← Eesti

1-20-2133/99

Obsah (8)§ 298§ 68§ 73§ 832§ 20§ 120§ 263§ 288

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 298

lg 1 järgi ja Kiira Berezovskaja süüdistuses

§ 298lg 1 – § 22 lg 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu 17.

juuni

  1. a otsus Sergei Berezovski ja Kiira Berezovskaja kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh ning kolmas isik (esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh), kassatsioonid Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt
  2. november 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsus osas, millega mõisteti Kiira Berezovskajalt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja 462 100 eurot ning määrati, et Tallinnas Xxxxxx X-XX ning Yyyyyy Y-YY asuvaid registriosa numbreid 8513350 ja 8513250 kandvaid kinnisasju jäävad koormama riigi kasuks seatud 229 000 euro suurused kohtulikud hüpoteegid.
  6. Teha ringkonnakohtu otsusesse täpsustus, millega arvata

§ 68

lg 1 esimese lause alusel Kiira Berezovskaja karistusaja hulka eelvangistuses viibitud üks päev (26. märts 2019), lugeda ärakantavaks karistuseks 3 kuud ja 29 päeva vangistust ning jätta karistus

§ 73lg 1 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

  1. Asendada kuriteo matkimist käsitlevad ringkonnakohtu otsuse põhjendused Riigikohtu otsuse p-de 59–66 põhjenditega.
  2. Mõista Eesti Vabariigilt süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Sergei Berezovski kasuks välja 1000 eurot, Kiira Berezovskaja kasuks 1000 eurot ja kolmanda isiku kasuks 1200 eurot.
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. aprilli
  5. a määrus, millega seati konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid mh Kiira 1-20-2133 Berezovskaja kinnisasjadele registriosa numbriga 8513350 (Tallinnas Xxxxxx X-XX) ning registriosa numbriga 8513250 (Tallinnas Yyyyyy Y-YY).
  6. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  7. Rahuldada kassatsioonid osaliselt.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Berezovski kasuks kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks välja 1795 eurot 20 senti.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Kiira Berezovskaja kasuks kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks välja 1246 eurot 6 senti.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt kolmanda isiku kasuks kassatsioonimenetluses lepingulisele esindajale makstud tasu katteks välja 456 eurot 44 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  11. Sergei Berezovski anti kohtu alla süüdistatavana karistusseadustiku (

) § 298 lg 2 p 3 järgi ning Kiira Berezovskaja

§ 298lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi.

Neile heidetakse kokkuvõtlikult ette järgmist käitumist.

  1. Enne
  2. a märtsi sõlmis S. Berezovski Pipes Building OÜ huvides AS-i Narva Vesi juhatuse ja Narva Linnavolikogu liikme A. V-ga altkäemaksukokkuleppe ning andis talle
  3. a juunist kuni
  4. a märtsi lõpuni altkäemaksuna vähemalt 61 415 eurot. A. V. pidi enda ametiseisundit kasutades tagama, et S. Berezovskiga seotud äriühingutele, kuid eeskätt Pipes Building OÜ-le, luuakse AS-i Narva Vesi hangete tegemisel eelistingimused, mis võimaldavad võita hankemenetlused ja sõlmida töövõtulepingud. Ka pidi A. V. tagama tööde tõrgeteta kulgemise ja töövõtja jaoks võimalikult soodsad töö tegemise tingimused ning korraldama tööde vastuvõtmise ning võimalikult kiire arvete tasumise. K. Berezovskaja osutas altkäemaksu andmisele füüsilist ja ainelist kaasabi. Ta kandis AS-ilt Narva Vesi laekunud raha S. Berezovski või temaga seotud äriühingute või D. N-i pangakontodele, märkides ülekannete selgitustesse tegelikkusele mittevastavad andmed. Üle kantud summad võeti sularahas välja ning S. Berezovski andis osa sularahast altkäemaksuna A. V-le. Maakohtu otsus
  5. Viru Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsusega tunnistati S. Berezovski süüdi

§ 298lg 1 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega.

Karistusest loeti ärakantuks kolm päeva vangistust ning kohe ärakantavaks karistuseks 3-kuuline vangistus. Ülejäänud karistuse osa jäeti 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Lisakaristusena kohaldati 3-aastast ettevõtluskeeldu. K. Berezovskaja mõisteti õigeks ning tema varale seatud kohtulikud hüpoteegid kustutati. S. Berezovskile hüvitati läbiotsimisega tekitatud varaline kahju. Tema, K. Berezovskaja ja kolmanda isiku mittevaralise kahju hüvitamise taotlused jäeti rahuldamata. Ühtlasi mõisteti S. Berezovskilt välja menetluskulud. Riigilt mõisteti süüdistatavate kasuks valitud kaitsjale makstud tasu katteks välja 22 206 eurot 80 senti. Maakohus märkis järgmist. 4. Jälitustoimingud on seaduslikud ning rikkumisi ei saa tuvastada ka lubade ja prokuratuuri taotluste teksti kinnikatmisel. Samuti ei anna taotluste ja lubade sisu alust järeldada, et jälitustoiminguid 2

(16)1-20-2133 tehti lubatust kauem. Kuriteo matkimisel ei rikutud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1261 lg 3 nõudeid, sest kellegi elu, tervist või vara selle toiminguga tegelikult ohtu ei seatud. Ka ei muuda matkimisega saadud tõendusteave süüküsimuse kohta tehtud järeldusi.
  1. Läbiotsimise ajal kasutati mõlema süüdistatava suhtes käeraudu, kuid see ei olnud ebaproportsionaalne ega süüdistatavaid alandav. Põhjendatud pole ka läbiotsimise korraldust puudutavad etteheited. Süüdistatavate ees tuleb vabandada seetõttu, et neil ei lubatud läbiotsimise käigus ümber riietuda.
  2. AS Narva Vesi täitis ehitustöid tellides ning tööde üle järelevalvet tehes avalikku ülesannet. A. V. oli nimetatud äriühingu juhatuse liikmena ametiisik. Ta sõlmis S. Berezovskiga ebaõiguskokkuleppe enne esimese hanke väljakuulutamist ning S. Berezovski lubas talle vara selle eest, et A. V. tagaks OÜ-le Pipes Building hanke võidu, ehitusloa saamise, sisulise järelevalve puudumise tööde kvaliteedi ja tähtaegade üle ning arvete kiire ja tõrgeteta tasumise. Tagamaks OÜ-le Pipes Building hangete võitu, rikuti AS-is Narva Vesi alates
  3. a algusest kuni
  4. a märtsini A. V. nõudmisel ja korraldusel vee- ja kanalisatsioonitorustike töödega seotud hangete tegemisel oluliselt riigihangete seaduse nõudeid. Enne hangete väljakuulutamist peeti S. Berezovski ja OÜ Pipes Building töötajatega konsultatsioone ning lepiti kokku hanketingimuste sobivuses, millega välistati konkurentide pakkumuste esitamine.
  5. A. V. tegi AS-i Narva Vesi esindajana toiminguid (nt abi osutamine ehituslubade taotlemisel, skeemide tagamine), mida pidi tegema töövõtja ning mis andsid OÜ-le Pipes Building eelisseisundi. Samuti korraldas ta AS-i Narva Vesi omanikujärelevalve nii, et sisulist kontrolli tööde kvaliteedi üle ei tehtud. Lepingu rikkumisest tingitud sanktsioone ei rakendatud ning esitatud arved tasuti. A. V. tegi kõik OÜ-d Pipes Building ebaseaduslikult soosinud teod ametiseisundit ära kasutades ning pole tähtis, et ta ei olnud hankekomisjoni liige. S. Berezovski tunnistas osaliselt altkäemaksu andmist. Tegelikult andis ta A. V-le vähemalt 39 750 eurot. See tegevus vastab

§ 298lg 1 tunnustele.

  1. K. Berezovskaja tegi rahaülekandeid S. Berezovski korraldusel ning võttis ühel korral S. Berezovski pangakontolt sularaha välja. Põhjendatud ega tõendatud pole prokuratuuri väide, mille kohaselt puudus ülekannete tegemiseks seaduslik alus. Niisuguste ülekannete tegemine ei alanud süüdistuse esemeks oleval perioodil ega pidanud tekitama K. Berezovskajas kahtlust, et need võivad olla seotud altkäemaksu andmisega. Tõsikindlalt ei saa tuvastada, et K. Berezovskaja teadis altkäemaksu andmisest.
  2. Usutav on kaitseversioon, mille kohaselt tegi S. Berezovski aastatel 2017 ja 2018 enda pangakontole sularaha sissemaksed varem välja võetud sularaha arvel. S. Berezovski ajavahemikul 2007–2016 suuremaid kulutusi ei teinud. Ta esitas sularaha päritolu kohta piisavalt tõendeid ja usutavaid argumente, mis välistab

§ 832kohaldamise.

Süüdistatava varaline olukord ei ületanud tema legaalset sissetulekut. Konfiskeerimise võimatuse tõttu peab kustutama ka K. Berezovskaja varale seatud kohtulikud hüpoteegid. 10. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et rikkumine kestis pikka aega ning ebaõiguskokkuleppega kahjustati linnaelanike huvisid ja välistati õiglane konkurents. Ebakvaliteetse töö tegemine ja aktsepteerimine kujunes süüdistatava jaoks tavapäraseks käitumiseks. Altkäemaksusumma suuruse tõttu ületab rikkumise raskus oluliselt keskmist, kuigi altkäemaksu andmise initsiatiiv tuli A. V-lt. Kuivõrd S. Berezovskit pole kriminaalkorras karistatud ning ta tunnistas tegu osaliselt, saab jätta talle mõistetud karistuse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Süüteo tehiolude tõttu ja sarnaste olukordade kordumise vältimiseks peab süüdistatava suhtes kohaldama kolmeaastast ettevõtluskeeldu. 3

(16)1-20-2133 Apellatsioonid
  1. Viru Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur, süüdistatavate kaitsja ning kolmas isik.
  2. Prokuratuur taotles S. Berezovski ja K. Berezovskaja süüditunnistamist ning karistamist vastavalt

§ 298

lg 2 p 3 ja § 298 lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi, neilt

§ 832

ning § 84 alusel 652 500 euro väljamõistmist ja kohtulike hüpoteekide muutmata jätmist. 13. S. Berezovski kaitsja vaidlustas süüdistatava süüditunnistamise ja karistamise

§ 298

lg 1 järgi, mittevaralise kahju hüvitamata jätmise ja menetluskulude kohta tehtud otsustuse, taotledes S. Berezovski õigeksmõistmist või alternatiivselt karistuse kergendamist, mittevaralise kahju hüvitamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda.

  1. K. Berezovskaja huvides esitatud kassatsioonis taotles kaitsja mittevaralise kahju ja menetluskulude hüvitamist.
  2. Kolmas isik taotles menetlustoimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu otsus
  3. Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsusega tühistati maakohtu otsus K. Berezovskaja õigeksmõistmise, kohtulike hüpoteekide kustutamise, S. Berezovski mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise ning valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise osas. K. Berezovskaja tunnistati süüdi

§ 298

lg 1 – § 22 lg 3 järgi, teda karistati 4-kuulise tingimisi vangistusega ning temalt mõisteti laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja 462 100 eurot. K. Berezovskaja vara jäeti arestituks, märkides, et kahele kinnisasjale seatud kohtulike hüpoteekide kogusumma on 458 000 eurot. Riigilt mõisteti süüdistatavate kasuks välja valitud kaitsjale maakohtus makstud tasu 13 324 eurot 8 senti ja S. Berezovski kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Muus osas maakohtu otsust ei muudetud. Prokuröri ja kaitsja apellatsioonid rahuldati osaliselt ning riigilt mõisteti apellatsioonimenetluse kulude katteks kummagi süüdistatava kasuks välja 4327 eurot 58 senti. Ringkonnakohus märkis järgmist.

  1. Kaitsja taotlusel peab kriminaalasja materjali juurde võtma Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a määruse nr KM6765/2018, millega anti luba kuriteo matkimiseks. Teisi tõendeid, millega kaitsja soovis kahtluse alla seada kohtueelsel uurimisel menetlustoiminguid teinud isiku usaldusväärsust, pole alust vastu võtta.
  5. mai
  6. a määrusega lahendati kaitsja taotlus jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste tutvustamiseks ning selle määruse põhjendusi pole vaja korrata. Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, nagu oleks kuriteo matkimisega rikutud KrMS § 1261 lg 3 nõudeid. Matkimine oli vajalik süüdistatavate elukohta seadmete paigaldamiseks, et saaks fikseerida S. Berezovski ja A. V. vestlused ning raha üleandmise. Tegemist on proportsionaalse jälitustoiminguga. Jälitustoimingutega saadud tõendid on seaduslikud ning nende tegemisega pole alandatud süüdistatavate ega alaealise kolmanda isiku inimväärikust.
  7. Alandavast kohtlemisest ei luba kõneleda ka läbiotsimise alustamise aeg ning viis ja alaealise kolmanda isiku viibimine läbiotsitavas kohas. Läbiotsimise ja kolmandalt isikult telefoni äravõtmisega pole ülemääraselt riivatud kolmanda isiku ega tema vanemate õigusi ning seega ei saa mittevaralist kahju hüvitada. Kuigi S. Berezovski suhtes kasutati käeraudu liialt pika aja vältel, pole seegi süüdistatava alandav kohtlemine. Küll koheldi S. Berezovskit alandavalt sellega, et tal 4

(16)1-20-2133 ei lastud riideid vahetada. Niisuguse rikkumise tõttu tuleb süüdistatavale mittevaralise kahjuna hüvitada 500 eurot.
  1. A. V. sai ametiseisundi tõttu vastu võtta otsuseid ning teha toiminguid selleks, et täita AS-ile Narva Vesi pandud avalikku ülesannet. A. V. tegi kõik süüdistuses kirjeldatud toimingud avalikes huvides osutatava teenuse raames. Õigesti tehti kindlaks ka ebaõiguskokkuleppe olemasolu ja sisu ning arvestati S. Berezovski ütlusi vaid osaliselt. Erinevalt maakohtu hinnangust on tõendatud 38 550 euro suuruse altkäemaksusumma üleandmine.
  2. Maakohus hindas K. Berezovskajat õigeks mõistes tõendeid vääralt. Süüdistatav tegeles raha ülekandmisega ning tal oli ülevaade sellest, missuguseid makseid ja miks tehti. Kõrvalekalded tavapärastest ülekannetest pidid tema jaoks olema ilmsed. Süüdistuses kirjeldatud skeemi järgi hakati raha üle kandma pärast töövõtulepingu sõlmimist AS-iga Narva Vesi. K. Berezovskaja teadis, millal tehtud töö eest raha laekus. Seejärel sai ta S. Berezovskilt korralduse ülekannete tegemiseks. Kirjeldatud teguviis seob ülekanded konkreetse tellimuse täitmisega. Enamasti külastas A. V. pärast ülekannete tegemist S. Berezovskit viimase kontoris ning see ei saanud jääda K. Berezovskajale märkamata.
  4. detsembril 2018 kell 14.54 toimunud süüdistatavate vestlusest järeldub, et omavahel arutati mh altkäemaksu andmisega seotud raha liikumist. Samal päeval kell 11.04 aset leidnud kõne puudutab samuti AS-i Narva Vesi töötajaid. Pole usutav, et K. Berezovskaja ei teadnud suurematest summadest, mida S. Berezovski maksis A. V-le ja mille ülekandmiseks erinevate selgitustega otsis võimalusi just tema. K. Berezovskaja näitas ülekandeid tehes teadlikult lisapalgana raha, mis seda ei olnud – S. Berezovski ei küsinud raha enda jaoks, vaid teistele isikutele maksmiseks. Selline teadlik valeandmete kajastamine näitab, et K. Berezovskaja varjas ülekannete tegelikku sisu ja teadis, et raha makstakse kellelegi teisele. Ta teadis, et S. Berezovski annab AS-i Narva Vesi juhatuse liikmele A. V-le altkäemaksu, ja pidas vähemalt võimalikuks, et nimetatud raha annab S. Berezovski altkäemaksuna A. V-le. Seda mööndes tegi ta tahtlikult ülekandeid ja soodustas altkäemaksuks vajaliku sularaha kättesaamist.
  5. S. Berezovskile mõistetud karistuse kergendamiseks ja lisakaristuse kohaldamata jätmiseks pole alust. Šokivangistuse mõistmise tingib süüdistatava süü suurus.
  6. Erinevus süüdistatavate legaalse tulu ja tegeliku varandusliku olukorra vahel annab aluse eeldada, et nad said sissetulekut kuritegude toimepanemise tulemusena. On alus eeldada, et teadmata päritoluga 462 100 eurot, mille S. Berezovski kandis enda pangakontole sularaha arvel, saadi kuritegude toimepanemise tulemusena. Nimetatud sularaha legaalne päritolu ei ole tõendatud. Usutavad pole S. Berezovski ütlused, mille kohaselt tegi ta aastatel 2017 ja 2018 sularaha sissemaksed aastatel 2007 ja 2009 saadud dividendide arvelt. Suured sularahasummad hakkasid liikuma aastatel 2017 ja 2018, kui S. Berezovski alustas töö tegemist AS-i Narva Vesi jaoks. Süüdistatav on pikka aega tegutsenud ettevõtjana ja tema äriühingud on tegelenud aastaid vee, kanalisatsiooni ning küttevõrkude ehitamisega. Selles majandusharus liigub palju sularaha ning S. Berezovski võis oma töötajatele maksta ümbrikupalka. Nii saab selgitada suurte sularahasummade olemasolu. Laiendatud konfiskeerimise puhul pole aga vaja konkreetset kuritegu tuvastada, vaid piisab sellest, kui tõendid annavad aluse eeldada, et isik paneb toime kuritegusid.
  7. S. Berezovski kandis raha abikaasa arvele ja viimane soetas saadu arvel kinnisvara. Seetõttu on põhjendatud kohaldada

§ 832lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamist.

Teo toimepanija on

§ 20kohaselt nii täideviija kui ka osavõtja. Seega saab laiendatud 5

(16)1-20-2133 konfiskeerimise asendamist kohaldada K. Berezovskaja vara suhtes. Temalt tuleb välja mõista 462 100 eurot, jättes süüdistatava vara aresti alla 458 000 euro suuruses summas. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid S. Berezovski ja K. Berezovskaja kaitsja ning kolmas isik. S. Berezovski kaitsja kassatsioon
  2. Kaitsja taotleb jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist, süüdistatava õigeksmõistmist või alternatiivselt karistuse kergendamist, süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassaatori põhiväited on järgmised.
  3. Kohtud kontrollisid jälitustegevuse seaduslikkust formaalselt, jätsid osa taotlusi lahendamata ega taganud süüdistatavale ausat ja õiglast menetlust. Esimese jälitustoimingu loa põhjendused viitavad sellele, et kriminaalmenetluses koguti aktiivselt ja sihipäraselt teavet enne jälitustoimiku avamist. Kui salajasele koostööle kaasatud isikut kasutatakse konkreetse andmesubjekti kohta teabe kogumiseks alustatud kriminaalasjas, on tegemist jälitustoiminguga, millele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku norme. Üle ühe aasta kestnud jälitustegevusega saadud tõendid on õigusvastased. Ringkonnakohus nendele argumentidele sisuliselt ei vastanud. Samuti jäi lahendamata lisatõendite vastuvõtmise taotlus.
  4. Kuriteo matkimise õiguspärasuse kohta tegelikult seisukohta ei võetud. Kuigi kaitsepool teab matkimisega seotud asjaolusid, pole talle matkimise luba tervikuna tutvustatud. See on kaitseõiguse oluline rikkumine. Süüdistatavatel puudus alus arvata, et matkimise käigus tehtud pommiähvardus ei olnud tegelik ega ohustanud nende elu. Ähvardused põhjustasid pereliikmetele hingelist valu ja kannatusi.

§ 120

tunnustele vastavat kuritegu ei või matkida, sest selline toiming ohustab isiku vaimset tervist.

§ 263lg 1 p-ga 2 on samuti hõlmatud ähvardamine, mis kujutab endast vaimse tervise vastu suunatud rünnet. Kr

MS § 1261 lg 3 kohaselt on keelatud jälitustoiminguga ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ning põhjendamatult riivata muid isikuõigusi. Ühtlasi ei luba seadus matkida kuritegu varjatud sisenemise tagamiseks või sellisel eesmärgil. 30. A. V. ei olnud

§ 288mõttes ametiisik.

Lisaks on vee-ettevõtjale pandud ülesanne eraõiguslik. Järelikult ei saa S. Berezovskit

§ 298järgi süüdi tunnistada.

Ühtlasi ei olnud ükski A. V. vastusooritus seotud tema ametipädevusega. Nende küsimuste lahendamisel rikkusid kohtud põhjendamiskohustust, jättes osa tõendeid tähelepanuta ning kaitsja väidetele vastamata. 31. S. Berezovski kasuks välja mõistetud 500 euro suurune hüvitis ei arvesta rikkumise raskust ega Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Õigesti pole hinnatud ka süüteomenetlusega tekitatud kahju ja kahjuhüvitise aluseks olevaid asjaolusid, kuivõrd leiti, et jälitustoimingute tegemise, läbiotsimise ja jõu kasutamisega ei alandatud süüdistatava inimväärikust. Õigusvastaselt saadud tõendite kasutamine ja jälitustoiminguga isiku tervise kahjustamine annab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 11 lg 2 kohaselt aluse kahju hüvitamiseks, sest tegemist on inimväärikuse alandamisega. Kuivõrd kaitsjale ja süüdistatavale ei tutvustatud põhjenduseta jälitustoimingute lubasid, piirati oluliselt ka süüdistatava kaitseõigust. Ka see on alandav kohtlemine. Ühtlasi alandas süüdistatava inimväärikust läbiotsimise toimetamine varajastel hommikutundidel, selle menetlustoimingu käigus põhjendamatu jõu kasutamine ning asjaolu, et ei arvestatud alaealise kohaloluga. Ringkonnakohus eiras nendeski küsimustes Euroopa 6

(16)1-20-2133 Inimõiguste Kohtu praktikat ega võtnud ka muude läbiotsimise asjaolude suhtes seisukohta. Teabe sihipärase kogumisega väljaspool jälitusmenetlust rikuti aga S. Berezovski õigust eraelu puutumatusele. Rikkumised ei olnud juhuslikud (pommiähvardus, läbiotsimise käik, kinnipidamise taktika, jälitustegevus) ning nende tõttu peab määrama õiglase hüvitise.
  1. Kohtud tuvastasid vääralt altkäemaksu suuruse, jättes põhjendamatult kõrvale süüdistatava ütlused. Tõendite ebaõige hindamise tõttu mõisteti S. Berezovskile alusetult raskem karistus. Süüdistatava isikut arvestades tuleks karistus jätta tervikuna tingimisi täitmisele pööramata. Ringkonnakohus pole arvestanud, et kõik süüdistuses kirjeldatud tööd tehti nõuetekohaselt ja kõige soodsamalt ning kellegi huve ei kahjustatud. Ettevõtluskeelu kohaldamist põhjendati vastuoluliselt. Tegemist oli juhusliku kuriteoga, mida S. Berezovski poleks A. V-ta toime pannud. K. Berezovskaja kaitsja kassatsioon
  2. Kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, kohtulike hüpoteekide kustutamist, menetluskulude jätmist riigi kanda, jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist ning süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassaatori põhiväited on järgmised.
  3. K. Berezovskaja süüditunnistamine rajaneb oletustel ja kontekstist välja rebitud asjaoludel. Vaidlustatud otsuses pole viidatud konkreetsetele tõenditele ega selgitatud, miks maakohus eksis. Oletuslikud on järeldused, millega tuvastati seos AS-ilt Narva Vesi laekunud raha ülekandmise, sularaha väljavõtmise ning A. V-le üleandmise vahel. Apellatsioonikohus andis
  4. detsembri
  5. a kõnele tähenduse, mis on selges vastuolus teiste tõendite alusel tuvastatud asjaoludega. Igakuiste väljamaksete tegemine oli K. Berezovskaja töökohustus ning ta ei varjanud tehingute tegelikku sisu. Samuti puuduvad tõendid, mis kinnitaksid K. Berezovskaja teadmist altkäemaksu andmisest ja tema tahet sellisele teole kaasa aidata. Küsitav on seegi, kas süüdistatav saab vastutada

§ 298tunnustele vastava teo toimepanemisele kaasaaitamise eest olukorras, kus A.

V. ei olnud ametiisik

§ 288mõttes.

35. Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 832lg-t 1 ja § 84.

Pole põhjust arvata, et süüdistatavad said vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvelt. K. Berezovskaja sai raha S. Berezovski käest ning seega ei saa tema puhul kohaldada konfiskeerimise asendamise korras

§ 832lg-t 1.

Laiendatud konfiskeerimist saaks kohaldada üksnes

§ 832

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel (konfiskeerimine kolmandalt isikult), kuid nende aluste olemasolu ei tuvastatud ega käsitletud. Lisaks ei saa kriminaaltulu konfiskeerimise asendamiseks välja mõista suuremat summat kui see, mille isik kriminaaltuluna sai. K. Berezovskaja sai S. Berezovskilt 357 000 eurot. Tõdemust, et vara pärineb kuritegudest, ei saa rajada oletustele, paljasõnalistele väidetele ja elulisele usutavusele.

  1. Jälitustoimingutesse ja läbiotsimisse ning nende menetlustoimingutega kogutud tõenditesse puutuvalt korratakse S. Berezovski huvides esitatud kassatsiooni argumente (vt eespool p-d 28 ja 29).
  2. Kuriteo õigusvastase matkimisega rikuti K. Berezovskaja õigust vaimse tervise puutumatusele. Pommiähvarduse uurimiseks algatatud kriminaalmenetlus põhjustas talle täiendavaid hingelisi läbielamisi. Ähvardus põhjustas süüdistatavas hirmu. Läbiotsimisel kasutati K. Berezovskaja suhtes käeraudu ning politseiametnikel olid kaasas relvad. Menetleja tegevus oli õigusvastane ja inimväärikust alandav. Samuti põhjustas K. Berezovskajale valu see, et tema alaealine laps pidi nägema oma vanemaid käeraudades. Sel moel tekitatud mittevaraline kahju tuleb hüvitada. 7

(16)1-20-2133 Kolmanda isiku kassatsioon
  1. Kolmas isik taotleb süüteomenetluses kolmandale isikule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassaatori põhiargumendid on järgmised.
  2. Kuriteo õigusvastase matkimisega riivati ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas kuriteo matkimine vastab seaduse nõuetele. Lisaks on ringkonnakohtu seisukoht meelevaldselt lai. Kuriteo matkimisel rikuti KrMS § 1261 lg-s 3 sisalduvat selgesõnalist keeldu mitte ohustada isiku elu ja tervist. Matkimine oli ka inimväärikust alandav, sest sellega rünnati alaealise vaimset tervist ja seati see ohtu. Pärast sellise sündmuse läbielamist tundis kolmas isik hirmu ja ängi. Vanuse tõttu olid temal tekkinud hingelised läbielamised suuremad. Euroopa Inimõiguste Kohus peab isiku kohtlemist alandavaks, kui see on ette kavatsetud ja võib põhjustada tõsiseid vaimseid kannatusi. Inimväärikuse alandamisele lisab kaalu see, et kolmas isik ei olnud kahtlustatav.
  3. Ringkonnakohus pole arvestanud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mille kohaselt süvendab läbiotsimise toimetamine varajastel hommikutundidel ja maskeeritud politseiametnike või eriüksuslaste kasutamine läbiotsimise juures viibivate isikute hirmu- ning ängistustunnet, tingides minimaalse valuläve ületamise Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 tähenduses. Kui menetleja teab süüdistatavate liikumise aega ning saab menetlustoiminguid planeerida, võib läbiotsimist toimetada muul ajal. Kolmas isik oli tunnistajaks sellele, kuidas eriüksus tungis tema koju ning kohtles tema vanemaid. Ringkonnakohus läbiotsimise planeerimist puudutavatele argumentidele ei vastanud. Lisaks saatis menetleja kolmanda isiku üksinda ja sidevahenditeta kooli, mistõttu oli ta vanemate saatuse osas teadmatuses. Telefoni äravõtmist adekvaatselt ei põhjendatud.
  4. Nende rikkumistega tekitati kolmandale isikule raskeid vaimseid läbielamisi, mille tõttu ta vajas hiljem arstiabi. Õigusvastaste ja põhjendamatult hirmutavate menetlustoimingutega tekitatud kahju saab heastada rahas ning õiglase hüvitise määramisega. Prokuratuuri kassatsioonivastus
  5. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. Prokuröri põhiseisukohad on järgmised.
  6. Paljasõnaline on väide, mille kohaselt oli jälitustegevus ebaseaduslik. Samuti ei rikutud jälitustoimingute tegemiseks ette nähtud maksimaalset tähtaega. Ringkonnakohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust sisuliselt ning vastava sisuga põhjendused ei saa osale teabele kehtestatud juurdepääsupiirangut arvestades olla ammendavamad. Juurdepääsupiirangu säilitamine on jätkuvalt aktuaalne.
  7. Väär on käsitlus, mille kohaselt ei olnud A. V. ametiisik ning et AS Narva Vesi ei täitnud avalikke ülesandeid. S. Berezovski ütlused jäeti põhjendatult tõendikogumist kõrvale. Põhjendatud on ka süüdistatavale mõistetud põhi- ja lisakaristus.
  8. Kohtud tuvastasid õigesti, et K. Berezovskaja aitas vähemalt kaudse tahtlusega altkäemaksu andmisele kaasa. Pipes Building OÜ käive suurenes märkimisväärselt kuriteo toimepanemise tulemusena. Seda tõendab süüdistatavate elatustaseme mittevastavus legaalsele sissetulekule, aga ka prokuratuuri tõendid kuritegeliku tulu tekkimise kohta. Kuna süüdistatavad ei suutnud 8
(16)1-20-2133 ammendavalt põhjendada sularaha legaalset päritolu, võib vaidlusaluse vara suhtes kohaldada laiendatud konfiskeerimist ning varade segunemise tõttu konfiskeerimise asendamist.
  1. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused pole samuti põhjendatud. Matkimine oli tõendite kogumiseks vältimatult vajalik ning selle käigus üritasid jälitusametnikud tagada isikute põhiõigusi ja inimväärikust maksimaalselt. Kogu toiming oli ametnike kontrolli all ning kolmas isik sattus toimingu mõjusfääri vaid seetõttu, et ta elas koos süüdistatavatega. Süüdistatavate ning kolmanda isiku väidetavad kannatused on seotud kriminaalmenetluses lubatud ning oluliste toimingute tegemisega, milleta olnuks vajalike ning süüdimõistva otsuseni viinud tõendite hankimine vähetõenäoline. Läbiotsimise ning jälitustoimingu subjektil on kohustus taluda seaduslike toimingute mõju põhjendatud ulatuses. S. Berezovski kaitsja täiendav seisukoht
  2. Jälitustoimingutega kogutud teabe tutvustamine võib lõppastmes kindlaks määrata, kas süüdistatavale tagati aus ja õiglane kohtumenetlus. KrMS § 12614 lg 1 kohaldamise tõttu võisid jääda tutvustamata nii süüdistatavat õigustavad tõendid kui ka asjaolud, mille tõttu oleks saanud vaidlustada jälitustoimingute seaduslikkust. Tõendite avaldamata jätmine on lubatav üksnes siis, kui see on äärmiselt vajalik, pidades silmas ka kaitseõiguse tasakaalustamise vajadust. Mh on võimatu jätta tutvustamata kuriteo matkimiseks antud loa resolutsiooni ja matkitud kuriteo kirjeldust ning kvalifikatsiooni. Nõustuda ei saa prokuratuuri seisukohaga, et juurdepääsupiirangu säilitamise vajadus on endiselt aktuaalne. Jälitustoimingute tegemise tähtaja puhul on prokuratuuri seisukoht jäänud põhjendamata. Kohtud tuvastasid vähemalt osaliselt inimväärikust alandava kohtlemise ning neid järeldusi pole vaidlustatud. Seetõttu on hilja väita, et läbiotsimine ei olnud inimväärikust alandav. Tõendatud pole prokuratuuri väide, mille kohaselt üritasid jälitusametnikud kuriteo matkimisel tagada isikute põhiõigusi ja inimväärikust maksimaalselt, et kogu toiming oli nende täieliku kontrolli all ning et kolmanda isiku sattumine matkimise mõjusfääri oli vältimatu põhjusel, et ta elas koos süüdistatavatega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kohtuotsused on seaduslikud ning põhjendatud osas, mis puudutab S. Berezovski ja K. Berezovskaja süüdimõistmist ning karistamist vastavalt altkäemaksu andmises ja sellele teole kaasaaitamises, ning nende tühistamiseks ei ole kassatsioonides esile toodud põhjendustel alust. Kaitsja kassatsiooni piiridest väljudes teeb kolleegium aga ringkonnakohtu otsusesse täpsustuse, millega arvab

§ 68lg 1 esimese lause kohaselt K.

Berezovskaja karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ühe päeva, loeb ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 29 päeva vangistust ning jätab selle karistuse

§ 73lg 1 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Kohtuotsuste seaduslikkuses ei pane kahtlema ka kassaatori muud etteheited, mis puudutavad jälitustoimingutega saadud teabe tutvustamata jätmist, jälitustoimingute tegemiseks ette nähtud tähtaja rikkumist, läbiotsimise korraldust ja nende toimingutega väidetavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamata jätmist. KrMS § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes kolleegium osutatud küsimustes kaitsja väiteid põhjalikumalt ei käsitle. 49. Tähelepanu väärivad aga kassatsioonide argumendid, mis puudutavad K. Berezovskajalt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 462 100 euro suuruse rahasumma väljamõistmist (I), kuriteo matkimise seaduslikkust (II) ning selle käigus mittevaralise kahju tekitamist (III). Pärast nende küsimuste käsitlemist võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (IV) ja lahendab kassaatorite taotlused valitud kaitsjale ning kolmanda isiku esindajale makstud tasu hüvitamiseks (V). 9

(16)1-20-2133 I 50. Kassaator on vaidlustanud K. Berezovskajalt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 462 100 euro väljamõistmise peamiselt kahel põhjusel: a) K. Berezovskaja sai raha S. Berezovskilt, seetõttu ei saa tugineda

§ 832lg-le 1 ja kaaluma pidanuks sama paragrahvi 2.

lõike kohaldamist, milles nähakse ette kolmanda isiku vara konfiskeerimine; b) oletuslik on järeldus, mille kohaselt said süüdistatavad vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. 51.

§ 832

lg-te 1 ja 11 alusel saab konfiskeerida toimepanija vara.

§ 20

kohaselt käsitatakse teo toimepanijana nii kuriteo täideviijat kui ka kuriteost osavõtjat. Ringkonnakohus tunnistas K. Berezovskaja süüdi altkäemaksu andmisele kaasaaitamises. Järelikult on süüdistatav kuriteost osavõtjana isik, kelle vara suhtes võib

§ 832lg 1 järgi kohaldada laiendatud konfiskeerimist, ning viited sama paragrahvi 2.

lõike kohaldamise vajadusele ei ole asjasse puutuvad. 52.

§ 832

lg 1 kohaldamiseks peab prokuratuur tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Osutatud asjaolude tõendamise tulemusena tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara

§ 832

mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (

§ 832lg 1 teine lause).

Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud

§ 832

lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena või selle arvel, saab käsitada kuriteo olemust, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või muud põhjust. Vara kuritegeliku päritolu presumptsioonist saab rääkida siis, kui menetletava kuriteo asjaolud viitavad toimepanija püsivale kriminaalsele eluviisile. Asjaoludena, mis võivad rääkida kuriteo olemusest tingitud vara kriminaalse päritolu eelduse kasuks, võib nimetada näiteks menetletavate kuritegude arvukust, ulatust, keerukust, organiseeritust, süsteemsust, kasumlikkust jmt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2022. a otsus nr 1-18-437/725, p-d 60 ja 61.) 53. Ringkonnakohus põhistas K. Berezovskajalt 462 100 euro väljamõistmist kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega:

  1. a)erinevus süüdistatavate seadusliku tulu ja tegeliku varandusliku seisundi vahel annab aluse eeldada, et nad said sissetulekut kuritegude toimepanemise tõttu;
  2. b)S. Berezovski pole pangakontole makstud sularahasumma legaalset päritolu tõendanud ning ei ole usutav ega majanduslikult loogiline, et ta hoidis aastatel 2007 ja 2009 dividendidena saadud raha kodus;
  3. c)suured sularahasummad hakkasid (taas) liikuma aastatel 2017 ja 2018, kui S. Berezovski alustas teenuse osutamist AS-ile Narva Vesi;
  4. d)on üldteada, et vee, kanalisatsiooni ja küttevõrkude ehitamisega seotud majandusharus liigub palju sularaha. Ka süüdistatava puhul on kahtlus, et ta võis oma töötajatele maksta nn ümbrikupalka. Suured äriühingud kasutavad alltöövõtjaid, kes omakorda võivad töö saamiseks anda altkäemaksu peatöövõtjale. Selle elulise näite varal on võimalik selgitada suurte sularahasummade olemasolu S. Berezovskil;
  5. e)S. Berezovski kandis sularahas enda pangakontole makstud summa abikaasa arvele, kes soetas selle arvel kinnisvara. 54. Kolleegiumi hinnangul pole eelmises punktis kirjeldatud argumendid praeguses asjas kaitseväidete kummutamiseks piisavad. 10

(16)1-20-2133 55.

§ 832

lg 1 teise lause kohaselt peab toimepanija (või kolmas isik) laiendatud konfiskeerimise vältimiseks tõendama oma vara legaalset päritolu, s.t kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis. Ühtlasi kehtib nõue, mille kohaselt peab isik üldjuhul tõendama aktiivseid kaitseväiteid või vähemalt looma menetlejale tegeliku võimaluse enda väidete kontrollimiseks. Nt pole tõendamiskoormise täitmiseks ja vara konfiskeerimise vältimiseks piisav, kui isik annab teada, et ta omandas konfiskeerimise esemeks oleva vara laenu arvel, kuid ei esita selle kinnituseks ühtegi tõendit ega ka muid andmeid, mis võimaldaksid tema kaitseversiooni kontrollida. Lisaks tuleb tõendamiskoormise jaotumisel arvestada negatiivsete asjaolude tõendamise eripära. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p 37.)
  3. S. Berezovski ütluste kohaselt sai ta alates
  4. aastast pangakontole kantud sularaha peamiselt
  5. aastal makstud dividendide arvel. Selle kinnituseks esitas ta kohtule ajaleheartikli ning Maksu- ja Tolliameti õiendi, mis kajastavad aastatel 2007 ja 2009 dividendide väljamaksmist süüdistatavale. Samuti esitas S. Berezovski kohtule ümbrised, milles ta pangakontolt välja võetud sularaha hoidis. Nende tõendite usaldusväärsust ringkonnakohus kahtluse alla ei seadnud ega tuvastanud sedagi, et kumbki süüdistatav oleks dividendidena saadud raha järgnevatel aastatel ühel või teisel moel ära kulutanud. Järelikult esitas kaitsepool

§ 832

lg 1 teise lause mõttes tõendid pangakontole makstud sularaha legaalse päritolu kohta, luues nii menetlejale võimaluse enda väiteid kontrollida. Tegemist pole ilmselgelt põhjendamatute või otsitud kaitseargumentidega, mille õigsuse saaks kummutada pelgalt elulisele usutavusele või mõnda majandusharu puudutavatele üldteadaolevatele näidetele toetudes. Sularaha kriminaalse päritolu eelduse kasuks ei kõnele uskumisväärselt ka menetletava kuriteo tehiolud, ulatus, kasumlikkus jmt. Nii nagu nentis maakohus, ei saa kindlalt väita, et erinevus süüdistatavate seadusliku tulu ja tegeliku varandusliku seisundi vahel annab aluse eeldada, et nad said sissetulekut kuritegude toimepanemise tõttu. Süüdistatavalt ei saanud nõuda, et ta asuks tõendama negatiivset asjaolu, s.t varasematel aastatel legaalselt saadud suurema summa sularaha oma arvele kandmata või ka kulutamata jätmist. Kaitseversiooni ja

§ 832

lg 1 teise lause taustal pidanuks prokuratuur esitama oma tõendid, mis kinnitaksid dividendidena saadud tulu ärakulutamist või mittesäilimist ja lubaksid tõsikindlalt veenduda sularaha kriminaalses päritolus. Niisuguseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Arvestada ei saa ka prokuratuuri kassatsioonivastuse argumenti, mille kohaselt suurenes altkäemaksu andmise tõttu Pipes Building OÜ käive. Kumbki kohtuaste ei pidanud sellele asjaolule toetumist võimalikuks.

  1. Lähtudes eeltoodust, kohaldas ringkonnakohus K. Berezovskajalt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 462 100 eurot välja mõistes vääralt materiaalõigust ning rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seda viga ei saa uue otsuse tegemise ega kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisega kõrvaldada, sest kohtule pole süüdistatavate väiteid kummutavaid tõendeid esitatud. Järelikult peab ringkonnakohtu otsuse K. Berezovskajalt selle rahasumma väljamõistmise osas tühistama. Tühistama peab ka Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määruse, millega seati mh konfiskeerimise asendamise tagamiseks K. Berezovskaja kinnisasjadele registriosa numbriga 8513350 (Tallinnas Xxxxxx X-XX) ning registriosa numbriga 8513250 (Tallinnas Yyyyyy Y-YY) riigi kasuks kohtulikud hüpoteegid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. novembri
  5. a otsus nr 1-21-697/63, p 78). Muid konfiskeerimise asendamist puudutavaid kaitseväiteid kolleegium ei käsitle. II 11

(16)1-20-2133
  1. Viru Maakohus andis
  2. novembri
  3. a määrusega loa kuriteo matkimiseks ajavahemikul
  4. detsembrist kuni
  5. detsembrini
  6. Kuigi loa tekstist ei tutvustatud kaitsepoolele seda osa, millest selgub matkitava kuriteo iseloom ning kvalifikatsioon, nähtub kõnesoleva kohtumääruse tutvustatud osast, et tõendusteabe kogumiseks oli vaja siseneda süüdistatavate elu- ja töökohta ning paigaldada sinna pealtkuulamiseks vajalikud tehnilised abivahendid. Selleks mõeldi välja, kuidas saaks kõik hoones viibivad isikud sealt mõneks tunniks eemaldada. Kaitsepool esitas kohtule tõendid selle kohta, et
  7. detsembril 2018 tehti Häirekeskusesse anonüümne kõne, milles teatati, et süüdistatavate elukohas plahvatab pomm. Helistaja palus selle teabe edasi öelda S. Berezovskile. Pommiähvarduse tõttu sõitsid sündmuskohale päästjad, kes S. Berezovskit ja tema pereliikmeid ähvardusest teavitasid ning nad majast eemale toimetasid. Jälitustoimingu loas märgitud ajavahemikule ja kohtu põhjendustele, Häirekeskusesse tehtud kõnele ning sellele järgnenud sündmustele toetudes leiab kaitsja kokkuvõtlikult, et matkitud kuriteoks oli pommiähvardus.
  8. Kolleegium nendib kaitsjaga nõustuvalt, et kriminaalmenetluse vältel pole osutatud ühelegi muule sündmusele või toimingule, mida võiks käsitada kuriteo matkimisena. Kaitsepoolele tutvustatud teabe ja kohtule esitatud tõendite alusel on selge, et süüdistatavate elu- ja töökohta pääsemiseks kasutati Häirekeskusele edastatud (pommi)ähvardust. Kuna süüdistatavad ja nende kaitsja said vaidlusaluse jälitustoimingu õiguspärasuse kohta esitada oma argumendid, ei kaasnenud teabe tutvustamata jätmisega kaitseõiguse ülemäärast riivet.
  9. Nii maa- kui ka ringkonnakohus leidsid, et kuriteo matkimisega ei seadnud menetleja tegelikult ohtu kellegi elu, tervist ega vara ning see menetlustoiming oli proportsionaalne. Kassatsioonides leitakse seevastu, et

§ 120

või § 263 lg 1 p 2 tunnustele vastavat kuritegu ei või matkida, sest ähvardamine ohustab isiku vaimset tervist ega ole seetõttu KrMS § 1261 lg 3 kohaselt jälitustoiminguna lubatav.

