KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2022.a. Tallinn Väärteoasja number 4-22-2700 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi Tiit Tedre väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr 2317,22,004707 Kirjalik menetlus Menetluse liik prefektuuri 20.07.2022 RESOLUTSIOON
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.07.2022 otsus väärteoasjas nr 2317,22,004707 osaliselt lisakaristuse mõistmise osas ja jätta lisakaristus mõistmata. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Tiit Tedret karistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.07.2022 otsusega väärteoasjas nr 2317,22,004707 LS § 224 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis 27.06.2022 kell 07.38 Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla tee
- kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg. Karistuseks mõisteti rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. 03.08.2022 esitas Tiit Tedre selle otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, paludes üle vaadata karistus, kuna juhiload on tema sissetuleku allikas ning võimalusel palub ta juhtimisõigust mitte peatada. Ta on endale oma eksimust teadvustanud ning kahetseb tehtut. 05.10.2022 toimus antud asjas kohtuistung, kus kaebuse esitaja jäi kaebuse juurde ja kahetses tehtut, kohtuväline menetleja jättis lisakaristuse küsimuse kohtu otsustada. Menetlusosalised olid nõus asja jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Vaidlus puudub väärteo toimepanemise faktis. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebuse esitaja ütlustega, samuti 27.06.2022 juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tuvastatud, et kaebuse esitaja juhtis 27.06.2022 Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla teel mootorsõidukit, s.o sõiduautot Škoda Kodiaq. Kaebuse esitaja joove on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri tulemusega 0,63 mg/l kohta. Tõenduslik alkomeeter oli taadeldud ja proovi võtnud politseiametnik vastava koolituse läbinud. Ka kaebuse esitaja ütluste järgi oli ta eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi. Sellega on tõendamist leidnud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Menetlusalune isik andis ütlusi, mille kohaselt otseselt ta ei tajunud sõitma hakates, et ta ei ole kaine. Kohus leiab, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, sest kaebuse esitaja teadis, et ta oli alkoholi tarvitanud ning niivõrd suure joobe korral (mis on lähedane kriminaalsele joobele) pidi joobeseisundit võimalikuks pidama ja möönma seda KarS § 16 lg 4 tähenduses. Sellega on täidetud ka väärteokoosseisu subjektiivne külg. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on märkinud, et puuduvad vastutust raskendavad asjaolud, vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus sellega nõustub. Kohtumenetluses on kaebuse esitaja oma tegu kahetsenud ja kohus peab võimalikuks sellega kui vastutust kergendava asjaoluga arvestada. Samuti näitab õigusrikkumisest arusaamine ja selle kahetsemine ka see, et kaebuse esitaja on juba trahvi ära maksnud ning augustis viinud juhiload Transpordiametisse hoiule, kuigi kohtuvälise menetleja lahend ei ole veel jõustunud. LS § 224 lg 2 ja lg 3 p 1 järgi saab antud teo eest mõista karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni; lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmises määras ning vastab kohtu hinnangul seadusele. Seda karistust kaebuse esitaja ka ei vaidlusta. Kaebuse esitaja vaidlustab lisakaristuse määramist. Lisakaristuse on kohtuväline menetleja määranud minimaalses määras. Seega ei saa küsimuse all olla lisakaristuse suurus, vaid selle määramine üldse. Kohtuväline menetleja jättis lisakaristuse küsimuse kohtu otsustada. Lisakaristuse mõistmist on kohtuväline menetleja otsuses piisavalt põhistanud viidates joobe suurusele, sedalaadi rikkumiste ühiskonnaohtlikkusele ning õiguskorra kaitsmise vajadusele. Seetõttu hindas kohtuväline menetleja kaebuse esitaja süüd suureks. Eripreventiivselt tuleb kaebuse esitajale näidata, et sellise hoolimatusega toime pandud iseenda ja teiste elu, tervist ja vara ohtuseadev tegevus saab karmilt karistatud, üldpreventiivselt suurendab teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, teiste liiklejate turvatunnet. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmist piisavalt põhjendanud ning kohus nende põhjendustega nõustub. Samas on kaebuse esitaja juba asunud enda arvates ja faktiliselt karistust kandma juba augustist kui viis juhiload hoiule Transpordiametisse. Kui kohus jätaks kohtuvälise menetleja otsuse jõusse, oleks kaebuse esitaja faktilise karistuse kandmise aeg ligi poole pikem kui määratud. Seetõttu otsustas kohus 05.10.2022 istungil üle minna antud väärteoasja kirjalikule menetlusele ning teha lahend mõnevõrra hiljem – 28.10.
- Kohtuväline menetleja oli sellega nõus, kaebuse esitaja lubas kuni käesoleva otsuse tegemiseni mootorsõidukit mitte juhtida ning lube Transpordiametist mitte välja võtta. Kohtule ei ole laekunud ka teistsugust infot. Seetõttu peab kohus võimalikuks kaebus rahuldada ja lisakaristus tühistada. Kohus on veendunud, et kaebuse esitaja on faktiliselt karistuse kätte saanud ning piisav oli antud juhul ka minimaalsest määrast 3 kuud lühem faktiline karistus. Sel kaalutlusel tühistab kohus kaevatava otsuse lisakaristuse osas. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik