← Eesti

3-22-348/19

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-22-348 9. dets

) § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest arvates. Keskkonnaamet ei kaasanud kaebajat vaidlustatud raielubade menetlusse, ei teavitanud teda teatiste registreerimisest ega toimetanud raielube kaebajale kätte. Sellisel juhul tuleb lähtuda

§ 46

lõikest 7: kaebetähtaeg loetakse möödunuks juhul, kui kaeabaja on haldusaktist muul viisil teada saanud, kuid kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kaebaja sai teatiste registreerimisest teada 20. detsembril 2021 2

(5)3-22-348 sotsiaalmeediast. Kaebuse esitas ta
  1. jaanuaril 2022, seega 32 päeva pärast raielubadest teada saamist ja 36 päeva pärast teatiste registreerimist. Kaebaja pole küll selgitanud, millal ta teatistega metsaregistris tutvus, kuid igal juhul ei viivitanud ta tutvumisega ebamõistlikult ning pidas kinni kaebuse esitamise tähtajast. 5.
  2. Kaebuse tähtaegsuse hindamisel pole oluline see, kas tegu on olulise keskkonnamõjuga otsustega. Asjast huvitatud keskkonnaorganisatsioonidele peab olema tagatud mõistlik ja tõhus võimalus saada infot raielubade kohta. Efektiivse õiguskaitse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks raieload õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele isikutele (vt ka RKHKm 3-20-999/37, p-d 23 ja 24 ning 3-20-580/47, p 13). 5.
  3. Ringkonnakohus ei kahtle, et määruskaebuses nimetatud rakenduste abil on võimalik WFS-teenust kasutada. Teenus väljastab kaardiandmeid, sh erinevate parameetrite kaudu. Siiski pole teenuse kaudu võimalik tellida teavitusi. Kuigi vastustaja on teavitussüsteemi olemasolule viidanud, pole ta lähemalt selgitanud, kuidas oleks võimalik teavitusi tellida. Ka teenuse kasutusjuhendis pole selle kohta juhiseid antud. Seega tuleb vastustajal arvestada, et kaebaja peab talle huvi pakkuvatele aladele antud raielubade kohta infot otsima aktiivselt omal algatusel. Ei saa eeldada, et vabatahtlikul tööl põhinev keskkonnaorganisatsioon suudab jälgida kõiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi olukorras, kus tal puudub võimalus tellida huvipakkuvate piirkondade kohta teavitusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Keskkonnaamet esitas määruskaebuse, milles jäi ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse põhjenduste juurde. 6.
  5. Riigikohtu praktika isikule teatavaks tegemata haldusaktide kohta puudutab juhtumeid, mil kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Praegusel juhul on kaebus esitatud KeÜS § 30 lg 2 alusel avalike huvide kaitseks. Mõistlik aeg haldusakti väljanõudmiseks on praegusel juhul peaaegu olematu, kuna registrist on võimalik metsateatis soovi korral kohe teabenõuet esitamata alla laadida. Ei metsaseadus (MS) ega Keskkonnaministri
  6. augusti
  7. a määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ kohusta vastustajat kaebajat teatiste registreerimisest teavitama. Vastustajal ei ole kohustust teavitada igast raieloast kõiki metsakaitsega tegelevaid keskkonnaorganisatsioone. Kõigi lubade kaebajale saatmine ei oleks eesmärgipärane, kuna andmed edastataks filtreerimata kujul. 6.
  8. Tallinna Halduskohus leidis
  9. augusti
  10. a määruses asjas nr 3-22-389, et WFS-teenuse abil võtab eelmise päeva metsateatiste analüüsimine aega umbes ühe tunni. Võimalik on teha mahukaid päringuid, sh konkreetse ajavahemiku kohta või erinevaid kaardikihte kasutades, samuti märksõnaotsinguid (kasutades nt sõna „metsis“ või erinevate kaitsealade nimesid). Halduskohus leidis, et seetõttu pole asjakohane lähtuda keskkonnaorganisatsiooni kaebuse tähtaegsuse üle otsustamisel

§ 46lg-st 7.

6.

  1. WFS-teenuse kasutamise kohta on avaldatud juhised „Metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendi“ ptk-s 2.
  2. Juhendit on
  3. mail 2022 täpsustatud ning sellest tuleneb selgelt, et WFS-teenusele on võimalik arendada liides, millega endale teavitusi tellida. 6.
  4. Isegi kui möönda vastustaja kohustust kaebajat raielubadest seaduses sätestatust intensiivsemalt teavitada, võiks kohustuse võimalik rikkumine olla aluseks kaebetähtaeg ennistada, mitte aga kaebus tähtaegseks lugeda. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamist taotlenud. 3

(5)3-22-348 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium jätab Keskkonnaameti määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata (

§ 234ja § 230 lg 5 p 1). 8. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus tuleneb Århusi konventsiooni art 9 lg-st 3 ning Ke

ÜS §-dest 30 ja 31. Konventsiooni art 9 lg-s 3 ette nähtud kaebeõiguse eesmärk on võimaldada tagada tõhus keskkonnakaitse (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-240/09 Lesoochranárske zoskupenie, p 46). Kaebeõigus ei ole seejuures piiratud üksnes otsustega, millel on keskkonnale rasked tagajärjed (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-873/19 Deutsche Umwelthilfe (Réception des véhicules à moteur), p 73). 9.

§ 46lg 1 järgi hakkab kaebetähtaeg kulgema haldusakti teatavaks tegemisest.

See reegel kehtib sõltumata sellest, kas seadus kohustab haldusorganit haldusakti kaebeõigust omavale isikule isiklikult teatavaks tegema või mitte. Nõue, et kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti teatavaks tegemisest, teenib eesmärki tagada tõhus kaebeõigus (põhiseaduse § 15 lg 1).

§ 46

lg-st 1 kui üldnormist tuleb lähtuda ka keskkonnaorganisatsioonide kaebuste puhul.

  1. Seadusega võib ette näha, et haldusakt tehakse teatavaks avalikult. Avaliku teatavaks tegemise puhul omistatakse haldusakti avalikustamisele eriline juriidiline tähendus - akt loetakse üldsuse hulka kuuluvatele isikutele teatavaks tehtuks ja seega hakkab kaebetähtaeg kulgema (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 31 ja § 62 lg 3). Haldusakti avalikult teatavaks tegemise võimalus peab olema seaduses selgelt sätestatud. Seejuures ei tohi sellist võimalust sätestav norm piirata ebaproportsionaalselt kaebeõigust.
  2. Haldusakti avalikult teatavaks tegemisest tuleb eristada teabe avaldamist. Avaliku tegevuse käigus loodav teave on eelduslikult avalik (vt avaliku teabe seaduse § 4). Teave metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise kohta (vt MS § 9 lg 1) on lisaks ka keskkonnateave, mille tõhusa avalikustamise nõue tuleneb KeÜS § 26 lõikest
  3. Metsaseaduses on ette nähtud, et Keskkonnaamet registreerib heaks kiidetud metsateatised metsaregistris, mille andmed on üldjuhul avalikud (MS § 41 lg 81 ja § 9 lg 4). Selle nõude eesmärgiks on teabe avaldamine. Normi, mis näeks ette raielubade avalikult teatavaks tegemise võimaluse, ei ole.
  4. Ei vaielda selle üle, et raielube kaebajale teatavaks ei tehtud. Seadus ei sätesta kohustust teha raieload teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele keskkonnaorganisatsioonidele. Kui tegu pole just konkreetse juhtumiga eriliselt seotud organisatsiooniga, ei ole üldjuhul tegu isikutega, kellele haldusakt tuleks HMS § 62 lg 2 alusel kätte toimetada. Vastustajal on õigus, et kõigi metsateatiste kõigile huvitatud keskkonnaorganisatsioonidele kättetoimetamine ei aitaks kaasa kaebeõiguse tõhusamale teostamisele: tegu on suure informatsioonihulgaga, mida keskkonnaorganisatsioonil peab olema võimalik efektiivselt analüüsida. Nagu märgitud, ei tähenda kättetoimetamiskohustuse puudumine seda, et kaebaja puhul saaks kohaldada

§ 46

lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega, hakates selle kulgemist arvestama metsateatiste metsaregistris avaldamisest. Seega lähtus ringkonnakohus kaebuse tähtaegsust kontrollides õigesti

§ 46

lg-st 7, mille järgi on kaebus tähtaegne, kui isik ei ole pärast talle teatavaks tegemata haldusaktist teada saamist tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud.

