← Eesti

2-21-17084/46

Obsah (5)§ 116§ 123§ 145§ 119§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2022.a, Tallinn

§ 116kohaselt on vanematel laste ees võrdsed õigused ja kohustused.

Nimetatud õigusi ja kohustusi ei ole praeguse avaldusega mingit viisil ka nö kitsendatud (st ei ole hooldusõigust-otsustusõigust osaliselt lõpetatud/teisele vanemale üle antud vms). Isa hinnangul puuduvad seega täna igasugused põhjendused senise suhtlemise korra muutmata jätmiseks. Selliseid põhjuseid ei esine ka isa enda igapäevases elukorralduses, st et ka isa töökohustused ei ole takistuseks lapsega suhtlemiseks soovitud korras. Puudutatud isikute seisukohad

  1. Puudutatud isik III (Tallinna Linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja suhtluskord tuleb lapse huvidega arvestades kindlaks määrata. 16.09.2021.a pöördus avaldaja lasteabi telefonile murega, et saab suhelda lapsega 2-3 päeva järjest, rohkem aega viibib laps emaga. Lastekaitse vanemspetsialist vestles vanematega ja pakkus erinevaid võimalusi, sh perelepitust. Mõlema vanema sõnul on nad majanduslikult toimetulevad. 05.01.2022.a vestluses ema ei olnud nõus pakutud graafikuga ja lubas esitada oma arvamuse kohtule. Ta on nõus, et laps oleks isaga üle nädala nädalavahetustel. Lapsega vestluses selgus, et ta on õnnelik, jutukas ja rõõmsameelne, elab emaga püsivalt, reisib, suhtleb ema vanematega, kui kohtub isaga, käivad nad jalutamas ja mängivad kodus. Kuna laps koos emaga on Venemaal, ei saanud teostada kodukülastust. Lapsel on õigus suhelda isiklikult ning veeta aega ka isaga, kuid avaldaja poolt pakutud suhtluskord ei ole lapse huvides. Laps elab püsivalt emaga ning selle elukorralduse muutmiseks mõjuvaid põhjuseid ei esine. Isa poolt pakutud suhtlemiskord eeldab lapse iganädalast kolimist ühe vanema juurest teise juurde, mis on lapsele liigselt koormav. Lapsel peab olema üks kindel kodu ja isaga suhtlemine peaks toimuma üle nädala nädalalõppudes reede õhtust pühapäeva õhtuni.
  2. Puudutatud isik II (ema) leidis, et avaldaja nõue ei ole põhjendatud, avalduses toodud faktilised asjaolud on moonutatud ega vasta tegelikkusele. Ema on nõus sellega, et vanemad peavad kokku leppima suhtluskorra, aga juhib tähelepanu, et isa kohtub lapsega lähtudes oma soovidest. Ema ei ole kunagi takistanud ega takista isa ja lapse kohtumisi. Pärast abielu lahutamist 25.09.2019.a leppisid lapse vanemad kokku, et laps elab emaga ja isa maksab elatisraha. Lapse isa kohtub lapsega, kui tal on selleks võimalus ja soov: vahel ta võis last mitte näha kuu aega või kohtus 1 kord kuus. Avaldaja poolt esitatud suhtluskord ei vasta osaliselt lapse huvidele ja kajastub lapse psüühilisel seisundil negatiivselt. Avaldaja pakub jätta laps ilma püsivast kodust ja kohaldada vahelduvat elukohta. See tähendab, et isa ei tunne ega saa aru kuidas kujuneb lapse psüühika, pere-, kodu-, kaitstuse ja vastutustunne. Lapse ema on abielus, temal on 3 last. Nende kodus on loodud kõik tingimused, lastel on oma tuba vajalike asjade, mänguasjade, mööbliga. Lapse isal ei ole oma elukohta. Pärast lahkuminekut vahetas isa 3 aadressi ja 2 elukaaslast. Isa ei saa tagada lapsele stabiilset ja turvalist elukohta ega tingimusi elamiseks. Tütar on 4 aastat vana ja kolimised hädavajalike asjadega 2 korda kuus kajastuvad negatiivselt nii vanemate vastastikustel suhetel lapsega kui ka tema õppeedukusel ja arengul. Sõitmine siia-sinna on lapsele raske, kuna ta ei saa keskenduda ühele elukohale ja inimestele, kellega ta hakkab koos aega veetma ega jõua elukoha muutmisega ära harjuda. Ema ei takista lapse ja isa kohtumisi ning ajaveetmist nädalavahetustel ja nädala jooksul, kuid mitte vahelduva elukohana. Selles osas teeb lapse ema käesolevas vastuses oma ettepaneku:

(1)Laps kohtub isaga paarisnädalate nädalavahetustel alates laupäevast kuni pühapäevani. Kohtumised toimuvad selliselt, et isa võtab lapse laupäeval kell 9.30 ema kodust ning toob tagasi koju hiljemalt kell 19.00 pühapäeval. Lapse viibimisel isa juures isa kohustub järgima lapse tavalist päeva-, treeningute- ja toitlusplaani.
(2)Isa kohtub oma lapsega igal paaritul nädalal reedel. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, reedest võtab isa lapse lasteaiast ja viib lapse ema juurde koju 3 2-21-17084 tagasi õhtul kell 19.30. Isa on kohustatud järgima lapse tavalist päeva-, treeningute- ja toitlusplaani.
(3)Kui laps haigestub, viibides isa juures, siis isa peab viivitamatult teatama sellest emale ja poolte kokkuleppel tooma lapse ema koju tagasi.
(4)Lapse huviringidesse, trennidesse, arsti juurde või muudele vajalikele kohtumistele jõudmise ja sealt ära toomise eest hoolitseb vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib. Arsti juurde vms kohta aja broneerimisel kooskõlastab vanem selle viivitamata teise vanemaga, kui suhtluskorra järgi langeb broneeritud aeg ajale, mil laps on selle vanemaga.
(5)Emadepäeva nädalavahetuse (pühapäeva hommikust kell 11.00 pühapäeva õhtuni kell 19.00) veedab laps emaga, isadepäeva nädalavahetuse (pühapäeva hommikust kell 11.00 pühapäeva õhtuni kell 19.00) veedab laps isaga, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.
(6)Ema sünnipäeval on laps emaga, isa sünnipäeval isaga; kui vanema sünnipäev on tööpäeval, kohtuvad laps selle vanemaga õhtul kuni kolm tundi, lähtudes lapse režiimist, kuna vanemad kohustuvad järgima lapse tavalist päeva-, lasteaia-, treeningute- ja toitlusplaani. Kui vanema sünnipäev on nädalavahetusel, kohtub laps selle vanemaga sünnipäeva hommikust kell 11.00 kuni õhtuni kell 19.00, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.
(7)Vanemad ühiselt tähistavad lapse sünnipäeva, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.
(8)Pereliikmete, vanemate lapse sõprade sünnipäevad ja lähisugulaste (vanemad, õed, vennad, nende lapsed) sünnipäevade ja muude oluliste perekondlike tähtpäevade või pidude/koosviibimiste puhul, mil vanem soovib lapsega koos viibida, kuid suhtluskorra järgselt on laps teise vanema juures, annab vanem suhtluskorra muutmise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada esimesel võimalusel. Vastutulekust suhtluskorra muutmiseks eelnimetatud tähtpäevade tähistamiseks on tungivalt soovitatav ning teine vanem ei või sellest põhjendamatult keelduda.
(9)Laps veedab uusaasta (30.detsember-01.jaanuar) emaga ja jõulud (24-26 detsember) isaga, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.
(10)Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps viibib, on lapsel õigus teise vanemaga suhelda telefoni teel mõistliku aja jooksul arvestusega, et see ei tohi segada lapse uneaega.
(11)Vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lapse vahelisi suhteid.
(12)Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Vastavasisulise kokkuleppe sõlmivad vanemad omavahelise suhtluse kaudu kas sms-i või e-posti teel. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles e-kirja või sms-i teel kokku. Vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda vahetult.
  1. Puudutatud isikule II (laps) määratud esindaja toetas avaldust osaliselt. Avaldaja selgitas, et suhted lapse emaga ei ole eriti head ja ema manipuleerib lapsega. Ema teab, et isa soovib lapsega enam suhelda, kuid ema ei võimalda, teeb paljud otsustused lapse osas üksinda ja isegi ei teavita neist. Näiteks vahetab lasteaeda jm. Näiteks nimetab ta lapsega suhtlemiseks sellist olukorda, kui palub lapsele võimlemisse järele minna, kuid siis kohe otse tema juurde tuua. Laps tahaks veidi pikemaks jääda, kuid ei saa. Isa on nõus, et suhtlemiskord oleks paindlikum, kuid lapse emale ei sobi miski. Isal on kõik võimalused lapsele oma elukohas. Ema avaldas, et ta on kindlasti vastu võrdsele suhtlemisele. Laps peab elama õe ja vennaga koos ja see on tütre kodu. Isal ei ole elukohta, vahetab elukaaslasi. Hetkel elab naisega, kellel on 2 oma last. See naine on lapse ema suhtes vaenulik ja lapsed on võõrad. Ema selgitas, et peale lahutamist jäid kõik kohustused tema kanda ja probleemid on rahalised. Ta ei tea, kas lapsel on isa juures hea, sest kõik võõrad. Esindaja kohtus ka lapsega. Ta võõrastas veidi, kuid oli nõus suhtlema. Lapsel ei ole korrektselt välja arenenud kõik häälikud ning vajaks selleks vähest logopeedi abi. See raskendab suhtlemist. Ta oli veidi ärevil ja tundus, et ei tea, kas on õiged vastused. Mängib kodus väikese õega, vaatab telekat jm. Rääkis, et tegeleb võimlemise ja tantsuga, käib lasteaias, kus meeldib. Parim sõbrannat ei ole kaua näinud, kuid läheb homme lasteaeda. Oli puhkusel, kus kohtus vanaisa jm sugulastega. Isal käib külas, mängib, vaatab telekat jm. Tore on ja tahab 4 2-21-17084 suhelda. Laps tuli kohtumisele emaga. Lapsel on emaga lähedased ja usalduslikud suhted. Esindaja hinnangul on vanematega suheldes ilmne, et nende suhted on pingelised, seda eriti ema suhtumine isasse. Ema halvustab isa toimetulekut, suhteid, varasemaid omavahelisi rahalisi suhteid. Samas ei arva, et isa kahjustaks last või nende suhe ei toimiks. Esindaja ei ole kindel, et ema seda toetada või suhtlemist elavdada sooviks. Emale meeldiks, et tema kontrolliks olukorda. Esindaja ei toeta isa esialgset taotlust vahelduvalt üle nädala suhtlemiseks. Samas ei pea õigeks ka ema poolt pakutud vähest suhtlust. Laps on kohe 5-aastane ja tahab isaga aega veeta. Esindaja leidis, et põhjendatud on ühel nädalavahetusel lapsel isaga suhelda reedest kuni esmaspäeva hommikuni, kui isa lapse lasteaeda viib ja teisel nädalal võiks olla suhtlus näiteks teisipäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni, mil isa lapse lasteaeda viib. Või mõned teised päevad nädala sees, mis vanematele sobib.
  2. Harju Maakohus kuulas lapse vanemad ära 20.01.2022.a ja 03.02.2022.a. Isa selgitas, et soovib kas 2+2 nädalat, 1+1 nädalat või 3 päeva ja 2 päeva või 4 päeva ja 3 päeva. Ema ei olnud 1+1 nädalaga nõus, isal pole alalist elukohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
  3. Harju Maakohus rahuldas 14.03.2022.a määrusega avaldaja avalduse osaliselt (resolutsiooni punkt 1) ning määras lapse ja isa suhtluskorra järgmiselt (resolutsiooni punkt 2): Laps viibib isa juures igal kalendri järgi paaritul nädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni. Reedel võtab isa lapse kaasa ema juurest kodust ja pühapäeva õhtuks viib isa lapse tagasi ema juurde koju. Isa korraldab vajadusel lapse viimise huviringi (resolutsiooni punkt 2.1.); Laps viibib isa juures igal kalendri järgi paaris nädalal reedest laupäevani. Reedel võtab isa lapse kaasa lasteaiast/koolist, korraldab vajadusel lapse viimise huviringi ja viib laupäeval lapse ema juurde koju pärast huviringi või hiljemalt kell 14 (resolutsiooni punkt 2.2.); Laps viibib isa juures paaritul aastal 24.12-26.
  4. Isa võtab lapse ema juurest 24.12 kell 14 ja viib lapse ema juurde tagasi 26.12 kell 14 (resolutsiooni punkt 2.3.); Laps viibib isa juures paaris aastal 31.1201.
  5. Isa võtab lapse ema juurest 31.12 kell 16 ja viib lapse ema juurde tagasi 01.01 kell 18 (resolutsiooni punkt 2.4.); Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Isadepäeval viib ema lapse isa juurde kell 11 ja toob lapse tagasi koju hiljemalt kell
  6. Kui laps on emadepäeval suhtlemiskorra järgi isa juures, siis toob isa lapse ema juurde koju emadepäeval kell 11 (resolutsiooni punkt 2.5.); Vanematel on alati õigus kokku leppida lapsega teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras (resolutsiooni punkt 2.6.); Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel (resolutsiooni punkt 2.7.). Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis käid riigi kanda.
  7. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 8, § 550 lg 1 p-le 2, § 477 lg-tele 1 ja 5, § 558 lg-le 1 ning § 172 lg-tele 1 ja 3,

