4-17-5589/5

4-17-5589 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-17-5589 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi F.M-i kaebus PPA Põhja Prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna 06.11.2017 otsuse väärteoasjas nr 2316,17,007032 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja F.M XXX; elukoht: xxxx) peale (isikukood Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond (asukoht: Kolde pst 65, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta F.M-i kaebus rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga rahuldamata.
3. Tühistada PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 06.11.2017 otsus osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise aja osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et F.M-ile mõistetud rahatrahvi 120 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 06.11.2017 otsusega nr 2316,17,007032 määras PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna vanemväärteomenetleja F.M-ile karistuseks narkootiliste ja 1 psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt viibis F.M 13.10.2017 kella 18.15 paiku Tallinnas Estonia pst 3 juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet (amfetamiini) ilma arsti ettekirjutuseta. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete tarvitamine on aga ilma arsti ettekirjutuseta keelatud. Sellise tegevusega eiras F.M NPALS § 3 lg 1 nõudeid.
6. F.M oma kaebuses kohtule palub asendada mõistetud rahatrahv üldkasuliku tööga. Kaebaja väitel on ta töötu ja töötukassas arvel ning tal puudub sissetulek. Kaebusele lisas ta ka Eesti Töötukassa teatise, mille kohaselt on ta alates 18.08.2017 töötuna arvel ning ei saa käesoleval hetkel ei töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2316,17,007032 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
9. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. F.M tunnistas kohtuvälises menetluses, et oli tarvitanud amfetamiini. Arsti ettekirjutust tal selleks ei olnud. Lisaks süü omaksvõtule tõendab narkootilise aine (amfetamiini) tarvitamist indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning ka politseitöötaja xxxx ütlused, kes 13.10.17 kätega vehkiva ja ilmsete narkojoobe tunnustega isiku kinni pidas ja kelleks osutus F.M. Tegu on toime pandud kavatsetult, sest F.M tarvitas narkootikume eesmärgipäraselt narkojoobe saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on F.M rikkunud NPALS § 3 lg 1 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
10. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kehtiva karistuspraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning arvestada preventiivseid kaalutlusi. NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on kaebajale määranud rahatrahvi 30 trahviühikut, st kergemaliigilise karistuse ning seda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Seega on menetleja hinnanud süüdlase süüd keskmisest väiksemaks ning arvestanud kergendava asjaoluna tema süü puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist.
11. F.M palub asendada rahatrahvi üldkasuliku tööga või arestiga. Üldkasulik töö ei ole aga iseseisev karistusliik ning KarS § 69 alusel saab seda karistusena väärteo eest mõista vaid aresti asendamiseks. Kuna arest on raskemaliigiline karistus võrreldes rahatrahviga, siis kohus seda kohaldada ei saa, sest kaebemenetluses pole võimalik süüdlase olukorda raskendada ehk talle raskemaliigilist karistust mõista. 2 Seadus ei näe ette võimalust karistuse määramisel rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga, mistõttu tuleb kohtul jätta F.M-i kaebus rahuldamata. VTMS § 211 lg 1 kohaselt on küll võimalik rahatrahvi asendada arestiga või üldkasuliku tööga, kuid seda alles siis, kui otsus on jõustunud, süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud, tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata ning sissenõudja on teinud kohtule vastavasisulise avalduse.
12. Küll aga peab kohus kaebaja tööalast seisu arvestades võimalikuks KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumise osade kaupa. Kuna F.M hetkel sissetulekud puuduvad, siis annab kohus võimaluse maksta rahatrahv 120 eurot osade kaupa ja seda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 2, 133,
13. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3