Obsah (10)

§ 187§ 307§ 407§ 444§ 468§ 415§ 173§ 164§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4938 Tsiviilasi H

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on H Ki (hageja I) ja H Ki (hageja II), keda esindab seaduslik esindaja T K, 04.04.2022 esitatud hagi P Se vastu igakuise elatise saamiseks muutuva summana perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Rahvastikuregistri andmetel on hagejad kostja P Se ja T K lapsed. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad emaga, kostja on maksnud viimasel kahel aastal elatist ebaregulaarselt ja mitte piisavas ulatuses. Kostja juures viibivad hagejad mitte sagedamini kui 3 ööd kuus. Hagiavalduses nõutud miinimumsumma arvutab kohus vastavalt PKS § 101 lähtudes alates 01.04.2022 kehtivast § PKS § 101 lg 3 baassumast ning lg-s 4 ette nähtud arvutuse aluseks olevast brutokuupalga suurusest. Hagiavalduses esitatust lähtudes kujuneb H Ki PKS § 101 lg-te 3, 4 ja 5 alusel arvutatud miinimumelatise summaks (kuni indekseerimiseni 01.04.2023) 225,64 eurot ja H Ki PKS § 101 lg-te 3-5 ja 7 alusel arvutatud miinimumelatise summaks 191,79 eurot. Hagejad on kooskõlas PKS § 101 lg 5 nõutavat elatist vähendanud ½ lapsetoetuse ulatuses (praegu 30 eurot) ning vastavalt PKS § lg 7 on hagejale II nõutavat elatise summat vähendatud 15 %, kuna laste vanusevahe on vähem kui kolm aastat.
2. Kohus võttis hagi 03.05.2022 määrusega menetlusse. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3111 lg 4 alusel kätte toimetatud elektrooniliselt kostja e-posti aadressile XXXXXXXXXXXX Kostja kinnitas kohtule isiklikult, et on saanud hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 26.05.2022 ning on teadlik, et sellest päevast hakkab kulgema hagile vastamise tähtaeg (

§ 307lg 3).

Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis elatissuma arvutamiseks vajalikud andmed. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

5. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Kohtu selgitused kostjale 6. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 164

lg 1 jäävad alaealise lapse ülalpidamisasjas poole menetluskulud tema enda kanda.

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kumbki pool kannab oma menetluskulud ise, siis hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kohtuotsuses kindlaks ei määra. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik