← Eesti

1-13-3911/113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 1. november 2022 Kohtuasja number 1-13-3911 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Andrei Puzanski (isikukood 36712222

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

  1. Kohustada Andrei Puzanskit karistusjärgse käitumiskontrolli ajal: 1) teavitama kriminaalhooldusametnikku oma viibimiskohast hiljemalt kümne päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest; 2) teavitama kriminaalhooldusametnikku oma viibimiskoha muutmisest; 3) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) ilmuma kriminaalhooldusametniku kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; määratud ajavahemike järel 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  2. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  3. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. augusti 2013 otsusega tunnistati Andrei Puzanski süüdi karistusseadustiku (

) § 141 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 15-aastase vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 10 aastani. Karistuse kandmise aja algust arvati

  1. novembrist 2012 ning karistusaeg lõppeb
  2. novembril
  4. Tartu Vangla esitas
  5. augustil 2022 Tartu Maakohtule materjalid A. Puzanski suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
  6. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad A. Puzanski suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  7. Tartu Maakohus allutas
  8. oktoobri 2022 määrusega A. Puzanski 1 aastaks karistusjärgsele käitumiskontrollile ning kohustas teda karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks ei tohi A. Puzanski vastavalt

§ 75

lg 2 p-le 2 tarvitada karistusjärgse käitumiskontrolli ajal alkoholi ning peab vastavalt

§ 75

lg 2 p-le 4 asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 5. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud: A. Puzanskit on karistatud enam kui 2-aastase vangistusega

-i

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine, käitumiskontrolli kohaldatakse talle pärast vangistuse ärakandmist ning tal on vabaduses olemas ka elukoht, mis on vältimatuks eelduseks

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõude jaoks.

Kuigi A. Puzanski rääkis istungil, et kavatseb minna pärast vabanemist elama Läti Vabariiki, ei ole ta avaldanud oma sealset täpset aadressi ning seetõttu on see väide paljasõnaline ja ebausutav. Kohtu hinnangul on see väide kantud A. Puzanski soovist pääseda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisest. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Puzanskil võimalik minna vabanemisel elama Jõhvis asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“, kus on olemas kõik eluks vajalik. Ka keskuse juhatuse liige kinnitas, et A. Puzanski saab sinna elama minna ning viimatise vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse raames plaanis A. Puzanski samuti minna ajutiselt elama just sinna.

  1. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab A. Puzanski kolmandat reaalset vangistust. Pärast ühe karistuse kandmiselt vabanemist saadeti A. Puzanski
  2. märtsil 2012 Läti Vabariigist välja. Praegust vangistust kannab A. Puzanski 8-aastase tüdruku vägistamise eest. Selle kuriteo pani A. Puzanski toime vähem kui 8 kuud pärast eelmisest vangistusest vabanemist. Seega ei ole varasemad pikaajalised vanglakaristused soovitud mõju avaldanud, A. Puzanski ei ole suutnud vabaduses õiguskuulekalt käituda ning on jätkanud raskete isikuvastaste kuritegude 2