  1. KrMS § 1268 lg 1 sätestab, et kuriteo matkimine on kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades KrMS § 1261 lg-s 3 ette nähtud piiranguid. KrMS § 1261 lg 3 kohaselt ei või jälitustoiminguga ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi. See norm täpsustab KrMS § 64 lg-s 1 sisalduvat üldnõuet, mille kohaselt ei tohi tõendeid koguda viisil, mis riivab kogumises osaleja au ja väärikust, ohustab tema elu või tervist või tekitab põhjendamatult varalist kahju. Järelikult on menetlusõiguses kehtiva üldpõhimõtte kohaselt mh keelatud juba isiku elu ja tervise ohustamine, rääkimata nende õigushüvede tegelikust kahjustamisest.
  2. Riigikohus on selgitanud, et matkimise puhul pelgalt jäljendatakse süüteo toimepanemist ning ka KrMS § 1261 lg 3 kinnitab, et matkijal ei ole ega ka tohi üldjuhul olla tahtlust kuriteokoosseisuga kaitstavate väärtuste sisuliseks (materiaalseks) kahjustamiseks (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus nr 1-20-8278/95, p 32). Kui põhjendada kuriteo matkimise lubatavust proportsionaalsuse põhimõttega nii, nagu seda tegid mõlemad kohtuastmed ja prokuratuur, tähendaks see, et jälitustoimingu seaduslikkust õigustatakse vajadusega võidelda kuritegevuse vastu ning selline eesmärk kaalub üles muud õigushüved. Sellisel juhul mööndakse aga tegelikult, et kaalukama õigushüve kaitseks võib ohustada või kahjustada vähem olulisi õigushüvesid. Niisugune arusaam poleks ühildatav kriminaalmenetluse aluspõhimõtete ja käsitusega, et matkija ei tohi ühelgi juhul kahjustada kuriteokoosseisuga kaitstavaid väärtusi tahtlikult. 12

(16)1-20-2133 63. Ähvardamisega (

§ 120

) rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Selle sisuks on konkreetses kannatanus (ähvarduse adressaadis) ettekujutuse loomine võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimisest ja sellega temas hirmutunde tekitamine. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus nr 1-19-1849/43, p-d 23–24.) Ähvardamisest on alust kõneleda ka juhul, kui võimalikust kahju tekitamisest teatamine kõrvalisele inimesele on suunatud sellele, et kahju tekitamise kavatsusest antaks edasi teada ka ähvarduse adressaadile (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a määrus nr 1-19-9448/32, p 9). Ähvardamisena võib olemuse poolest käsitada ka niisugust tegu, mis on esmajoones suunatud muu õigushüve kahjustamisele (nt avaliku korra rasket rikkumist).
  5. Kuna ähvardamine on formaalne teodelikt, mis seisneb kahju tekitamise kavatsusest teadaandmises, ei pea selle kavatsuse tegelik täideviimine olema mõeldud reaalsena – see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Ähvardamisest on võimalik kõneleda juba (ning ka ainult) olukorras, kus kahju tekitamist väljendatakse sellisel viisil, mis on ähvarduse adressaadi silmis veenev. (Vt eespool osutatud otsus nr 1-19-1849/43, p 23.) Seega – kui kannatanus tekitatakse ähvardusega hirm elu, tervise või vara pärast, realiseerub ka kuriteoga põhjustatud kahjulik tagajärg, s.t häiritud on tema vaimne heaolu. Olukorras, kus seadusandja on kriminaliseerinud karistatava käitumisena n-ö pelgalt mulje loomise, pole lubatav ka

§ 120või § 263 lg 1 p 2 tunnustele vastava kuriteo matkimine.

Neid süütegusid jäljendav matkija ohustab kahju tekitamise kavatsusest teadaandmisega paratamatult kannatanu (ning pole välistatud, et ka kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute) vaimset tervist. Teisiti öelduna ei saa kõnesolevate kuriteokoosseisude puhul kahjuliku tagajärje realiseerumist vältida.

  1. Kohtud ei tuvastanud ühtegi asjaolu, millele toetudes saaks väita, et S. Berezovskile edastatud pommiähvardus ei olnud veenev ning sellesse ei pidanud suhtuma tõsiselt. Seda järeldust kinnitab ka S. Berezovski ütlustest nähtuv sündmuste käik: sündmuskohale saabusid päästjad ja politseiametnikud, kes eemaldasid majast kõik isikud, kuulasid ta üle kannatanuna ning alustati ka kriminaalmenetlust. Mõistagi paneks seesugune asjade kulg üldjuhul enda elu, tervise või vara pärast muretsema ka objektiivse kõrvalseisja. Niisugustel juhtudel pole enamiku inimeste jaoks tegemist tähtsusetu seigaga argipäevas – nii nagu leidsid kohtud ja prokuratuur –, vaid sellised sündmused häirivad arusaadavalt nii ähvarduse adressaadi kui ka tema pereliikmete igapäevaelu. Süüdistatavad ja kolmas isik suhtusidki neile edastatud ähvardusse tõsiselt ning tundsid enda elu, tervise ja vara pärast hirmu. Seetõttu kujutab kuriteo matkimise sisuks olnud tegevus endast isiku elule või tervisele ohtliku vägivalla ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamist. Kirjeldatud moel tehtud jälitustoiming (kuriteo matkimine) ei vasta KrMS § 1261 lg 3 nõuetele.
  2. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel järgiti seaduse nõudeid. Praegu see nii ei ole ning seetõttu peab jätma Viru Maakohtu
  3. novembri
  4. a määruse alusel tehtud jälitustoiminguga saadud teabe tõendikogumist kõrvale. Ühtlasi tuleb asendada selle jälitustoimingu seaduslikkust käsitlevad ringkonnakohtu otsuse põhjendused Riigikohtu otsuse vastavate põhjenditega (käesoleva otsuse p-d 59–66). Muude kuriteo matkimise õiguspärasust puudutavate kaitseväidete käsitlemine pole öeldust johtuvalt vajalik. 13

(16)1-20-2133
  1. Eelnevad järeldused ei mõjuta aga S. Berezovski ja K. Berezovskaja süüküsimuse lahendamist, kuna kohtud tunnistasid süüdistatavad süüdi muude tõendite alusel. Küll peab hindama, kas kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid rikkuvalt tehtud jälitustoiminguga tekitati süüdistatavatele ja kolmandale isikule mittevaraline kahju. III
  2. S. Berezovski ja K. Berezovskaja ning kolmas isik taotlevad kuriteo õigusvastase matkimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kassatsioonides väidetakse kokkuvõtlikult, et jälitustoiminguga kahjustati nende vaimset tervist, alandati inimväärikust ning tekitati hingelisi läbielamisi.
  3. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 järgi hüvitatakse füüsilisele isikule sama seaduse § 7 alusel mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldus, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse ning see hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega (SHKS § 11 lg 3).
  4. Kassatsioonides heidetakse menetlejale ette jälitustoiminguga süüdistatavate ja kolmanda isiku tervise kahjustamist. Kolleegium märkis eespool, et ähvardusest tingitud hirm ohustab isiku vaimset tervist ning kujutab endast

