4-21-396/23

Väärteoasi nr 4-21-396 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 14.04.2021.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaevatav otsus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.12.2020. a otsus väärteoasjas nr 2315,20,007058 P.I karistamises LS § 227 lg 4 järgi Menetlusalune isik P.I, isikukood XXX, Elukoht: xxx Töökoht: xxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik P.I * kohtuväline menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse- esindaja Jaak Paju *tõlk Anneli Helmann LÕPPOSA Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.12.2020. a otsus väärteoasjas nr 2315,20,007058 karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. Mõista P.I-le LS § 227 lg 4 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on P.I kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti liiklusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus P.I karistati liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks selle eest, et tema 14.12.2020.a. kella 21.56 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas TALLINN-NARVA maantee 12,5 kilomeetril, liikudes Maardu suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 171 +/- 6 km/h, millega ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 75 km/h. Sellise tegevusega rikkus P.I liiklusseaduse 50 lg 2 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses taotleb P.I kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, asendades karistuse üldkasuliku tööga või rahatrahviga. Rikkumise põhjuseks oli vale olukorra hinnang ja vale prioriteetide seadmine. Rikkumine leidis aset sportautoga, millega varem ei olnud sõitnud. Ei arvestanud auto võimalusi, seetõttu ekslikult kiirustas ja valis ebaõige kiiruse antud teelõigul, kahetseb. Juhtimisõiguse sai 19.10.2020, töötab xxx OÜ-s. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab sissetuleku. Kohtu seisukoht Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 14.12.2020.a kella 21.56 ajal ületas esmas t juhtimisõigust omav P.I Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maantee 12,5. kilomeetril lubatud kiirust sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx, liikudes Maardu suunas. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on P.I-le juhiluba 19.10.2020.a kehtivusega kuni 18.10.2022.a. väljastatud esmane Lisaks süü omaksvõtule tõendavad rikkumist kiirusmõõturi kasutamise protokoll koos foto salvestusega ja Transpordiameti liiklusregistri väljavõte. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on suurimaks lubatud kiiruseks antud teelõigul 100 km/h. Kuivõrd P.I näol oli tegemist algaja juhiga, siis lubatud suurimaks kiiruseks oli tema puhul 90 km/h. Sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis P.I , sõitis kiirusega 171 +/- 6 km/h, seega lõplikuks mõõtetulemuseks 165 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr LE0446. Mõõtevahendi taatlustunnistus TTRS20/00033 (taatlus teostatud 18.02.2020) tõendab, et mõõteseade oli taadeldud. Seadet testiti 14.12.2020 kell 20.03 ja seade oli töökorras. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik L P on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada eelnimetatud kiirusmõõteseadet. Seega oli sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx kiiruse näit õige ning P.I ületas sõidukiirust mitte vähem kui 75 km/h. Liiklusseaduse § 50 lõike 2 kohaselt ei tohi esmase juhiloa omaja sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine P.I poolt ning tema tegevus vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele üle 60 kilomeetrit tunnis. Menetlusalune isik ei vaidlusta kiiruse ületamist. Kohtuistungil antud selgituse kohaselt oli tal 14.detsembril eelmisel aastal väga halb tuju, sest sõber sattus tema autoga avariisse. Sõitis 2 tuunitud xxx-ga, vajutades korraks gaasi oligi kiiruse ületamine ning politsei pidas ta kinni. Sõiduk oli ostetud, kuid ta ei olnud jõudnud seda veel ümber vormistada. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli kiiruse ületamine hetkeline. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt liikus mootorsõiduk 3. sõidurajal, jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile, möödus kõrval sõidurajal liikuvast sõidukist ja jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. P.I kiiruseks mõõdeti 171 +/-6 km tunnis, sellise kiiruse saavutamine ka tuunitud sõiduki puhul ei ole hetkega saavutatav, see ei saa toimuda korraks gaasi vajutamisega. Arvestades rikkumise kohal P.I-le kui algaja juhile lubatud sõidukiiruse piirmäära ületamise ulatust, samuti menetlusaluse isiku ütlusi, et vajutas gaasi, siis subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (171 km/

1. h)ja esmase juhiloa omanikul lubatud sõidukiiruse (90 km/
2. h)vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema P.I-le tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. KarS §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole ning korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt. Menetlusalust isikut karistati kohtuvälise menetleja poolt LS § 227 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. LS § 227 lg 4 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni või arestiga. Seega on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus keskmises määras. Kohtuväline menetleja ei ole karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Kaebuse esitanud isiku karistusandmetest nähtuvalt on P.I neli kehtivat väärteokaristust, rahatrahvid on tasumata, lisaks on teda karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest. Kohtuvälise menetleja poolt esitati kohtuistungil isikut iseloomustava materjalina väljavõte MISst, millega sooviti näidata, et menetlusalune isik on toime pannud hulgaliselt liiklusalaseid rikkumisi, millede eest on talle määratud lisaks rahatrahvidele ka mõjutustrahve. Kohtu hinnangul ei saa aga mõjutustrahve tõendina ega ka iseloomustava materjalina karistuse mõistmisel kasutada. Nimelt väärteomenetluse seadustiku § 549 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei või mõjutustrahvidele tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Menetlusalune isik peeti väärteo toimepanemiselt kinni lubatud sõidukiiruse märkimisväärse ületamise eest. Selline käitumine näitab üheselt tema üleolevat ja negatiivset suhtumist liikluskorda ja selle ohutusse. 3 Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kiiruse ületamine on toime pandud tahtlikult. Menetlusalune isik on põhjendanud kiiruse ületamist halva tujuga. Kui isik, osaledes liikluses juhina teadlikult rikub liiklusnõudeid, siis on tegemist isikuga, kes ei tohiks liikluses juhina osaleda, kuivõrd ta kujutab endast ohtu nii temale endale kui ka kõigile teistele liiklejatele, kes temaga üheaegselt samal teelõigul liiguvad. Juhtimisõiguse omandas menetlusalune isik kaks kuud varem enne käesoleva süüteo toimepanemist. Seega saab väita, et tegemist ei olnud kogenud juhiga, vaid algajaga. Selleks, et esmase juhiloa omanikud harjuksid liiklusolukordadega, ongi neile seadusega ettenähtud kiiruse ülempiirmäär – 90 km/h. Kuivõrd P.I on varasemalt määratud rahatrahvid tasumata ning arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu – kiiruse ületamine lubatust väga suures ulatuses -, siis on põhjendatud kohtu hinnangul kohaldada tema suhtes teisi seaduses ette nähtud mõjutusvahendeid, s.o teistsugust karistusliiki. Eeltoodust tulenevalt on õigustatud kohaldada P.I suhtes rangemat põhikaristust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses oma tegu kahetsenud, puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised, siis võib esmakordse kiiruse ületamise korral mõista karistuse sanktsiooni keskmisest määrast madalama. Kohus mõistab P.I-le LS § 227 lg 4 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Menetlusaluse isiku selgitus, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 07.05.2021. a kell 13.00. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 4