  1. Ringkonnakohus lähtus sellest, et kaebaja sai vaidlustatud raielubadest teada
  2. detsembril 2021 ning pöördus kohtusse 32 päeva hiljem (määruse p 11 teine lõik). 4

(5)3-22-348 Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et tegu polnud ebamõistliku viivitusega. Lisaks oli ajavahemik raielubadest teada saamise ja kohtusse pöördumise vahel tegelikult oluliselt väiksem: kaebuse ja Riigikohtule esitatud selgituse järgi sai kaebaja raielubadest teada hoopis
  1. jaanuaril 2022 ning pöördus kohtusse juba järgmisel päeval. Keskkonnaorganisatsioonidel tuleb olla oma õiguste kasutamisel hoolas. Kaebaja ei ole aga olnud hooletu, vaid näidanud üles talt mõistlikult eeldatavat aktiivsust oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks olulise info otsimisel.
  2. Kaebaja hoolsuskohustus ei ulatu praegusel juhul selleni, et talt saaks nõuda kõigi raielubadega kursis olekut kohe pärast metsateatiste avaldamist metsaregistris. Metsaregister ei ole loodud kasutajasõbralikuks otsingusüsteemiks, mis võimaldaks keskkonnaorganisatsioonil saada tõhusalt teavet näiteks kaitsealustele aladele, nende lähedusse või rohevõrgustiku aladele antud raielubade kohta. Ennast selle toimimisega kurssi viinud isikule põhimõtteliselt sellise info kättesaamist võimaldava WFS-teenuse oluliseks puuduseks on see, et teenus ei võimalda tellida teavitusi. Vastustaja väide, et WFS-teenusele on kasutajal endal võimalik arendada liides, millega endale teavitusi tellida, ei veena vastupidises. Vastustaja viidatud „Metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendis“ on selle kohta märgitud: „Kui on soov andmeid regulaarselt ja automaatselt serverist võtta ja neid edastada, siis peab soovija endale sellise tarkvara leidma/arendama. WFS andmeedastusteenus ega ka standardne GIS tarkvara üksi ei võimalda e-maili teavitust luua.“ Keskkonnaorganisatsiooni hoolsuskohustus ei ulatu nii kaugele, et talt saaks nõuda tarkvara arendamist selleks, et saada tõhusalt kätte talle kaebeõiguse teostamiseks vajalik info.
  3. Halduskohtu kasutatud mudel, mille järgi hoolsalt tegutsev keskkonnaorganisatsioon võiks riigis praegu kasutusel olevaid info jagamise meetodeid kasutades jõuda kohtusse keskmiselt kolme kuu jooksul raieloa andmisest arvates, võib mõttelise suunisena olla asjakohane. Seda ei saa siiski mõista reeglina, kuna sellise reegli loomise õigust kohtul ei ole. Ka tuleb kohtul alati arvestada iga konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.
  4. Vastustaja leiab põhjendatult, et olukorras, kus raielubade kaebetähtaeg ei hakka keskkonnaorganisatsioonide jaoks enamasti kulgema mitte teatiste metsaregistris registreerimisest, vaid

§ 46

lg-s 7 sätestatud reegli järgi, ei pruugi olla raiest huvitatud isikute õiguskindlus tõhusalt kaitstud. Kui seadusandja soovib selles olukorras korda luua ning tagada, et keskkonnaorganisatsioonid tegutseksid raielubade vaidlustamisel kiiremini, on tal võimalik kehtestada eriregulatsioon raielubade avaliku teatavaks tegemise kohta. Et selline regulatsioon ei tooks endaga kaasa keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse ebaproportsionaalset piiramist, peaks sellega koos käima raielubasid puudutava info senisest parem kättesaadavus. See aitaks kaebetähtaegade venimise vastu ka olemasolevate normide raames. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.