KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-3164 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus Steven Sõstra tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Steven Sõstra (isikukood 38910142764), määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Steven Sõstra määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohus karistas
- mai
- a otsusega Steven Sõstrat karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kaheaastase vangistusega, millest KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi kohaldamata, kohustades teda 2 aasta 6 kuu pikkusel katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2¹ ja 8 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus
- mail
- Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrusega pandi Steven Sõstrale lisakohustus pöörduda Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse vastuvõtule, alluda raviarsti poolt koostatud raviplaanile ja viimase soovitusel asuda Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele võõrutusravile (narkootilis-psühhotroopsetest ainetest). Kohtumäärus jõustus
- veebruaril
- 1
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrusega pöörati täitmisele Steven Sõstrale Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu määrusega
- aprillil 2021 muutmata kujul.
- septembril 2022 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Steven Sõstra ennetähtaegse vabastamise üle. Prokuratuur ja vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
- Tartu Maakohus jättis
- oktoobri
- a määrusega Steven Sõstra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata leides, et vaatamata formaalsete nõuete täidetusele, pole praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused. Steven Sõstral on 1 kehtiv kriminaalkaristus lähisuhtes korduva vägivalla tarvitamise eest. Vangistuses viibib ta neljandat korda. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Steven Sõstra puhul pole risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. Vabanemisel asuks ta elama enda ema juurde, kelle suhtes on ta toime pannud viimase vägivallakuriteo. Steven Sõstral esineb distsipliiniga probleeme isegi range järelevalve tingimustes.
- jaanuaril 2022 määrati Steven Sõstrale distsiplinaarkaristuseks noomitus keelatud eseme omamise eest. Muu hulgas on Steven Sõstrat väärteokorras karistatud vanglaametniku solvamise eest. Steven Sõstra uute kuritegude sooritamise soodusteguriteks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, impulsiivsus ning suutmatus vabaneda enda sõltuvuskäitumisest. Pole alust arvata, et vanglast ennetähtaegsel vabanemisel suudaks Steven Sõstra alluda kriminaalhooldusele, sh alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelule, ning hoiduda uute kuritegude sooritamisest – sellega ei tulnud ta varemgi toime. Seejuures ei motiveerinud teda ka šokivangistus. Niisiis pole usku sellesse, et käitumiskontroll oleks Steven Sõstrale mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Temast lähtuv oht uute vägivallakuritegude toimepanemiseks on liialt suur. Ka positiivsed asjaolud, nagu elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus, ei kaalu üles tema kuritegelikke hoiakuid ning probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Määruskaebus
- Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määruse peale esitas määruskaebuse Steven Sõstra, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja uue otsustuse tegemist. Kokkuvõetult selgitab süüdimõistetu, et ei saa nõustuda maakohtu määruse põhjendustega, sest selles on peaasjalikult lähtutud tema isikust. Paljudest asjaoludest valesti aru saadud. Sellega seonduvalt annab süüdimõistetu kaebuses omapoolsed kommentaarid kohtu väidetele. Lõpetuseks tunnistab Steven Sõstra, et on teinud asju, mille tõttu tunneb ta häbi. Sel korral võib ta aga kindlalt väita, et see on olnud raskeim karistus, mida ta on kogenud. Samas saab karistusega kõige rohkem kannatada väike laps, kes pole milleski süüdi ja on niigi õnnetu, et ta vanemad koos ei ela. Praegune vangistus on oma eesmärgi täitnud. Steven Sõstra lubab, et saab need 34 kuud kriminaalhoolduses käidud pisemagi rikkumiseta. Süüdimõistetu soovib olla toeks oma lähedastele – eelkõige enda emale ja oma lapsele. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja Steven Sõstra määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.