← Eesti

2-19-3141/89

Obsah (10)§ 663§ 660§ 664§ 375§ 667§ 371§ 374§ 173§ 643§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja 17. november 2022, Tallinn koht Kohtuasja number 2-19-3141 K

) § 371 lg 1 p 5 alusel avaldaja avalduse korteriomanike

  1. juuni
  2. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmisest. 2

(4)Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus Kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu, et tsiviilasjas nr 2-21-9853 on avaldaja mh esitanud nõude tuvastada korteriühistu
  1. juuni
  2. a üldkoosoleku kõigi otsuste tühisus. Maakohus leidis, et tsiviilasja nr 2-19-3141 (käesolev tsiviilasi) ja tsiviilasja nr 2-21-9853 asjaolud ja nõue kattuvad, kuivõrd mõlemas tsiviilasjas on avaldaja eesmärk
  3. juuni
  4. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamine. Käesolevas tsiviilasjas soovib hageja sama üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist ja tsiviilasjas nr 2-21-9853 soovib avaldaja sama üldkoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamist. Maakohus leidis, et avaldaja käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldus korteriühistu vastu
  5. juuni
  6. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes on juba sama eseme kohta ja samal alusel menetluses tsiviilasjas nr 2-21-
  7. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  8. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub: 1) tühistada maakohtu
  9. mai
  10. a ja
  11. mai
  12. a määrused; 2) jätkata asja menetlust ja liita selle menetlusega maakohtu
  13. mai
  14. a määrusega eraldatud tsiviilasjad nr 2-22-8031 ja 2-22-8033; 3) vajadusel liita
  15. juuni
  16. a puudutav osa tsiviilasjast nr 2-21-9853 tsiviilasjaga nr 219-3141; 4) vajadusel peatada osa menetlusest: „kohustada puudutatud isik Tallinn, Männiku tee 103/Pihlaka tn 2a korteriühistut hüvitada avaldajale lisakulud seoses korteriühistu poolt sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega“ kuni tsiviilasjas nr 2-19-3141 otsuste jõustumiseni; 5) tuvastada korteriühistu esindajate esindusõigus. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja väidete kohaselt on maakohus juba kolmandat korda eiranud ringkonnakohtu nõudeid, millest tulenevalt on maakohtu
  17. mai
  18. a määrus ebaseaduslik. Avaldaja hinnangul on maakohtu
  19. mai
  20. a tsiviilasjade eraldamise määrus kehtetu, sest menetlusse veel võtmata nõudeid ei saa eraldada. Ka on avaldaja nõuded omavahel seotud ja neid ei saa eraldi menetleda. Ka on maakohus ebaõigesti keeldunud menetlusse võtmast avaldaja nõuet tunnistada kehtetuks korteriomanike
  21. juuni
  22. a üldkoosoleku otsused, kuivõrd asjades esitatud asjaolud ei kattu. Tsiviilasjas nr 2-21-9853 palub avaldaja kõikide märgitud üldkoosoleku protokollide, mh
  23. juuni
  24. a üldkoosoleku protokolli, tühisuse tuvastamist seoses juhatuse liikmete esindusõiguse puudumisega, aga tsiviilasjas nr 2-19-3141 soovib avaldaja koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist eelkõige mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-st 24¹ tulenevalt. Avaldaja leiab, et vajadusel võib kohus menetlusökonoomikast lähtuvalt liita tsiviilasja nr 221-9853 osa, mis käsitleb
  25. juuni
  26. a koosoleku protokolli, tsiviilasjaga nr 2-19-
  28. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
  29. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis ekslikult määruskaebuse menetlusse osas, milles avaldaja vaidlustab maakohtu
  2. mai
  3. a määrust nõuete eraldamise kohta, mistõttu tuleb selles osas jätta määruskaebus

§ 660

lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus 3

(4)jättis seoses määruskaebusega tegemata. Muu hulgas kontrollib ringkonnakohus, kas määruskaebuse esitajal on kaevatava määruse peale kaebeõigus. Nõuete eraldamise määruse peale ei saa esitada määruskaebust (

§ 375koosmõjus § 477 lg-ga 1).

Kui selgub, et eraldamine ei olnud põhjendatud, saab kohus eraldamise tühistada (

§ 375lg 2).

Ka ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta avalduste liitmise kohta, sest seda saab otsustada maakohus asja sisulisel lahendamisel. 15. Maakohtu 31. mai 2022. a määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 5 alusel põhjusel, et avaldus korteriomanike 8.

juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks on juba sama eseme kohta ja samal alusel tsiviilasja nr 2-219853 menetluses. Kolleegiumi hinnangul ei ole

§ 371lg 1 p-s 5 sätestatud eeldused täidetud.

15.

  1. Kolleegium ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt kahes tsiviilasjas esitatud avalduste asjaolud ja nõue kattuvad ainuüksi seetõttu, et mõlemas asjas on avaldaja eesmärk korteriomanike
  2. juuni
  3. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamine. Maakohus on viidanud Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsusele nr 2-16-19017/101, milles Riigikohus selgitas, et otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud. Viidatud seisukohale tuginedes saab küll teha järelduse, et avaldaja soov on lõpptulemusena suunatud korteriomanike
  6. juuni
  7. a üldkoosolekul vastuvõetud otsustest vabanemisele, kuid see ei tähenda, et kohtul oleks õigus ühe või teise nõude menetlusse võtmisest keelduda. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega (Riigikohtu
  8. detsembri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13). Alles asja sisulisel lahendamisel saab kohus hinnata, kas avaldaja poolt esile toodud asjaolud võimaldavad tuvastada otsuse tühisuse või on need otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohus peab kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte, sest otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1619017/101, p 17.2). 15.
  10. Kolleegiumi hinnangul tuleb praeguses asjas esitatud avaldust ja tsiviilasjas nr 2-21-9853 esitatud avaldust vaadata läbi ühes menetluses. Maakohtul on otstarbekas liita asjad ühte menetlusse (

§ 374koosmõjus § 477 lg-ga 1).

15.3. Lisaks eelpool toodule märgib ringkonnakohus, et maakohtul ei saanud tekkida

§ 371

lg 1 p 5 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alust ka seetõttu, et avaldus, mille menetlusse võtmisest keelduti, oli esitatud ajaliselt varem, kui teises tsiviilasjas esitatud avaldus. Nimelt on praeguses asjas esitatud avaldus

  1. veebruaril 2019 ning tsiviilasjas nr 2-21-9853 on avaldus esitatud
  2. juunil
  3. Seega ei saanud maakohus tugineda sellele, et kohtumenetluses oli juba samade poolte vahel sama asi samal alusel.
  4. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata teistele määruskaebuses esitatud väidetele.
  5. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 18.

§ 643

lg 4 (koosmõjus

§-ga 659) võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule osas, millega ringkonnakohus jättis avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Muus osas ei ole määrus

§ 372lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.