(7)toimepanemist. Samuti selgub vangla esitatud materjalidest, et A. Puzanski suhtes on vangistuse jooksul kohaldatud korduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta on keeldunud ümberpaigutamisest temale määratud osakonda ja kambrisse ning on korduvalt käitunud kaaskinnipeetavate suhtes seksuaalselt ohtlikult, püüdes kaaskinnipeetavaid seksuaalselt ära kasutada.
  1. A. Puzanski on vangistuse jooksul osalenud erinevates rehabiliteerivates tegevustes. Ta on töötanud vangla majandusabitöölisena osakonna koristajana ning õppinud eesti keelt. Kuna psühhiaatri hinnangul ei ole A. Puzanskiga võimalik vanglas sotsiaalprogramme läbi viia, siis toimusid
  2. aastal psühholoogiga individuaalsed vestlused seksuaalkurjategijatele suunatud programmi „Uus suund“ teemadel. Ka
  3. aastal sooviti A. Puzanskiga läbi viia vestluseid erinevatel teemadel. Kuigi tagasiside kohaselt töötas A. Puzanski toimunud kohtumiste vältel asjalikult kaasa ning vastavalt oma vaimsele võimekusele ja keeleoskusele püüdis oma käitumist analüüsida, siis viimase tegevusena plaanitud vestlusel sotsiaalprogrammi „Uus suund“ teemadel keeldus ta oma viimasest kuriteost rääkimast ning järgnevatele kohtumistele ei soovinud enam tulla. Kuna seksuaalkuriteost A. Puzanski rääkida ei soovinud ja katkestas kohtumised psühholoogiga, jäi äärmiselt oluline aspekt tema käitumisest käsitlemata.
  4. Lisaks selgub vangla iseloomustusest, et oma esimese seksuaalkuriteo toimepanemist A. Puzanski ei tunnista, vaid väidab, et oli lihtsalt grupis ning kui hiljem selgus, et naisterahvast vägistati, siis karistati kõiki. Psühholoogi hinnangul ei väljenda A. Puzanski ühegi inimese ega inimestegrupi suhtes positiivseid ega negatiivseid hoiakuid ning selline ükskõiksus teiste inimeste suhtes ongi võimaldanud tal panna toime isikuvastaseid kuritegusid ilma kahetsust tundmata. Iseloomustuse kohaselt ei oska A. Puzanski selgitada, miks ta jälle vanglas on. Vangla materjalidest nähtuvalt on A. Puzanski väitnud, et vabanedes soovib ta läbida rehabilitatsiooni, asuda tööle, hankida omale maja ja auto ning luua pere, kuid detailselt oma eesmärkide saavutamiseks vajalikku läbimõeldud plaani ta kirjeldada ei oska. Seetõttu on ebatõenäoline, et ta suudab need eesmärgid saavutada. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Puzanski avaldanud arvamust, et saab ise hakkama ega vaja tugiisiku abi. Ta on veendumusel, et enam ta kuritegusid toime ei pane, sest talle ei meeldi vanglas olla. Samas on tema varasem elukäik näidanud midagi muud: vangla iseloomustusest selgub, et A. Puzanski on kokku viibinud vanglas ja raviasutustes peaaegu 30 aastat oma elust.
  5. Eeltoodu ei anna alust eeldada, et vangistus on toonud A. Puzanskis kaasa muutusi paremuse suunas, mistõttu pole kohus veendunud, et ta ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Kuni A. Puzanski ei mõista toimepandud kuritegude olemust ning raskust, ei ole tal võimalik oma suhtumist muuta ega teha asjakohaseid järeldusi edaspidiseks. Selliselt iseloomustatud seksuaalkurjategija puhul eksisteerib jätkuvalt äärmiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. On selge, et käitumiskontrolli kohaldamisel on A. Puzanski uue kuriteo risk väiksem kui tema vabanemisel ilma käitumiskontrollita: nii saab riik hoida tal silma peal ja teda aidata (nt kriminaalhooldaja nõustamise jne kaudu, alkoholi tarvitamise keelamise jms teel), pakkudes pärast pikaajalist vangistust paremaid võimalusi sotsiaalseks kohanemiseks. Tulenevalt oma iseloomustusest vajab A. Puzanski sellist tugisüsteemi ja kontrolli, mistõttu on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tema suhtes põhjendatud. Käitumiskontrolli kohaldab kohus A. Puzanskile prokuratuuri taotletud ajaks ehk 1 aastaks, võttes arvesse A. Puzanski isikut ning retsidiivsusohu taset (see on väga kõrge). Käitumiskontrolli ajaks on põhjendatud määrata A. Puzanskile kriminaalhooldusametniku arvamuses nimetatud kohustused: kohustus mitte tarvitada alkoholi ning kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. 3
(7)Määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas A. Puzanski kaebuse, paludes see määrus tühistada. Kaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata järgmised asjaolud. Rehabilitatsioonikeskus „Uus Põlvkond“ on erarahastusel toimiv kristlik MTÜ. Kohtul ei ole õigust kohustada eraettevõtet ilma vastava kokkuleppeta vastu võtma ja ülal pidama isikut, kes pole avaldanud soovi majutuskoha saamiseks ning ei ole nõustunud ettevõtte tingimustega. Praegu ei küsitud keskuselt tema nõusolekut A. Puzanski sinna võtmiseks. Sellise nõusoleku andis keskus üksnes A. Puzanski ennetähtaegse vabastamise menetluse raames, kuid praeguse menetluse raames oli A. Puzanski sinna saatmine keskusele üllatuslik. Keskus sellega ei nõustunud ning kuivõrd maakohtu istungil ei arutatud A. Puzanski keskusesse saatmist, ei saanud ta ka ise esitada selle kohta vastuväiteid. Näiteks valitseb keskuses nulltolerants tubaka ja suitsetamise osas, kuid A. Puzanski on suitsetaja ega kavatsegi sellest loobuda. Ta on oma karistuse ära kandnud ja talle ei saa keelata põhiseadusega tagatud õigust suitsetada. Samuti on ta ateist ja teda ei saa kohustada osalema vastu tema tahtmist ühegi kristliku konfessiooni töös, mida eeldavad kristlikud keskused. Sellises keskuses viibimine saab olla vaid rangelt vabatahtlik, A. Puzanskil on õigus eraelule ja selle puutumatusele ning teda ei saa määrata tahtevastaselt 4–5 narkomaani ja kriminaaliga ühisele elupinnale. Tal on olemas Lätis elu- ja töökoht ning kohtuistungil ta ka teavitas, et lahkub Eestist koheselt. Ta ei ole Eesti kodanik ega soovi selleks saada. Varem elas ta Lätis. 3-aastane Lätisse sissesõidu keeld enam ei kehti. Eestis on teda karistatud ühe korra ja ta kannab siin ka esimest vangistust. Kohus viitas tema varasematele õigusrikkumistele. Samas ei toonud kohus välja ühtegi põhjendatud kahtlust, mis annaks legitiimse aluse ning piisava ja mõjuva põhjuse tema eraellu sekkumiseks. Põhjendatud kahtlus eeldab konkreetset informatsiooni selle kohta, et isik plaanib uue kuriteo toimepanemist. Oletuslikust ja subjektiivsest hinnangust või siseveendumusest ei piisa. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 alusel eeldab nii formaalsete kui ka materiaalsete eelduste täidetust.