§ 123lg-le 1, § 143 lgtele 1, 2 ja 2¹. Laste

KS § 21 lg-le 1 ning Riigikohtu poolt kohtuasjades nr 3-2-1-13-07 ja 3-21-91-14 avaldatud seisukohtadele.

  1. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: alaealise lapse Y vanemad elavad lahus vähemalt alates 2019 septembrist; laps on elanud pärast vanemate eraldi elama asumist koos emaga; laps on kohtunud isaga vastavalt vanemate kokkuleppele; lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras; mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda; vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, 5 2-21-17084 emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; lapse vanemad ei saavutanud käesolevas menetluses isa ja lapse suhtlemiskorra osas kokkulepet.
  2. Kohus leidis, et avalduse esitamine on põhjendatud, kuna vanemad elavad lahus ja ei ole jõudnud isa ja lapse suhtlemiskorras kokkuleppele. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus laps on elanud viimased peaaegu 2,5 aastat koos emaga ja on selle elukorraldusega harjunud, seega on lapse kodu olnud seotud emaga ja lapse igapäevase hooldamisega on tegelenud ema. Kohus oli seisukohal, et vahetu lapse elus osalemine igas pisimas üksikasjas on võimalik ühes peres elades, eraldi elamise korral tuleb paratamatult leppida vähemaga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, et ühine hooldusõigus ei tähenda võrdset õigust lapse eest hoolitseda ja eraldi elamise korral ongi eraldi elava vanema ja lapse koosolemise võimalused väiksemad. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama isal suhelda oma lapsega, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma lapsega kohtuda ja tegeleda. Menetluses esitatud teabest nähtuvalt on lapsel mõlema vanemaga head suhted ja laps soovib oma mõlema vanemaga koos olla, mistõttu ei pidanud kohus õigeks jätta lapse isa kõrvale lapsega korrapärasest suhtlemisest ning last võimalusest oma isaga koos olla ainult selle tõttu, et vanemate vahel puudub üksmeel.
  3. Kohtu hinnangul on põhjendatud lapse suhtlemine isaga olukorras, kus isa soovib lapse kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et isa mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Lapsel on õigus kohtuda ja koos olla oma isaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest. Samas on vanematel suhtlemiskorras kokku leppimine käesoleval ajal raskendatud selle tõttu, et vanematel on omavahelised vastuolud. Seega on põhjendatud määrata isale lapsega suhtlemiskord. Selleks, et kiindumussuhe saaks säilida lapse ja isa vahel, on oluline, et isa ja laps oleksid regulaarselt ja sagedasti koos.
  4. Kohtu hinnangul on menetluses esitatud teabega tõendatud, et mõlemad vanemad on suutelised lapse eest hoolitsema ja et lapsel on tavapärased elamistingimused mõlema vanema juures.

§ 145

lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav suhtlemiskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Vanemad elavad lahus ja juba sellest tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda siis, kui laps viibib koos teise vanemaga. Laps elab püsivalt emaga ning kohtu hinnangul selle elukorralduse muutmiseks mõjuvaid põhjuseid ei esine. 2-3 päevane vaheldumisi ema ja isa juures viibimine on lapsele emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnav ja ei tekita kodutunnet kummagi vanema juures.

  1. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad perekonnaseadusest. Kohus oli seisukohal, et täiskasvanud inimestele, kellel on laps ja kes on võtnud endale vanemliku vastutuse, ei ole vaja selgitada, et lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele peab olema viisakas ning rahumeelne; et vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; et vanemad ei tohi lapse juuresolekul halvustada teineteist või teineteise lähikondseid.
  2. Lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on vanemal 6 2-21-17084 edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Terviseküsimustes hooldusõiguse teostamist, sh haiguslehe võtmise tingimusi ei ole põhjendatud reguleerida suhtlemiskorras ja

§ 145

lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal selles osas hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib.

  1. Kohus leidis, et pühade ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal. Pühi saab üldjuhul tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib. Kohus pidas põhjendatuks määrata isale lapsega suhtlemiskord jõuluajaks ja aastavahetuseks, et välistada vanemate vahel tõenäolisi vaidlusi.
  2. Menetluses esitatud teabest nähtub, et vanematel on erinev arusaamine lapsega reisimise osas.

