L (ik x; elukoht RESOLUTSIOON Juhindudes
Lõpetada
S § 121 lg 2 p 2, 3, § 136 lg 2 järgi. 2.
L tasuma 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kriminaalmenetluse kulud – riigi õigusabi korras kannatanule määratud esindaja tasu ja kulud 341,64 eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada: menetluskulud, kriminaalasja nr 1-227333, menetluse lõpetamine, A. L , kohustuslik märkida viitenumber 99922700042017. 3.
L osalema 18 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste arendamise programm“. Sotsiaalprogrammi läbiviimist korraldab Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakond. 4. Kui A. L ei täida talle käesoleva määruse p-s 2 ja 3 pandud kohustusi, uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega (
5.Edastada kohtumäärus prokurörile, kaitsjale, kannatanule ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. 1 1-22-7333 PROKURÖRI TAOLTUS Prokurör esitas kohtule 29.11.2022.a taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks A. L suhtes
S § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema: - suvel 2020. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval, õhtusel ajal, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, ühises elukohas x võttis oma elukaaslase alaealisel pojal X (sünd x.
alusel.
kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetlusejätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokuratuur võib kahtlustatava või kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna
lg-s 2 märgitud kohustused
Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et A. L on toime pannud korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ehk KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja nooremalt kui kaheksateistaastaselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise ehk KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb karistusseadustik ette ka rahalise karistuse, võib sellest järeldada, et KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol seadusandja hinnangul tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada pigem väikseks, kuna väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Lisaks, arvestades asjaolu, et A. L tekitas kehalise väärkohtlemisega X 2 1-22-7333 füüsilist valu ning ei tekitanud tervisekahjustusi, samuti asjaolu, et X vabaduse võtmine ühise kodu vannituppa lukustamise näol toimus suhteliselt lühiajaliselt, võib A. L süüd pidada pigem väikeseks. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel on A. L kriminaalkorras karistamata isik. Samuti ei ole A. L suhtes varasemalt kohaldatud
Ka ei ole pärast käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olevaid tegusid A. L teadaolevalt pannud toime ühtki kuritegu. Seega võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. A. L tegude näol näib olevat tegemist teismelise lapse kasvatamisel ja temaga suhtlemisel valede kasvatuslike meetodite valimisega, milline käitumine võib olla põhjustatud vajakajäämisest nii A. L stressijuhtimise oskustes kui ka mõnedes vanemlikes oskustes. Praeguseks hetkeks ei ela A. L enam X ühises elukohas seoses asjaoluga, et A. L ning X ema ei ela enam koos ning A. L ja X ei suhtle omavahel ega puutu mingilgi viisil kokku. Eeltoodust tulemevalt leiab prokurör, et antud asjas puuduvad üld- ja eripreventiivsed vajadused A. L kriminaalkorras karistamiseks. Prokuröri hinnangul oleks A. L edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine asjakohasele nõustamisele või sotsiaalprogrammi, mille käigus õppida, kuidas edaspidi leida viise vägivallavabaks suhtlemiseks ja rahumeelseks konfliktilahenduseks. Sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste arendamise programm“ eesmärgiks on arendada oskust mõista teiste inimeste seisukohti ja oma tegevuste tagajärgi ja seeläbi õpetada suhtlemist teiste inimestega nii, et see ei kahjustaks ennast ega teisi, samuti langetada sotsiaalsete oskuste, impulsiivsuse, probleemide äratundmisvõime ja lahendusoskuste, toimetuleku ja eesmärkide saavutamisega seotud riske. Antud sotsiaalprogrammi läbiviimist korraldab Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakond. A. L on 28.11.2022 andnud kirjaliku nõusoleku läbida 18 kuu jooksul sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste arendamise programm“ ning tasuda 6 kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud – riigi õigusabi korras kannatanule määratud esindaja tasu ja kulud kogusummas 341,64 eurot. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita taotletavad kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks A. L suhtes
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr xx kriminaalmenetlus.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 3 võib prokurör kahtlustatava kriminaalmenetluse lõpetaks. või kahtlustatava nõusolekul taotleda, 1-22-7333 et kohus Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. A. L kahtlustatakse teise astme kuritegude toimepanemises, mille eest KarS § KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ja KarS § 136 lg 2 ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri poolt taotluses välja toodud asjaolude põhjal tehtud järeldustega, et A. L süü ei ole suur. Kehalise väärkohtlemise tagajärjel sai X füüsilist valu, tervisekahjustusi ei kaasnenud. X vabaduse võtmine toimus suhteliselt lühiajaliselt. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. A. L on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole A. L suhtes varasemalt kohaldatud
Kuritegude toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks üle kahe aasta ja A. L ei ole rohkem süütegusid toime pannud. Kohus nõustub prokuröriga, et eelnev annab aluse järeldusteks, et kuritegelik käitumine ei ole kujunenud A. L eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalid kinnitavad prokuröri seisukohta, et A. L teod on tingitud valede kasvatusmeetodite valikust. Oluline on asjaolu, et praeguseks ajaks ei ela A. L enam X ühises elukohas ning A. L ja X ei suhtle omavahel ega puutu mingilgi viisil kokku. A. L poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröriga, et A. L edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam meede on isiku suunamine asjakohasesse sotsiaalprogrammi, mille käigus õppida, kuidas edaspidi leida viise vägivallavabaks suhtlemiseks ja rahumeelseks konfliktilahenduseks.
lg 2 p-d 1, 5 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 p 1 sätestatud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud ja lõikes 2 p 5 sätestatud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud. A. L on kinnitanud, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle pandavate kohustustega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud A. L le kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavate kohustustega. Kuna tegemist on teise astme kuritegudega, milledes isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustuse – tasuda kriminaalmenetluse kulud ja osaleda sotsiaalprogrammis, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks A. L suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o
4 1-22-7333 Asitõendid puuduvad. DVD-plaadid (kannatanu ülekuulamise videosalvestis) asuvad kriminaalasja materjalide juures. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1, lg 2 p 1 ja 5, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse A. L suhtes kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 136 lg 2 järgi ja määrab A. L le prokuröri taotluses märgitud kohustused tasuma kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kriminaalmenetluse kulud – riigi õigusabi korras kannatanule määratud esindaja tasu ja kulud kogusummas 341,64 eurot; osalema 18 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste arendamise programm“.
lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.
p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.