1-17-4966/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. november 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-4966 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.G´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.G, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta J.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.06.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 07.04.2017 ja lõpp 07.12.
2. Kinnipidamisasutuses J.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne vangistus elas isik koos elukaaslasega üürikorteris aadressil xxx. Peale vanglast vabanemist soovib elama asuda emale kuuluva korterisse aadressil xxx. Kinnipeetava ema elab xxxja korteri võtmed on ainult kinnipeetaval. Samuti ei andnud kinnipeetav vanglale ema andmeid, et kriminaalhooldusametnik saaks J.G väidet kontrollida. Kinnipeetaval on põhiharidus. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust väidetavalt töötas mitteametlikult ehitusel. Ametlikult ei ole 1 isiku sõnul mõtet töötada, sest siis peab trahve maksma. Sai töö eest palka, kuid sellest oli vähe ning raha saamise eesmärgil pani toime kuriteo. Seisuga 02.10.2017 K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 4473,97 eurot, vabanemisfondis ei ole raha. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ning vend, kes on kriminaalkorras karistatud. Lähedastega vangistuses ei suhtle. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Riskivat ja tagajärgedega mittearvestavat elustiili iseloomustavad korduvad kriminaal- ja väärteokorras karistatused. Isik on mõjutatav, millest räägivad grupiviisilised kuriteod. J.G puudub vabaduses toetust pakkuv lähisugulaste võrgustik. Tarvitas alkoholi harva, probleeme esinenud ei ole. Varasemate andmete kohaselt süstis isik 2001 -2011 amfetamiini, heroiini, fentanüüli. Vanglas on saanud metadooni ravi. Väärteokorras 13 korda karistatud NPALS alusel. 2015 aastal on osalenud xxx taasühiskonnastavates tegevustes individuaaltööna(sõltuvus probleemid, tervisealane nõustamine). 02.10.2017 toimunud vestluse käigus isik ei tunnista oma probleeme narkootikumidega, eitab kõike. 12.07.2017 on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus. On korduvalt kasutanud vägivalda. Tema probleemilahendus strateegia on passiivne, arvab, et probleemid lahenevad ise. Isik on impulsiivne, mis nähtub ka tema poolt sooritatud kuritegudest. Probleemide lahendamisel on kasutanud ebaefektiivseid lahendusi - narkootikumide tarvitamine. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Kuritegudele leiab õigustavaid argumente. Karistatud kriminaalkorras 15 korral, korduvalt ka väärteokorras. Välja on kujunenud kriminaalsed hoiakud. Ametiisikute suhtes on negatiivse hoiakuga. On varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Suhtumine on ükskõikne ühiskonna heaolule, pidev seaduserikkuja. Kinnipeetav on karistatud 15 korda (11 arhiveeritud), vanglas viibib üheksandat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 88%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootiliste ainete tarvitamine ja ajendiks majandusliku kasu saamine. Viru Vangla ei toeta J.G tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt J.G soovis elama asuda emale kuuluvasse korterisse aadressile xxx. Korterit ei õnnestunud kontrollida, kuna ema elab xxx ja võtmed on ainult kinnipeetaval. Isik pole varem ametlikult töötanud. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Kriminaalhooldusel olnud ühel korral, karistus pöörati täitmisele, kuna isik isik ei täitnud katseaja tingimusi. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. J.G soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. J.G on kriminaalkorras karistatud 15 korda, millest 4 on kehtivad. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et J.G soovib vabanemisjärgselt asuda elama ema korterisse aadressile xxx. Käesoleval ajal kannab karistust varguste toimepanemise eest. Garanteeritud töökoht puudub. 2 Positiivseks võib lugeda, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See näitab, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani taas toime uue kuriteo, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Varasemalt mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus temale kohtu poolt pandud kaitseaja tingimusi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades J.G kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole J.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu J.G vabastamisega temale Viru Maakohtu 19.06.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. 3 Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4