§ 119

kohaselt, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Seega on vanematel võimalik pöörduda lapsega reisimisel tegelikult esinevate takistuste korral avaldusega kohtusse.

  1. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata suhtlemiskorda, mida lapse vanemal ei ole võimalik täita ja et suhtlemiskorra määramisega ei saa sundida vanemat muutma oma elukorraldust. Menetluses esitatud teabest nähtuvalt ei keela ema edaspidi isal lapsega kohtuda ja suhelda, mille tõttu on põhjendatud eeldada, et vanematel ei ole raskusi leppida kokku isa ja lapse täiendavates suhtlemisaegades lisaks suhtlemiskorras määratule ja et isa suhtub mõistvalt ema soovidesse ja vajadusse seoses ema elukorraldusega. Arvestades menetluses esitatud teavet, asjaolusid ja väljakujunenud olukorda, pidas kohus põhjendatuks määrata isale lapsega määruse resolutsioonis märgitud suhtluskord.
  2. Kohus selgitas, et arvestas suhtlemiskorra määramisel mõlema vanema seisukohti osaliselt ja lähtus vajadusest viia miinimumini vanemate vahel erimeelsuste tekkimise võimalus kokkulepete saavutamisel. Kohtus ärakuulamisel jäid vanemad oma kirjalikes menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde, millest nähtub, et suhtlemiskorda, mis eeldab suures osas vanemate vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid, ei ole käesoleval ajal võimalik määrata. Samuti ei oleks kokkulepetel põhinev suhtlemiskord üheselt täidetav. Kohus ei määra suhtlemiskorraga deklaratiivseid tingimusi ja kohustusi vanematele, mille täitmiseks ei ole võimalik TsMS § 563 alusel lepitusmenetluses kohaldada sunnivahendeid. Kohus märkis, et lapse vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb järgida käesoleva määrusega määratud suhtlemiskorda. Kohus leidis, et on oluline, et laps veedaks mõlema vanemaga aega ning tunneks emotsionaalset kuuluvust mõlema vanema juures. X ja C vahel ei ole peale lapse muud kohustust aktiivseks suhtluseks ning vanemad peaksid seadma esikohale lapse huvid ja vältima omavaheliste eriarvamuste võimendamist. Määruskaebus
  3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2.
  4. ja 2.2., teha tühistatud osas uus lahend ning määrata kindlaks, et laps viibib isaga kõikidel paaritutel nädalal. Isa võtab lapse ema juurest 4 pühapäeviti hiljemalt kell 18.00 ja toob lapse ema juurde pühapäeviti hiljemalt kell 18.
  5. 7 2-21-17084
  6. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt nõustub avaldaja kohtuga selles, et arvestada tuleb eeskätt lapse huvidega, et vanemate suhted on pingestunud ja oluline on kiindumussuhe lapse ja isa vahel. Vaatamata eeltoodule on kohus jätnud avalduse valdavalt rahuldamata, määrates, et isa saab last näha sisuliselt vaid 6 päeva kalendrikuus. Isa hinnangul ei aita selline suhtlemise kord tekitada isa ja lapse vahelist usalduslikku suhet, rääkimata kiindumussuhte säilitamisest. Kohtumäärus on jäänud poolikuks, kuivõrd selles puuduvad arusaadavad selgitused kindlaksmääratud suhtlemise korra osas.
  7. Olemasolev kohtupraktika rõhutab kohtute laialdast diskretsiooni suhtluskorra kindlaksmääramisel, mh viisil, mille kohaselt viibib laps vaheldumisi kummagi vanema juures võrdse aja. Avaldaja toob esile, et on avalduse esitamisel arvestanud seejuures lapse vanust ja peab silmas eelkõige asjaolu, et täna on laps juba piisavalt iseseisev ja mis võimaldab ka isal lapse eest raskusteta hoolt kanda. Avaldaja ei näe põhjuseid, miks tuleks määrata lapsega suhtlemise kord viisil, milline sisuliselt isa rolli lapse elus viib pea miinimumini.
  8. Suhtlemise kord, mille kohaselt viibib laps vaheldumisi võrdse aja kummagi vanema juures vastab olemasoleva kohtupraktika kohaselt ka Euroopa riikides toimunud arengutele perekonnaõiguses. Mh on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga (RKTKm nr 2-17- 3347/128, p 23). Vaidlust ei saa olla asjaolu üle, mille kohaselt ei ole isaga viibides lapse heaolu kuidagi moodi ohus. Vastupidiselt enda põhjendustele soodustada/säilitada isa ja lapse vahelist kiindumussuhet, soodustab kohus pigem lapse võõrdumist isast.