Formaalseid eeldusi on kaks: 1) isikut on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt 1-aastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega

-i

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. või
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine (

§ 871

lg 1 p 1); 2) isik peab olema temale mõistetud vangistuse täies ulatuses ära kandnud (

§ 871lg 1 p 2).

Kuna A. Puzanskit on karistatud enam kui 2-aastase vangistusega

-i

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo, s.o vägistamise eest, selle teo eest mõistetud vangistus saab tal täielikult ära kantud
  3. novembril 2022 ning karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldataks talle alles pärast vangistuse täielikku ärakandmist, on formaalsed eeldused A. Puzanski suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks täidetud.
  4. Ekslikult leidis maakohus, et lähtuvalt

§ 75

lg 1 p 1 järgse kontrollnõude olemusest on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks eelduseks ka see, et süüdimõistetul on vabaduses kindel elukoht. Varasemalt see tõesti nii oligi, kuid 1. oktoobril 2022 jõustus

§ 871

lg 21, mis sätestab, et kui isikul puudub

§ 75

lg 1 p 1 tähenduses alaline elukoht, võib kohus kohustada isikut teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Sellisel juhul ei kohaldata isikule

§ 75

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatut ning ta on kohustatud: 1) teavitama kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest; 2) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Seega ei sõltu A. Puzanski suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine formaalsete eelduste poolest sellest, kas tal on vanglast vabanemisel Eestis kindel elukoht olemas või mitte. 4

(7)13. Sisulisest (materiaalsest) küljest on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud, kui isikult on alust karta vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude oht ei eelda seda, et süüdimõistetul peab olema konkreetne kuritegude sooritamise plaan, nagu viitab oma kaebuses A. Puzanski. Piisab abstraktsest ohust, st tegemist on prognoosiga, mille püstitamisel tuleb vastavalt

§ 871

lg 1 p-le arvestada isiku kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine talle kaasa tuua. A. Puzanski puhul maakohus uute kuritegude ohtu jaatas ning ringkonnakohus nõustub sellega.

  1. Nagu eelnevalt öeldud, kannab A. Puzanski vangistust vägistamise eest: XXX Seega pani A. Puzanski toime väga raske kuriteo. Kuivõrd tihtipeale kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, tuleb ka A. Puzanski puhul arvestada võimalusega, et ta võib panna toime just raskeid kuritegusid.
  2. A. Puzanskist lähtuvale suurele kuritegude ohule viitab tõsiasi, et ta leidis oma ohvri sõna otseses mõttes tänavalt, haaras tolle kaasa ja sooritas kuriteo. See viitab väga suurele kriminaalsele aktiivsusele – palju suuremale, kui see on täheldatav nende inimeste puhul, kes kasutavad ära nendega koos elavaid ja n-ö teiste silme alt väljas olevaid lapsi.
  3. Kõnealust kuritegu ei ole A. Puzanski osanud selgitada. Kuigi mitmeid võimalikke probleemvaldkondi on psühholoog saanud temaga vangistuse ajal peetud terapeutiliste vestluste/nõustamiste ajal käsitleda, siis oma seksuaalkuriteost ei ole A. Puzanski soovinud rääkida ning lõpuks hoopis katkestas kohtumised psühholoogiga.
  4. Vangla iseloomustuse kohaselt võib A. Puzanski käituda hetkeemotsioonide ajel. Psühholoogi hinnangul ei väljenda A. Puzanski ühegi inimese ega inimeste grupi suhtes ei positiivseid ega negatiivseid hoiakuid, milline ükskõiksus teiste inimeste suhtes võimaldab tal panna toime isikuvastaseid kuritegusid ilma kahetsust tundmata. Tema kriitikavõime on napp ja analüüsivõime puudulik. Empaatia puudumine ja viited psühhopaatsetele joontele on väga tugevaks uute kuritegude ohuks.
  5. Uute kuritegude tõenäosust suurendab ka asjaolu, et nähtuvalt vangla iseloomustusest on A. Puzanskit paigutatud vanglas korduvalt eraldatud lukustatud kambrisse kaaskinnipeetavate seksuaalse ahistamisega seotud tegevuste eest. Seetõttu on kõigiti võimalik, et A. Puzanskil võib olla probleeme oma seksuaalsete ihadega toimetulemisel või siis ei oska ta lihtsalt oma käitumist ja selle võimalikke negatiivseid tagajärgi adekvaatselt hinnata.
  6. Riskitegurit näeb ringkonnakohus ka selles, et A. Puzanski sõnul on ta peaaegu 30 aastat oma elust viibinud vangistuses või raviasutuses ning kuigi edaspidi loodab ta jätkata oma elu helgemalt, ei ole ta siiski andnud täpsemaid selgitusi selle kohta, kuidas oma eesmärgid vabaduses reaalselt ellu viia. A. Puzanski ütles, et ta ei soovi enam vanglasse sattuda. Praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo pani A. Puzanski toime vähem kui aasta pärast seda, kui oli vabanenud temale Lätis mõistetud pikaajalise vangistuse kandmiselt. Seega ei avaldanud varasem pikaajalise vangistuse kandmine talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ning seetõttu ei saa lootma jääda sellelegi, et A. Puzanski korrigeerib edaspidi oma käitumist just uuesti vanglasse sattumise hirmus.
  7. Seetõttu on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine A. Puzanskile põhjendatud ja vajalik ning maakohtu vastav otsustus iseenesest õige.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 4 järgseid lisakohustused on põhjendatud.