§-s 120 sätestatud süüteokoosseisus kirjeldatud teo kahjulikku tagajärge (vt käesoleva otsuse p-d 64 ja 65). Kuid erinevalt tervise ohustamisest saab vaimse tervise kahjustamisest rääkida alles juhul, kui sellega põhjustatakse ka organismi normaalse talituse või tavalise seisundi hälve. Psüühika mõjutamise korral võib selleks olla nt organismi patoloogiline seisund. (Vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn 2009, lk 645 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus nr 1-20-8694/55, p-d 6 ja 17.) Lühiajalist hirmutunnet ei saa võrdsustada patoloogilise seisundiga ning seetõttu pole võimalik kõnesoleva menetlustoiminguga süüdistatavate ega kolmanda isiku tervise kahjustamist jaatada.
  3. Küll saab kassaatoritega nõustuda selles, et kuriteo matkimisega alandati süüdistatavate ja kolmanda isiku inimväärikust põhiseaduse (PS) § 18 lg 1 mõttes. PS § 18 esimese lause esemeline kaitseala hõlmab ka inimese kehalist ja vaimset puutumatust ja heaolu. Inimväärikust alandab mh aga selline kohtlemine, mis tekitab tõsist hirmu ja alaväärsustunnet. Valides kuriteo matkimiseks viisi, mis tekitas süüdistatavates ja kolmandas isikus tõsist hirmu ning ohustas seega nende vaimset tervist, rikkus menetleja KrMS § 1261 lg 3 nõudeid ja kohtles neid lubamatul, inimväärikust alandaval moel.
  4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg-te 2 ja 5 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma, 14

(16)1-20-2133 arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kolleegiumi hinnangul pole jälitustoimingu õigusvastasuse tuvastamine või vabandamine praeguses asjas kahju hüvitamiseks piisav (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus nr 1-16-6179/111, p 89). Süüdistatavate ning kolmanda isiku inimväärikust alandavast kohtlemisest tingitud mittevaralise kahju peab hüvitama mõistliku rahasumma maksmisega.
  3. Rikkumine seisnes peamiselt süüdistatavate lubamatus hirmutamises, kuid sellega põhjustati pereliikmetele ka ebamugavusi – neil tuli ootamatult mõneks ajaks kodust lahkuda ja S. Berezovski pidi andma menetlejale n-ö kunstlikult tekitatud kriminaalmenetluses ütlusi. Siiski puuduvad andmed, et kuriteo matkimisest tingitud hirmutunne oleks põhjustanud süüdistatavatele või kolmandale isikule tõsisemaid kestvaid terviseprobleeme või alandanud märkimisväärselt nende elukvaliteeti. Niisugust seost ei saa pidada usaldusväärselt tuvastatuks pelgalt põhjusel, et kolmas isik on pöördunud arsti vastuvõtule. Eeltoodut ja kohtupraktikat arvestades loeb kolleegium kummagi süüdistatava puhul mõistlikuks hüvitiseks 1000 euro suuruse summa. (Vt M. Sedman, Kohtupraktika kordusanalüüs. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
  4. aastal, lk-d 10 ja 15–16.) Kolmas isik oli jälitustoimingu tegemise ajal alaealine ja sattus sündmuste mõjusfääri, kuna tema vanemaid kahtlustati kuriteo toimepanemises. Ea tõttu võis toimunu kolmandat isikut mõjutada enam kui süüdistatavaid. Järelikult peab talle määrama mõnevõrra suurema hüvitise ning mõistlikuks saab pidada 1200 euro suurust summat. SKHS § 11 lg-te 2 ja 3 alusel tuleb kahju hüvitamise taotlused rahuldada eespool kirjeldatud ulatuses. IV
  5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 2, 3 ning 7 ja § 362 p-dest 1 ning 2, teeb kolleegium järgmised otsustused: a) tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti K. Berezovskajalt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja 462 100 eurot ning määrati, et registriosa 8513350 ja registriosa 8513250 numbreid kandvaid kinnisasju jäävad koormama riigi kasuks seatud 229 000 euro suurused kohtulikud hüpoteegid; b) täpsustab ringkonnakohtu otsust, arvates

§ 68lg 1 esimese lause kohaselt K.

Berezovskaja karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ühe päeva, lugedes ärakantavaks karistuseks 3 kuud ja 29 päeva vangistust ning jättes selle karistuse

§ 73

lg 1 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

  1. c)asendab kuriteo matkimise seaduslikkust käsitlevad ringkonnakohtu otsuse põhjendused Riigikohtu otsuse p-de 59–66 põhjenditega;
  2. d)mõistab riigilt nii S. Berezovski kui ka K. Berezovskaja kasuks süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 1000 eurot ja kolmanda isiku kasuks 1200 eurot;
  3. e)tühistab Viru Maakohtu 26. aprilli 2019. a määruse, millega seati mh konfiskeerimise asendamise tagamiseks K. Berezovskaja kinnisasjadele registriosa numbriga 8513350 (Tallinnas Xxxxxx X-XX) ning registriosa numbriga 8513250 (Tallinnas Yyyyyy Y-YY) riigi kasuks kohtulikud hüpoteegid;
  4. f)jätab muus osas ringkonnakohtu otsuse muutmata;
  5. g)rahuldab kassatsioonid osaliselt. V 75. S. Berezovski ja K. Berezovskaja kaitsja ning kolmas isik taotlevad kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale ja lepingulisele esindajale makstud tasu hüvitamist. S. Berezovski puhul taotletakse 9263 euro ning 40 sendi hüvitamist (sh käibemaks). Taotluse ja sellele lisatud arve 15

(16)1-20-2133 kohaselt on õigusabi keskmine tunnihind käibemaksuta 149 eurot 60 senti. Õigusteenuse osutamiseks kulus 51,6 tundi, mis on peamiselt seotud ringkonnakohtu otsusega tutvumise, kriminaalasja materjali analüüsimise ja kassatsiooni koostamisega. K. Berezovskaja on kaitsjale maksnud 6532 eurot ja 80 senti (sh käibemaks). Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt on õigusabi keskmine tunnihind käibemaksuta 148 eurot 34 senti. Õigusteenuse osutamiseks kulus 36,7 töötundi, mis on peamiselt seotud kassatsiooni koostamisega. Kolmanda isiku lepingulisele esindajale on makstud 1399 eurot ja 80 senti. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt on õigusabi keskmine tunnihind käibemaksuta 126 eurot 79 senti. Õigusteenuse osutamiseks kulus 9,2 tundi, mis on peamiselt seotud kassatsiooni koostamisega. 76. Kolleegiumi hinnangul on kõigis taotlustes näidatud õigusteenuse keskmine tunnihind praegusel juhul mõistlik. Samas pole põhjendatud kogu taotlustes märgitud ajakulu. Kassatsioonide väited kattuvad, neis korratakse suuresti varem esitatud seisukohti ning valdav osa kassaatorite argumentidest jääb tagajärjetuks. Arvestades eeltoodut ja kassatsioonide rahuldamise ulatust, peab kolleegium õigustatuks hüvitada süüdistatavatele ligikaudu ühe viiendiku ning kolmandale isikule ligikaudu ühe kolmandiku taotletud tasust, s.t vastavalt kaitsja ja esindaja kümne, seitsme ning kolme töötunni ulatuses. Õigusteenuse keskmist tunnihinda arvestades tuleb riigilt KrMS § 186 lg 1 alusel kassatsioonimenetluse kuluna koos käibemaksuga S. Berezovski kasuks välja mõista 1795 eurot 20 senti, K. Berezovskaja kasuks 1246 eurot 6 senti ja kolmanda isiku kasuks 456 eurot 44 senti. (allkirjastatud digitaalselt) 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.