Obsah (12)

§1003§ 169§ 171§ 172§ 173§ 158§ 162§ 168§ 165§ 65§ 150§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5085 Tsiviilasi I. N. (endise nimega K.) (pankrot

§1003

lg 5 p 6 Võlgniku nõue vastuväide 34,94 ei ei 50,37 9,22 ei ei ei ei 5,47 ei ei

1. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
2. Vabastada Oliver Ennok I. N. (endise nimega K.) pankrotihalduri kohustustest.
3. Määrata I. N. (endise nimega K.) pankrotihaldur Oliver Ennok tasuks toimingutasuna 1962 eurot, millele lisandub käibemaks 392,40 eurot, kokku 2354,40 eurot.
4. Määrata I. N. (endise nimega K.) pankrotihalduri tasust 1225,40 eurot väljamaksmisele pankrotivara arvelt.
5. Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (registrikood 11028941) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX.
6. Jätta ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 344,20 eurot võlgniku kanda.
7. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
8. Algatada I. N. (endise nimega K.) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
9. I. N. (endise nimega K.) esitada üks kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1.11.2023, järgnev 1.11.2024, jne.
10. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
11. Määrus saata resolutsiooni punkti nr 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
12. Avaldada teade Teadaanded. pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 10.05.2022 kuulutas Harju Maakohus välja I. N. (endise nimega K.) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Pankrotihaldur esitas 22.09.2022 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses puudus. Võlgniku tuludeks on olnud töötasu XXX OÜ-lt ja YYY OÜ-lt, peretoetus, elatisabi ja Töötukassa poolt masktav töövõimetoetus. Vastavalt kehtivatele õigusnormidele tehtud kinnipidamiste tulemusena on pankrotivarasse laekunud 1416,02 eurot. Lisaks on pankrotivarasse laekunud tagastus kohtutäitur Marek Laanemetsalt summas 320,91 eurot. Seega on pankrotivara suuruseks kokku 1736,93 eurot. Harju Maakohtu 10.05.
13. a kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok´i töötasu summas 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, hüvitisena välja riigi vahenditest. Ülejäänud osas, summas 511,20 eurot, on ajutise pankrotihalduri tasu on välja makstud pankrotivara arvelt. Haldur 2 on esitanud taotluse pankrotihalduri lõpliku tasu määramiseks summas 1962 eurot, millele lisandub käibemaks 392,40 eurot, kokku 2354,40 eurot. Pankrotihaldur esitas lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks 16.08.
14. a, mille kohus kinnitas 08.09.
15. a määrusega. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 4 võlanõuet kogusummas 6600,21 eurot. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Võlausaldajatele väljamakseid kinnitatud võlausaldajate nimekirja alusel ei tehta, kuna pankrotivarast väljamakseteks rahalised vahendid puuduvad. Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses puudus. Pankrotivarasse on toimunud laekumised töötasust kinnipidamisete tulemusena summas 1416,02 eurot. Lisaks on pankrotivarasse laekunud tagastus kohtutäitur Marek Laanemetsalt summas 320,91 eurot. Seega on pankrotivara suuruseks kokku 1736,93 eurot. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse algpõhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus ning võlgniku poolt toime pandud kriminaalkuriteo tõttu temalt välja mõistetud kohustused (sundraha, ekspertiisitasu, tasu osutatud õigusabi eest ning kannatanu tsiviilhagi katteks välja mõistetud summad). Lisaks on võlgnik on võtnud kiir- ja tarbimislaene. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates
16. aastast, kui alustati esimesed täitemenetlused võlgniku suhtes. Töökoht: YYY OÜ 1.
17. Igakuine sissetulek: töötasu ca 1000 eurot kuus (neto), peretoetus 60 eurot kuus, elatisabi 100 eurot kuus ja Töötukassa poolt masktav töövõimetoetus 267 eurot kuus. 1.
18. Perekonnaseis: rahvastikuregistri andmetel on võlgnik abielus. Järeltulijad (lapsed): rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul üks laps. Halfur taotles määrata I. N. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiit 1500 eurot. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on praegu kehtiv summast 654 eurot, seega kokku 1962 eurot (3x654). Pankrotivarasse kuuluva raha arvelt saab pankrotihalduri tasu välja maksta summas 1225,40 eurot. Haldur palub määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Ülejäänud osas, so 344,20 eurot palub pankrotihaldur välja mõista võlgnikult. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. Võlgnik on esitanud vastavalt

§ 169

avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse.

§ 172

tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur korraldas 20.09.2022.a võlausaldajate üldkoosoleku usaldusisiku nimetamiseks. Teade koosoleku toimumise kohta avaldati Ametlikes teadaannetes 14.09.2022.a Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole haldurile esitanud kirjalikku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Pankrotihaldurile on võlgnik ise esitatud oma kirjaliku nõusoleku asumaks täitma usaldusisiku kohustusi. 30.09.2022 määrusega tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 1500 eurot. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Oliver Ennok poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. 3 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad I. N. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 30.09.2022 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot hiljemalt 10.10.2022. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus leiab, et I. N. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlgniku pankrotivara ning muu vara, mida arvata pankrotivarasse, puudub. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks olid halduri hinnangul võlgnikult välja mõistetud kohustused (sundraha, ekspertiisitasu, tasu osutatud õigusabi eest ning kannatanu tsiviilhagi katteks välja mõistetud summad). Lisaks on võlgnik on võtnud kiir- ja tarbimislaene, kokkuvõtlikult majanduslikud valearvestused. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Oliver Ennok tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist toimingutasuna summas 1962 eurot. Pankrotihaldur on 4 esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub piisavas ulatuses pankrotivara, millest pankrotihalduri tasu hüvitada terves ulatuses. Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud vähemalt järgmised pankrotimenetluse toimingud: 1) pankrotiavaldusega tutvumine; 2) halduri ettekande ning tasu kalkulatsiooni koostamine ja esitamine kohtule; 3) nõudeavalduste läbi vaatamine ning võlausaldajate I üldkoosoleku läbiviimine; 4) võlausaldajate nimekirja koostamine ja esitamine kohtule; 5) pankrotihalduri aruande koostamine ja edastamine kohtule. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määras, summas 1962 eurot. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 10.05.2022 määrusega eelnevalt määratud menetlusabi summas 784,80 eurot (sh käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks, mis ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. Pankrotivarasse kuuluva raha arvelt välja maksta pankrotihalduri tasu summas 1225,40 eurot. Ülejäänud osas, so 344,20 eurot välja mõista võlgnikult.

§ 150

lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade 5 ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kirjaliku nõusoleku täita usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173

): tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;

1. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).
5. Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 346 eurost (1 000-654) 25% (86,50 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (259,50 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 740,50 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 259,50 eurot. Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

1. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). 6
3. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
4. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
5. aasta
6. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 7