Kindlasti ei saa öelda, et kontrolli pikkus (aasta) on A. Puzanski ohtlikkust arvestades proportsionaalsuspõhimõttega vastuolus. Küll aga tuleb lähtuvalt käesoleva määruse 5

(7)punktis 12 märgitust kaaluda, milliseid kontrollnõudeid peab A. Puzanski karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima. 21. Maakohus leidis, et A. Puzanski peab järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 1 p 1 alusel määras kohus A.

Puzanski elukohaks rehabilitatsioonikeskuse „Uus Põlvkond“ asukohaga Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Sompa tn 36c. Samas nähtub rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“ infolehelt, et sinna võetakse isik alles pärast seda, kui temaga on sõlmitud kirjalik koostöölepe, milles isik kinnitab allkirjaga oma nõusolekut täita keskuse kodukorda (vt internetilehelt: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/uus_polvkond_t eenuse_info_et_0.pdf). Kuna A. Puzanski on määruskaebuses viidanud, et tema sinna keskusesse minna ei kavatse ning ei nõustu ka sealsete tingimustega, on ringkonnakohtu hinnangul väheusutav, et ta keskusesse võtmise eelduseks oleva koostööleppe allkirjastaks. Seetõttu ei saa teda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel sinna ka suunata ega kohustada teda seal elama, mistõttu tuleb maakohtu määrus KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ja teha sellega seonduvalt uus otsustus.

  1. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Puzanskil on võimalik pöörduda ajutise elukoha saamiseks ka XXX asuvasse Järve ühiselamusse, kus ei ole vaja eelnevat registreerimist. Seega on kõigiti võimalik, et A. Puzanski saab minna karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks elama sinna. Et kohtade arv Järve ühiselamus on aga tõenäoliselt piiratud ja mingisugust kokkulepet, et A. Puzanski saab sinna pärast vabanemist kindlasti elama minna, kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, ei saa selles elukohavõimaluses kindel olla.
  2. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et A. Puzanski elukoha olemasolu jaatada ei saa. See tähendab seda, et karistusjärgse käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete määratlemisel tuleb lähtuda hoopiski

§ 871lg-s 21 sätestatust.

Esiteks peab A. Puzanski teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Seda peab A. Puzanski tegema 10 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Lisaks peab A. Puzanski karistusjärgse käitumiskontrolli ajal: 1) teavitama kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest; 2) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Nende kontrollnõuete kõrval peab A. Puzanski vastavalt maakohtu määrusele järgima ka

§ 75lg 2 p-de 2 ja 4 järgseid lisakohustusi.

24. Ringkonnakohus juhib A. Puzanski tähelepanu järgnevale. Karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku viibimiskoht peab asuma Eestis. See tuleneb juba käitumiskontrolli olemusest – Eesti kriminaalhooldajad saavad viia tõhusat kriminaalhooldust läbi üksnes alaliselt Eestis oleva inimese suhtes. Niisugusele tõlgendusele viitab ka

§ 871lg 21 p 3, mis seostab viibimiskoha ja Eesti territooriumi.

Niisiis peab A. Puzanski arvestama sellega, et kui ta läheb elama Lätti, võib teda oodata karistus

§ 3314

järgse kuriteo toimepanemise eest (kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtlik rikkumine). 25. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(7)7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.