  9. Kaevatava määruse punkt 2.
  10. on ebaloogiline osas, milles see sätestab isa kohustuse võtta laps kaasa mitte lasteaiast vaid ema juurest. Avaldaja märgib, et ka määruse punktis 2.
  11. on mõistlik kasutada sama loogikat nagu punktis 2.2., milline sätestab lapse üleandmise viisil, millega isa tuleb lapsele reedel lasteaeda järele. Menetlusosaliste seisukohad
  12. Puudutatud isik II (ema) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei ole menetlusõigust rikkunud ning materiaalõigust vääralt kohaldanud. Isa soovib kohtuda lapsega lähtudes oma soovidest ja huvidest. Ema on kindel, et kohtu poole pöördumine on seotud lapse isa sooviga mitte maksta elatisraha lapse ülalpidamiseks, kuna juba alates jaanuarist 2021.a hakkas isa rikkuma ülalpidamiskohustust ega maksa alates 2022.a elatist regulaarselt ja täies ulatuses, mistõttu pöördus ema kohtusse. Ema märgib, et esimese kohtuastme raames ei esitanud isa ühtegi tõendit selle kohta, et isa elukoht ja eluviis, tema töökoht (töögraafik) ja sissetulek, lapse elutingimused isa juures ja isa käitumine lapse suhtes vastavad tema nõudele ja lapse soovidele - vahelduva elukoha määramisel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laps elab püsivalt emaga ning lapse ema on nõus sellega, et kohtu hinnangul selle elukorralduse muutmiseks mõjuvaid põhjuseid ei esine. Lapsel on kodutunne koos emaga. Vaheldumisi ema ja isa juures viibimine on lapsele emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnav ja ei tekita kodutunnet kummagi vanema juures. Ema ei takista lapse ja isa kohtumisi nädalavahetustel ja nädala jooksul ning laps on kohtunud isaga vastavalt isa soovile. Kahjuks väga tihti laps ei näinud isa mitu kuud, kuna isal ei olnud võimalust ega soovi. Ema oli sunnitud ootama millal isal tekib soov kohtuda lapsega. Seoses sellega jääb arusaamatuks, miks isa ei ole nõus kohtu poolt määratud suhtlemiskorraga, kui isa võib suhelda lapsega iga nädal. 8 2-21-17084
  13. Puudutatud isik III (Tallinna Linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ei toetanud määruskaebust ning leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Peale 06.01.2022.a kohtule arvamuse esitamist jätkusid vanemate vahel erimeelsused lapse Y-ga suhtlemiskorra osas. Nii pöördus C 25.02.2022.a lastekaitse talitusse murega, et isa võttis lapse enda juurde 23.02.2022.a ja väidetavalt oli neil kokkulepe, et laps tuuakse ema juurde 24.02, kuid isa last ema juurde ei toonud põhjusel, et lapsel on nohu ja isa ravib last ise. Tegelikkuses ei tegelenud isa lapse ravimisega, vaid jättis ta oma alaealise venna hoolde. Isa väitis telefonikõnes lastekaitse vanemspetsialistiga, et teatas emale 23.02.2022.a kirjalikult sellest, et viib lapse esmaspäeval (28.02.2022.a) lasteaeda, kust ema õhtul saab lapse. Veel viie minuti pärast helistas uuesti ema ja teatas, et tuli isa elukohta, kus viibis Y koos X alaealise vennaga, ja võttis Y sealt ära. Isa pöördus nii lastekaitse vanemspetsialisti kui ka politsei poole avaldusega, et oma käitumisega ehmatas ema mitte üksnes oma tütart, vaid ka X venda ning selline käitumine ei ole kuidagi kooskõlas lapse huvidega. 06.04.2022.a pöördus ema kirjaliku avaldusega lastekaitse talitusse, milles väidab, et isa jätab tihtipeale lapse uue elukaaslase Z hoolde, kes ähvardab lapse suhtes füüsilist vägivalda kasutada. Lastekaitse vanemspetsialist jääb oma varasema seisukoha juurde selle osas, et lapse elukorralduse muutmiseks mõjuvaid põhjusi ei ole. Y käib XXX Lasteaias, mis asub samas linnaosas, kus elab laps oma emaga. Kohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskord võimaldab isal mitte üksnes suhelda oma lapsega iga nädal, vaid ka koos aega veeta vähemalt 2 päeva iga nädal. Samuti ei ole keelatud isal suhelda lapsega telefoni teel õhtuti argipäevadel. Isa poolt pakutud suhtlemiskord, mille kohaselt laps elaks vaheldumisi ema ja isa juures nädala jooksul, ei ole lapse puhul vastuvõetav, kuna on samastatav lapsel kindla kodu puudumisega, eeldab lapse pidevat kolimist kahe kodu vahel, mis on ilmselgelt lapsele koormav ning ei vasta lapse huvidele.
  14. Puudutatud isikule II (laps) määratud esindaja oli seisukohal, et olukorda arvestades isa poolt soovitud suhtluskord ei toimiks. Esindaja suhtles vanematega, et saada ülevaade hetke olukorrast suhtlemisel. Isa selgitas, et laps on aru saanud, et tema on pühapäeva isa, kes teeb huvitavaid asju, pole eriti kohustusi. See teeb raskeks lapse tagasi viimise, kuna laps nutab ega taha ema juurde minna. Kohtu poolt määratud paaris nädala suhtlemine reede õhtust laupäeva hommikuni ei toimi isa hinnangul ei lapse ega tema jaoks. Ta võtab lapse lasteaiast, veedab temaga paar tundi enne magama minemist ja hommikul äratab, et viia laps trenni. Laps on pettunud ja ei taha trenni minna ja sellega tekivad probleemid. Samas ei saa isa oma uue perega võtta ette ühtegi pikemat sõitu või üritust nädalavahetuseks. Ema sekkub pidevalt nende suhtesse ka siis, kui laps on tema juures. Ema on rahulolematu, et peab lapse kasvatamist jagama lapse isaga. On veendunud, et see on kõik elatise vähendamiseks. Teda ei veena asjaolu, et isa peabki sel ajal last ülal ja katab kulud. Ta räägib, et ajal, kui laps isaga, ei saa ta teda telefonitsi alati kätte ja vahel peab rääkima viimase elukaaslasega. Üks kord ei viinud isa last trenni. Väidetavalt oli isa elukaaslane öelnud lapsele, et teda pole kellelgi vaja ja ta viskab ta aknast välja. Vanemate omavaheline suhtlemine ja suhtumine ei ole paranenud ning see asjaolu on ka lapsele stressi allikaks. Ilmselt ei aita kaasa ka ema vajadus pideva kontrolli järele. On ilmne, et laps suhtleb mõlema vanemaga heal meelel. Esindaja oli seisukohal, et sellises olukorras ei toimi täna vaheldumisi nädala kaupa suhtlemine. Arvestades perioodi, mil pooled katsetasid kohtu poolt määratud suhtluskorda, ei toimi hästi isa ja lapse suhtlemine paaris nädalal reede õhtust laupäeva hommikuni. See ei täida oma eesmärki anda isale lapsele rohkem aega koos olla. Menetluse edasine käik 9 2-21-17084
  15. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  16. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so maakohtu määruse resolutsiooni punktide 2.
  17. ja 2.
  18. osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
  19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  20. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on suhtluskorra vaidlusaluste põhireeglite osas rikkunud põhjendamiskohustust, arvestades, et määrusest nähtuvalt on maakohus oma otsustust piisavalt põhjendanud, kohtu arutluskäik on loogiliselt jälgitav ja arusaadav. Kokkuvõttes asus maakohus kõigi menetlusosaliste arvamusi ära kuulates seisukohale, et lapse senist elukorraldust ei ole alust muuta, kuna viimased 2,5 aastat on laps elanud peamiselt emaga ja sellega harjunud, tema kodu on seotud emaga ja lapse igapäevase hooldamisega on tegelenud ema ning 2-3 päevane vaheldumisi ema ja isa juures viibimine on lapsele emotsionaalselt kurnav ja raske ega tekita kodutunnet kummagi vanema juures.
  21. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et määratud suhtluskorra järgi saab isa last näha sisuliselt vaid 6 päeva kalendrikuus, kuivõrd vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 2.
  22. ja 2.
  23. kohaselt määras kohus, et laps viibib isa juures igal kalendri järgi paaritul nädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni ja igal kalendri järgi paaris nädalal reedest laupäevani, kui isa lapse hiljemalt kella 14-ks koju tagasi viib, mis teeb kokku enam kui 6 päeva kalendrikuus ja tagab isale lapsega suhtluse iganädalaselt.
  24. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et isal ei ole keelatud lapsega igapäevane suhtlus sidevahendite teel, jäävad arusaamatuks määruskaebuse väited, et määratud suhtluskord ei aita tekitada isa ja lapse vahelist usalduslikku suhet, rääkimata kiindumussuhte säilitamisest ja soodustab pigem lapse võõrandumist isast. Ringkonnakohus osundab, et

§ 143

lg 1 kohaselt on vanemal nii kohustus kui õigus lapsega isiklikult suhelda, lapsel aga õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Seega sõltub nii kiindumussuhte teke kui selle säilitamine ja arendamine eelkõige määruskaebuse esitaja enda käitumisest ja sellest, kui palju ta lapsega isiklikult suhelda soovib, maakohtu määratud suhtluskorda täidab ja milline on omavahelise suhtluse kvaliteet.

  1. Kuigi on küll õige see määruskaebuse esitaja väide, et kohtupraktika rõhutab kohtute laialdast diskretsiooni suhtluskorra kindlaksmääramisel, mh viisil, mille kohaselt viibib laps vaheldumisi kummagi vanema juures võrdse aja, mis vastab ka Euroopa riikides toimunud arengutele perekonnaõiguses, rõhutas Riigikohus kaebaja viidatud asjas siiski eelkõige seda, et sobiv suhtluskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust ning vältida seda, et reisimine oleks lapsele liigselt koormav (vt Riigikohtu 07.12.2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22). 10 2-21-17084
  2. Neid viimati nimetatud asjaolusid kogumis ongi maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt arvestanud, tuginedes sealjuures nii kohaliku omavalitsuse lastekaitselt, emalt kui ka lapsele määratud esindajalt saadud arvamustele, mille kohaselt ei ole isa poolt soovitud suhtlemiskorra määramine (konkreetse) lapse huve arvestades hetkel põhjendatud, mida ei väära ka määruskaebuse esitaja arvamus, et lapse vanus ja sellest tulenev piisav iseseisvus võimaldavad isal lapse eest raskusteta hoolt kanda.
  3. Määruskaebuse edukuse tagamiseks tulnuks kaebajal põhistada, et maakohtu otsustus ei ole lapse huvides. See ei ole kaebuse väiteid arvestades õnnestunud. Vähetähtis pole ka see, et määruskaebust ei toeta lisaks emale ka kohalik omavalistus ega lapsele määratud esindaja.
  4. Arvestades eeltoodut ja seda et

§ 123

lg 1 kohaselt peab kohus vanema ja lapse suhtlemise korra määramisel lähtuma esmajoones lapse huvidest, samuti asjaolu, et määruskaebuses ei ole esitatud ka väidet ega põhistatud, et vaidlustatud määrusega on oluliselt vähendatud senist isa ja lapse suhtlusemise mahtu, ei ole maakohtule materiaalõiguse väär kohaldamine ette heidetav ning ringkonnakohtul puudub seaduslik alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Kaebaja etteheide, et maakohtu määratud suhtlemise kord viib isa rolli lapse elus peaaegu miinimumini, on alusetu.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ühtlustada ka lapse üleandmise viisi isa poolt määruskaebuses tehtud ettepaneku kohaselt, arvestades, et vaidlustatud määruse resolutsiooni punktist 2.
  2. nähtuvalt suundub laps nö pikale nädalavahetusele isaga, mistõttu on mõistlik, et laps saab selleks teha kodus vajalikud ettevalmistused (koos emaga) ja isa võtab lapse pärast lasteaiast või koolist tulekut tema kodust. Selgitused
  3. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 143

lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta

§ 143

lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda.

§ 123

lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab

§ 123lg 1 mõttes lapse huvidele.

  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26 kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne
  2. aasta
  3. septembrit, lahendab kohus avalduse enne
  4. aasta
  5. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne
  6. aasta
  7. septembrit kehtinud seadust. Taotluste lahendamine
  8. Puudutatud isik I (ema) esitas määruskaebusmenetluses 04.11.2022.a taotluse uute tõendite juurdevõtmiseks ning avaldaja esitas analoogse taotluse 10.11.2022.a. Ringkonnakohus jätab eelnimetatud taotlused TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna esitatud tõendid ei ole asjakohased, arvestades, et määruskaebuse esemeks ei ole telefonisuhtluse korraldamine lapse ja isa vahel ega ka see, et isa peab saama lapse eest hoolitseda ajal mil ema käib puhkusel. 11 2-21-17084 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
  9. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.
  10. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas. Muus osas võib määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.