühe kostja tuvastamiseks menetluskuluna ülepaisutatud, kuigi kogumis võib mitmekümne kostja tuvastamine olla ajamahukas. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul eeltõendamismenetluses põhjendatud ja vajalik menetluskulu proportsionaalselt kommentaaride arvuga. Järelikult on põhjendatud ja vajalik menetluskulu eeltõendamismenetluses 12,50 eurot (500÷40). Ringkonnakohus nõustub, et eeltõendamismenetlusega seotud hageja menetluskulud on põhimenetluses hüvitatavad menetluskulud, kuid kostja ei pea hüvitama kõigi kommentaaride autorite kindlakstegemise kulu. Kostja ei olnud kõigi 40 kommentaari autor ning hageja pole toonud välja muud proportsiooni (nt lõplik kostjate arv) millest lähtuda.
13. Maakohtus koosnesid hageja esindajakulud järgmistest toimingutest: -
14. juuni 2021 hagiavalduse koostamine (3 h 20 min); -
15. november 2021 kohtunõudele vastamine (1 h 30 min); -
16. november 2021 vastuse koostamine (1 h); -
17. november 2021 seisukoha koostamine (45 min); -
18. jaanuar 2022 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 h). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja viidatud ajakulu (kokku 6 h 35 min) asja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus on 1586,50 eurot (300 + 12,50 + 1274), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostja menetluskulud maakohtus, mille maakohus luges põhjendatuks, olid samas suurusjärgus.
19. Hageja
20. augusti 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1463,02 eurot, sh esindajakulud 1008,02 eurot (sh käibemaks) ning riigilõiv 455 eurot.
21. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 455 eurot. Ringkonnakohus selgitas
22. märtsi 2022 määruses, et riigilõivu on tasutud 35 eurot enam ning hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Seega on hageja menetluskuluna põhjendatud riigilõiv summas 420 eurot (apellatsioonkaebuse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse alusel).
23. Hagejat esindas maakohtus advokaat tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtus koosnesid hageja esindajakulud järgmistest toimingutest: -
24. märts 2022-
25. märts 2022 apellatsioonkaebuse koostamine (3 h 30 min); -
26. juuni 2022 kohtumäärusega tutvumine (10 min); -
27. august 2022 lõplike seisukohtade koostamine (2 h); -
28. august 2022 menetluskulude nimekirja koostamine (20 min). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja viidatud ajakulu (kokku 6 h) ringkonnakohtus asja keerukust ja mahukust arvestades osaliselt ülepaisutatud. Ajakulu on vaid poole tunni võrra 10 väiksem maakohtus kulunud ajast. Arvestades, et hageja kordas eelkõige oma varasemaid seisukohti ja jäi oma haginõuete juurde, ei ole apellatsioonimenetluses põhjendatud ajakulu maakohtus kulunud ajaga samas ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut arvestades põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus kokku 4 h, s.o 672 eurot (sh käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus on 1092 eurot (420+672), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 2678,50 eurot (1586,50 + 1092).
29. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 11 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks